aastal 2020. Eesti õpetajaskond on teiste riikidega võrreldes tugevalt feminiseerunud ja noorte õpetajate osakaal väiksem. Eesti põhikooliõpetaja on rahvusvahelist võrdlust arvestades aga distsiplineeritud ja suudab hoida tugevat tunnidistsipliini. Eesti koolidirektorid torkavad rahvusvahelisel taustal silma õppetöö vähesema strateegilise eestvedamisega. OECD (Majanduskoostöö ja arengu organisatsioon) 2009 võrreldavail andmeil olid Eesti hariduskulutused (ostujõule ümber arvutatult) õpilase kohta 2006. aastal oluliselt allpool OECD ja ELi keskmist 4063 USA dollarit. Selle näitajaga olime 33 riigi seas 26. kohal, meist tagapool olid Poola, Slovakkia, Tsiili, Venemaa, Mehhiko, Brasiilia ja Türgi. 2006. aastal olid Eesti hariduskulutused SKTst ligi 5%, OECD keskmine oli samal aastal 6,1%. Selle näitajaga olime 34 riigi seas 27. kohal. Eriti halb oli olukord kõrghariduses, kus kulutused üliõpilase kohta olid 2006
......................................................................4 Kokkuvõte.........................................................................................................................9 Viidatud allikad................................................................................................................10 Lisad.................................................................................................................................11 Lisa 1. Valitsussektori hariduskulutused protsendina SKP-st aastatel 2002–2012......11 Lisa 2. Valitsussektori hariduskulutuste baaskasvutempod 2002–2012 (baasaasta on 2003, Šveitsi puhul 2005)............................................................................................13 Lisa 3.SKP baaskasvu väärtus (baasaasta on 2005)....................................................14
Perekonna vanus ja sugu- perekonnapea, kas väga vana või väga noor, üks vanem kasvatab mitut last. 13% on Eestis pensioniäri- perekonnad Elamise piirkond- erinevus linna- ja maapiirkondade vahel Ajategur Esimest liiki poliitikad sisaldavad selliseid abinõusid nagu riiklikud abiprogrammid, mis püüavad hoida inimesi langemast alla toimetulekupiiri Tõhusam lähenemine on võitlus vaesuse põhjustega Inimkapitalisse investeerimise subsideerimine hariduskulutused, kutsealase kvalifikatsiooni tõstmise toetamine, töötuse vähendamine, üksikvanemate toetamine, naiste tööalase diskrimineerimise elimineerimine Tööjõud on loodusressursside ja kapitali kõrval kolmas oluline tootmistegur. Tööjõuturul tegutsevad tööjõu ostjad ja müüjad. Tööjõuturgu kui tervikut võib jagada väiksemateks osadeks: kui firma otsib töötajat üle Eesti, siis teeb ta seda riiklikul tööjõuturul
kesk- ja kõrghariduse tasemel kõrged). Rahvusvahelistes võrdlustes tulemused pigem madalad. Alamklastrid: 1) Saksa ja Austria; 2) Prantsusmaa, Holland, Belgia; aga ka Iirimaa 3) Lõuna-Euroopa. Viimastes kõrge katoliikluse pärand ja sellest lähtuv kiriku suur roll hariduse korraldamises. Ka kõrghariduse osalus on Austrias ja Saksamaal kõrgem kui teises kahes kontinentaal-Euroopa klastris. Liberaalne hariduse korraldus: Mõõdukad avaliku sektori hariduskulutused, erakulutused kõrged. Kõrge osalus (nii kesk- kui ka kõrgharidus; EKÕ). Rahvusvahelistes võrdlustes tulemus pigem hea ja ühtlane, olgugi, et hariduslõhed suuremad kui põhjamaades. Palju haridusreforme ja NPMist kantud muutuseid: Koolivalik: Koolidevaheline konkurents, koolide edetabelid jm. Reformid üldhariduses: NPM mõjutused: UK Haridusrefrom 1988: Riiklik õppekava, õpiväljundid. Local management schools. Grant maintained schools (väljaspool LEAt, otse keskvalitsuses all)
2-3 ?? *Eesti tervishoiupoliitika tugisambad ja peamised suundumused - on 3 tugisammast: *sotsiaalkindlustusel tuginev tervishoiu rahastamine; *perearstidele rajatud esmatasandi tervishoiusüsteem, *teenuseosutajate (haiglate) autonoomsus.; Suundumused tervishoiusüsteemid on suunatud parandavale ravile ja mitte haigustest hoidmisele; Eestis oli nõukogudeaegseks pärandiks ebatõhus ja ülepaisutatud haiglavõrk....... Jne loeng nr.7 lk.9 9. Eesti hariduskulutused.Hariduse sotsiaalne ja majanduslik tähendus? Hariduspoliitika peamised elluviijad Eestis? Eesti hariduse probleemid? * Eesti hariduskulutused loeng nr 8 lk.2 ?? *Hariduse sotsiaalne tähendus parem karjäärivõimalus; Kulutused: ca.1%leibkonna sissetulekust; *Majanduslik tähendus parem tööjõud; sotsialiseerida omi, võõraid; välismõjud(positiivne) jne loeng nr.8 lk.2
annaabi.ee 
