Olen veendumusel, et preagune kolme kohustusliku eksami süsteem ei ole parim lahendus gümnaasiumihariduse omandamise kinnituseks ning igal õpilasel peaks olema võimalus valida kasvõi üks eksam omal valikul. Kasutatud kirjandus: Himma, M. (2014). Matemaatika riigieksamite tulemus jäi alla eelmiste aastate keskmisele. Vaadatud 23.09.2014 http://uudised.err.ee/v/eesti/bf9f2a49-f7d9-4b17-9c0e-c3700fae4c7c Sildnik, A. (2013). Gümnaasiumiõpilased on muutumas haridusreformide katsejänesteks. Vaadatud 23.09.2014 http://arvamusaed.ee/782-gumnaasiumiopilased-on-muutumas- haridusreformide-katsejanesteks
Koduarutlus- inimarengu aruanne 2010/2011 Haridus Sel ajal, kui Eesti oli osaks NSV liidust, oli ka haridussüsteem allutatud nõukogude korrale. Kaua seda ei talutud, juba 1987. aastal toimus Eesti õpetajate kongress, et läbi viia suuri muutusi. Kongress alustas haridusreformide ahelreaktsiooni ja tänaseks on palju muutunud. Kelle jaoks on muutused olnud kõige suuremad? Eesti koolid tahtsid saada iseseisvateks. Sooviti suuremat vabadust nii õppekavade koostamisel kui ka vähendada vene keele koolides kasutamise osakaalu. Reformid õppekavade kallal ei peatunud sellega. Juba aastat hiljem loodi uus keskkooli õppekava, mis võeti ka kohe kasutusele. 1996 kiideti heaks juba uus õppekava ja 2000. aastal viidi läbi kolmas faas. 2007
Selle tõestuseks on fakt, et tööpuudus pole jagunenud ühtlaselt: ajal, mil umbes sada tuhat töötut on loobumas illusioonist, et nad suudavad endale väärikat tööd leida, kurdavad infotehnoloogia firmade juhid, et neil napib tööjõudu. See on selge märk eelkõige õpilastele ja meile, abiturientidele, et ei tohiks vältida esmapilgul raskemana tunduvaid õppeaineid, nagu infotehnoloogia või inseneriõpetus. Presidendi kõne kajastab ka haridusreformide poleemikat ning hiljutisi vaidlusi Riigikogus selle küsimuse ümber. Riigipea seisukohalt on suurimaks takistuseks suutmatus teha otsuseid ning jõuda kompromissini. Tõepoolest, Eesti haridussüsteem vajab mõistlikke ümberkorraldusi, mis tõstaks tööjõu kui ühiskonda edasiviiva teguri kvaliteeti, aitaks koolitada eelkõige ettevõtlikke inimesi. Kuid Toomas Hendrik Ilves juhib meie tähelepanu ka saavutustele ja positiivsetele aspektidele. Näiteks, kui 2011
täiendamist nende kahe sektori vahel ei toimi. Täiskasvanuharidus on pigem täiskasvanute süstemaatiline eri - ja ametialane väljaõpe, utilitaarne,mõeldud eelkõige toimetulekuks uue tehnika, kommunikatsioonivahendite jms.kasutamisega - puudub suunitlus elukestvale õppimisele. Rahvaülikoolid ja kodanikualgatuslikud vabaharidusrühmad on laialt levinud ja tegutsevad üle Eestimaa, eriti rahvamajade juures. Hariduse kättesaadavus, sammuti regionaalselt, ei ole probleemiks. PIDEVATE HARIDUSREFORMIDE EESTI Erahariduse osakaal on järjekindlalt suurenenud nii täiskasvanu - ja kõrg - kui gümnaasiumi- ja alushariduses. Koolikohustuse täitmatajätmisele ei ole suudetud piiri panna. Tänavail hulguvad endiselt lapsed, kelle koht on põhikoolis. Eliit - ja tavakoolide õppekavades ja õpikeskkondades on tekkinud põhimõttelised erinevused. Õpetaja prestiiz on suhteliselt madal, välja arvatud eliitkoolides töötavatel õpetajatel.
1863 passiseadus. 1865 keelatakse teorendi nõudmine. 1860 ndad aastad - maade päriseksostmise buum, väljarändamine. Kõrvuti talude päriseks ostmisega tekkis talupoegadel võimalus linnadesse töölisteks siirduda. Moderniseerumine HARIDUSREFORMID (1) Järjepidevalt arenev koolivõrk Eesti alal hakkas kujunema pärast 1816; 1819.a. talurahvaseadusi, seadused sisaldasid nõudeid ka koolivõrgu väljaarendamiseks. haridusreformide eesmärk: koolivõrgu laiendamine ja hariduse korraldamisel riigi osa tugevdamine Moderniseerumine HARIDUSREFORMID (2) 1802 asutati Venemaa Rahvahariduse Ministeerium, millele allutati kõik koolid peale Maria asutiste. Ministeerium töötas välja uue haridusseaduse ja koolikorralduse alused. Avalik õppeasutuste süsteem / peamiselt linnades Moderniseerumine HARIDUSREFORMID (3) LINNADES elementaarkool – 2 aastat / madalam aste;
.......................................................................................................7 Tänapäev ja tulevik ................................................................................................................8 Kasutatud kirjandus ................................................................................................................9 2 Ajalugu 20.sajandi oli haridusreformide aeg. Hakati kahtlema endises õppesüsteemis, kuna sellega suruti alla lapse loomulikud instinktid: mängida, liikuda, rääkida. Hakati uskuma, et lapse arengu koha pealt on oluline kõike arendada, pöörata tähelepanu kõigele, et neist saaksid sotsiaalsed inimesed, kes suudaksid teiste inimestega koos eksisteerida. Helen Parkhurst lõi Dalton Plaani kooli, algupäraselt Laste Ülikooli. Parkhaust'ist sai Dalton Plaani kooli lektor ning eestvedaja. Kooli oli jagatud kahte
1885 vene keel asjaajamiskeeleks 1888 vene politseiinstitutsioonid 1889 vene kohtukorralduse kehtestamine 1892 linnaseadus Kultuuriliselt puudutas baltisakslasi vaid TÜ venestamine, muudel puhkudel puudutas venestamine eestlasi. Ajakirjandus venestusajal Venestuse pooldajad Ajaleht ,,Valgus" Jakob Kõrv (1849-1916) ,,Olevik" ja Ado Grenzstein (1849-1916) Venestuse vastane ,,Postimees" ja K. A. Hermann, alates 1896 Tõnisson Haridus ja venestuspoliitika Rahvakoolid ja keskharidus 1885-1893 haridusreformide elluviimine 1886 luteri talurahvakoolid viidi Vene haridusministeeriumi alluvusse (õigeusu koolid allutati juba 1873) 5 Venekeelne õpetus, muutus koolide järelvalvesüsteem, õpetajate vallandamine, koolide sulgemine, uute koolide asutamine Tartu Ülikool ja venestuspoliitika TÜ venestamine viidi läbi venestuse tippajal, aastatel 1889-1895. Sellele eelnes koolisüsteemi venestamine
annaabi.ee 
