· Tauno Kangro sündinud 25. mail 1966 Tallinnas · Eesti skulptor ja joonistaja · Elab Laitses ja töötab Tallinna vanalinnas · On Eesti Kunstnike Liidu liige Haridus · Tauno Kangro alustas oma kunstiõpinguid Kalju Reiteli Skulptuuristuudios · Tallinna 20. keskkooli lõpetas 1984. aastal · Pärast seda õppis Tallinna Kunstiülikoolis 1986 kuni 1993, skulptuuri erialal · Aastatel 1992-1999 oli Kangro kunstiõpetaja Vanalinna Hariduskolleegiumis ja Tallinna 32. Keskkoolis. Looming · Tema loomingusse kuuluvad nii skulptuurid ja joonistused · Skulptuurid jagunevad 2 rühma: pisiplastika ja monumendid · Joonistused jagunevad 4 rühma: akti-, looma-, maastiku- ja portree joonistusteks · Tauno Kangro skulptuurid pole püstitatud ainult Eestis, vaid ka Saksamaal ja Taanis. · Taanis: "Oli ilus suvepäev" Randers, 1998"Õnnelik mees" Randers, 1997 · Saksamaal: "Suvepäev" Landesbank, Hamburg, 2002
president/peatreener 1999–2000 Tallinna Jääspordi Kool — õppeala juhataja 1995–1998 Treener Lillehammeri (Norra) iluuisutamisklubis Töötanud erinevates iluuisutamise suvelaagrites Soomes, Rootsis, Norras treeneri ja koreograafina 1971–1996 Tegeles aktiivselt spordiga Huvitavad faktid Anna Levandi kohta: Ta on abielus Allar Levandiga, kellega tutvus Calgary olümpiamängude ajal. Neil on lapsed Anders, kes lõpetas Vanalinna Hariduskolleegiumi, Armand, kes õpib Vanalinna Hariduskolleegiumis, ja Arlet. 17. detsembril 2002 avati Premia jäähall, mis valmis Anna ja Allar Levandi eestvedamisel. Keelteoskus: eesti, vene, inglise, norra, soome Infoallikad: http://www.esbl.ee/biograafia/Anna_Levandi http://www.uisukool.edu.ee/galerii_2012_ruhma-fotod.html http://www.uisuklubi.ee/klubi/liikmed/treenerid/anna-levandi/ https://et.wikipedia.org/wiki/Anna_Levandi https://www.google
löökpillimängijana (Ultima Thule, Eldorado), olles lisaks veel paljude Kiigelaulukuuiku repertuaari kuuluvate laulude arranzeerija; -Olavi Kõrre- kes on samuti vabakutseline pillimees (ansamblid Zorbas, Kukerpillid jt). -Riho Ridbeck- Hortus Musicuse laulja ja Pühavaimu kiriku koori dirigent -Kadi Selde- vabakutseline laulja, kes on teinud edukat koostööd Tiit Paulusega -Elo Toodo- lauluõpetaja Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis ning viiuliõpetaja Vanalinna Hariduskolleegiumis, esinenud koos Matis ja Mihkel Metsalaga. Kõiki muusikuid ei ole võimalik kontsertidele kaasa võtta, küll aga on kõigil kontsertidel kaastegev Kuuiku kõige suurem sõber - helilooja-klaverisaatja-konferansjee(teadustaja) Olav Ehala. Ansambel on laulnud Soomes, Saksamaal, Iirimaal, Portugalis, kuid üllatuseks mitte kunagi sattunud Suure-Jaani. Kuuik on ilmutanud 3 CDd: "Siidiplaat" 1995, Olav Ehala autoriplaat "Kino, Teater,
SKULPTUUR Tarvas Rakvere Vallimäel Tauno Kangro (sündinud 25. TAUNO KANGRO mail 1966 Tallinnas) on Eesti skulptor. 2002 Ta elab Laitses ja töötab Tallinna vanalinnas. Tauno Kangro alustas oma kunstiõpinguid Kalju Reiteli Skulptuuristuudios. 1984. aastal lõpetas ta Tallinna 20. keskkooli. Pärast seda (aastatel 1986 kuni 1993) õppis Tallinna Kunstiülikoolis, skulptuuri erialal. Aastatel 19921999 oli Kangro kunstiõpetaja Vanalinna Hariduskolleegiumis ja Tallinna 32. Keskkoolis. Kangro on Eesti Kunstnike Liidu liige. Alates 1992. aastast on Kangrol olnud umbes 40 isiknäitust Eestis, Belgias, Hollandis, Le edus, Lätis, Norras, Prantsusmaal,Rootsi s, Saksamaal, Taanis ja Venemaal. KLAASIKUNST Ivo Lill (sündinud 24. IVO LILL Heatwave juuni 1953) on eesti klaasikunstnik. Ta on lõpetanud ERKI 1985. aastal. On Eesti Kunstnike Liidu, GASi (Glass Art Society, Seattle, USA) ja Centro Studio Vetro (Murano -
Ants Lauteri nimeline auhind Antakse kuni 10 aastat teatritööd teinud noorele näitlejale või lavastajale. Auhinna määramisel peetakse silmas kandidaadi erialast arengut. · Tiina Tauraite ja Margus Prangel. Priit Põldroosi nimeline auhind Antakse teatrimõtte arendamise, pikaaegse teatriuurimusliku või teatripedagoogilise tegevuse eest. · Lembit Peterson viljakandva teatripedagoogilise töö eest Eesti Humanitaarinstituudis, Tallinna Ülikoolis ja Vanalinna hariduskolleegiumis ning teater-kooli Theatrum loomise eest. Georg Otsa nimeline auhind Kõrge vokaalse meisterlikkuse ühendamine näitlejatööga ooperi- ja operetilaval ning viljakas kontserttegevus. Preemiat määrates hinnatakse pikaajalisemat teatritööd. · Mart Madiste. Otto Hermanni nimeline auhind Esimese kutselise teatri sümfooniaorkestri (1906) asutaja nimeline auhind, mis antakse pikaajalise kõrgetasemelise ja pühendunud töö eest teatri orkestris. Asutatud Teatriliidu juhatuse otsusega 2008
kohe kindlasti ei ole eesmärk. Eesrindlikud koolid Audentese Erakool võttis vormi kasutusele esimesena ning ainult seal kannavad seda kõik õpilased 1.12. klassini. Peale igapäevase riietuse on olemas pidulik vorm. Tallinna Prantsuse Lütseumis on oma koolivorm 2000. aastast alates, aga seda vaid algklassidel. Pidulikul puhul vahetavad nii poisid kui tüdrukud argipäevase krae piduliku, valge siniste triipudega krae vastu. Vanalinna Hariduskolleegiumis on koolivorm kasutusel 1.9. klassini. Rocca al Mare Koolis on vorm kohustuslik alates 1. oktoobrist 2001. Iga õpilane võib valida sobiva komplekti ja valik on suur, mis muudab vormi laialivalguvaks ja kaotab selle mõtte. Rahvuslik koolivorm Rahvusliku koolivormi idee autor on Viljandi Kultuurikolledzi talukujunduse ja rahvusliku käsitöö kateedri juhataja Anu Raud. Esimesena said sellise vormi 1999. aastal Viljandimaa
Lihtne on tulema, et lavastaja teab ja lavastaja ütleb (ta saab selle eest palka) ning mina lihtsalt täidan käsku ja saan selle eest palka. See on teatri surm. Teha kellestki teatri tinasõdurid mulle ei meeldi. Ja ma ei taha sellist asja ka laval vaadata." ,,Etenduse kontseptsioon sünnib ühiselt vastastikuse töö käigus ja lavastajale usaldatakse lõplik vormistamine, kuhu on kokku püütud kõigi teiste mõtted. Selline looming mulle meeldib, see on huvitav." Aastaid Vanalinna Hariduskolleegiumis teatriharidust korraldanud Petersoni õpilasteks on olnud mitmeid praeguseks tunnustatud näitlejad, rääkimata tema enda lastest. Lembit Peterson on öelnud, et selline stuudioteater oli tema kutsumus juba teatrikooli ajal ning aimus sellest oli tal juba enne teatrikooli astumist. (http://www.epl.ee/artikkel/465819 ) 7 KOKKUVÕTE
Piret Rips-Laul on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli klaveri erialal 1983. aastal ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi Liina Jõksi klaveriklassis 1988. aastal. 2004. aastal lõpetas Eesti Muusikaakadeemia kompositsiooni erialal René Eespere juhendamisel ning jätkas õpinguid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koolimuusika eriala magistrantuuris. Töötanud klaveriõpetajana Nõmme Lastemuusikakoolis (1988-1989) ja Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumis (1989-2000). Aastast 2003 töötab Rips-Laul muusikateoreetiliste ainete õppejõuna Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, aastatel 2007-2008 ka Gustav Adolfi Gümnaasiumi muusikakoolis. 2000-2004 töötas Rips-Laul Tallinna Metodisti kirikus klaverisaatja ja koorijuhina, juhatades kammerkoori "Credo", lasteansamblit "Lootus" ja Tallinna Gospelkoori. 2007. aastani oli Rips Tallinna Gospelkoori kunstiline juht, millele
annaabi.ee 
