Kas peetakse vajalikuks, et eri põlvkondadel oleks võimalus panustada ühiskonna arengusse ja et Eesti inimvara leiaks optimaalse rakenduse? Kui riik seda soovib, siis millised võimalused ta selleks loob? Võimupositsioonilt on võimalik süsteeme küll hallata ja valitseda, ent mitte juhtida ja arendada. Hariduspoliitika kontseptsioon on suure üldistusastmega ja pikale ajavahemikule (20–30 aastat) suunatud dokument, mis annab aluse lühemaajaliste hariduspoliitiliste kokkulepete saavutamiseks ühiskonnas ja riigis. Hariduskontseptsiooni realiseerimise vahendiks lühema ajaintervalli (5–10 aastat) kestel pidi kujunema riiklik haridusprogramm. See programm määrab, millised tegevused on tarvilikud riigi hariduslike eesmärkide saavutamiseks, millal midagi alustatakse ja lõpetatakse, kuidas kasutatakse ainelisi ja vaimseid ressursse ning kes juhib ja vastutab programmi täitmise eest.
Õppeasutused näevad oma põhiülesandena õppuri isiksuse arengu väärtustamist ja õpioskuste välja- arendamist. Õppetegevuses ja õppeasutuste töö korraldamisel kasutatakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogiavahendeid. Eelnevat õpi- ja töökogemust arvestatakse õpingute jätkamisel formaalharidussüsteemis. Õppeasutust iseloomustab õpetajate omavaheline koostöö ning partnerlus kodu ja/või kogukonnaga, õppetegevuse pikaajaline planeerimine. Hariduspoliitiliste otsuste ettevalmistamisel ja langetamisel on vähenenud riigi roll, tõusnud äri- ja kolmanda sektori tähtsus. Otsuse kujundamise protsessides osalevad vastutustundega tööandjate, töövõtjate, lastevanemate ja teiste kodanikualgatuslike huvirühmade esindajad. Eesti haridussüsteem on ühtne, õpetamine eri keeltes ei tähenda erinevust õppe sisus ja hariduse kvaliteedis. Kohustusliku tasemeõppe raames omandatakse eesti keel tasemel,
toimetulekuks. 3)Kohustuslik kool kaitseb last. 4) Dearden esitab vastupidiselt individuaalsust rõhutavale, liberaalsele kasvatustraditsioonile, et ühiskonnal on seaduslik õigus olla huvitatud sellest, kuidas tema liikmeks kasvatakse. Kohustuslik kool on lapsele turvaline kasvupaik. 13. Tänapäeva lapsekeskse pedagoogika lähtekohad Muutusel on mitmeid põhjusi. Lapsekesksuse romantilise laine tõus ja langus seonduvad tihedalt ühiskonna poliitilise õhustiku ja selle kaudu hariduspoliitiliste eesmärkidega. Romantiline vorm on vaid osa lapsekeskse pedagoogika pärandist. Morrisoni arvates tulenes romantilise lapsekeskse pedagoogika kaotus sellest, et lapsekeskne suund ei hoolinud oma ematsipatoorsest potensiaalist võimalusest muuta ühiskonda ja lapse seisundit ühiskonnas. Kasutatav mõistete süsteem oli segane. Tekstide poliitilised ja ematsipatoorsed aspektid heideti kõrvale ja sõnum muudeti mittepoliitiliseks. Lapsekesksuse
(Sum, et al., 2014, 1) Kuna noortel puuduvad vajalikud kogemused ja teadmised, on neil ka väiksem sissetulek (Ibid., 5). On selgunud, et mida kõrgem ja parem on noore haridus, seda 10 paremat palka ta saab ehk bakalaureusekraadiga noorte seas on palju vähem töötuid ja suurem palganumber kui gümnaasiumi lõpetanute seas (Ibid., 8). 3. Tööjõuvajadust ennustatakse kvantitatiivsete meetodite abil, mis on Eestis hariduspoliitiliste otsuste tegemiseks liiga üldine. Kvantitatiivsed uurimismeetodid keskenduvad uuritava tunnuste kirjeldamisele just mõõtmise kaudu, vastates esmajoones küsimusele kui palju mingit nähtust, omadust või tunnust esineb mingis probleemis või situatsioonis. Selle kvaliteedi määrab ära valimi suurus ja küsimustikus küsimused. Andmeid analüüsitakse matemaatiliste valemitega ja sisaldavad suures mahus hinnanguid. 4
Tehnilise kõrgkooli järele oli vajadus olemas. Hariduspoliitilised kaalutlused olid olulisemad, samas Tartu haritlaskonnas käsitleti seda kui Tartu vaimu vastu suunatud abinõud. Negatiivne kogemus oli olemas - 1935. aastal oli Tartust Tallinna üle viidud Riigikohus. 1. sept 1936 pidas tollale prorektor Hans Kruus ülikooli aulas kõne, mis oli suunatud valitsuse hariduspoliitika vastu. Mõni nädal hiljem kogu toonane rektoraat teatasid tagasiastumisest - selge, et protestiks hariduspoliitiliste suundumuste vastu. Ülikooli peahoones toimusid üliõpilaste väljaastumised - selle taga ennekõike EÜS ja FP. Üliõpilaskonna edustus saadeti laiali, selle juhatus tagandati, ametisse seati üliõpilaskonna kuraator - jälgis kõikide üliõpilasorganisatsioonide tegevust. Mis puutub ülikooli rektoraadi lahkumispalvesse, siis see võeti tagasi, kui Jaakson oli käinud Tartus ja lubanud, et enam ülikooli autonoomiasse ei sekkuda. Tõsi
annaabi.ee 
