Tapa linn Autor Karmen Rebane Tapa on 5478 elanikuga vallasisene linn Põhja-Eestis Lääne-Viru maakonnas. Tapa linna pindalaks on 17, 4 km 2 , mis on võrdne Viljandi pindalaga. Tapa on eelkõige tuntud oma raudteejaama ja kaitseväelinnaku poolest. Tapa nimi tuleb Tapa küla nimest, kahjuks pole teada, millal Tapa küla tekkis, kuid Tapat mainiti esmakordselt külana 1482. aastal ja mõisana 17. sajandil. 19. sajandil rajati Tapa mõisa aladele raudteejaam, mis sai oma nime mõisalt, seejärel tekkis Tapa alevik, mis sai oma nime Tapa raudteejaamast ning 1926. aastal sai Tapa linnaõiguse. Algselt kutsuti Tapat Tapsiks ning enamus pärimuste järgi sai Tapa oma nime lahingute ja langenutega, kuid sellel puudub ajalooline tõepõhi. Veel seostatakse Tapa nime Tapa majanduselus suure osatähtusega olnud liha- ja vortsitööstustel ning seetõttu kutsuti alevikku pikka aega vorsti...
Helena aga suri juba 1843. aastal. Lesk sattus masendusse ning häärberi ehitus jäi soiku. 1903. aastal pärandus mõis Alfred Georg Alexander von Strykile. Ta abielus 1905. Aastal Anna Jeanette Aimee Stael von Holsteiniga ning neil oli kokku viis last. Alfred Georg Alexander von Stryk langes 1919. aastal Kose kihelkonnas Külevando küla juures punavägede vastu võideldes. 1920. aastal asus peahoonesse kool, mis töötab seal ka praegu. Kõpu hariduselust Esimesed kinnitatud kirjalikud andmed kooli olemsolust Kõpus pärinevad 1768 aastast. Kirikuõpetaja kooli kontrollimise protokollis on öeldud: Abikoguduse kihelkonnakooli maja seisund oli vilets. Kooli peetakse taluperes. Koolmeistriks on Johann Thomsen, 58 aastat vana. Laste kooliskäimine on korratu. Kontrolli ajal oli kohal ainult kolm last. 1834-1836 a. tegutsesid Kõpus Rästiku külakool Peeter Rüteli ja köstrikool Gustav Glüki juhtimisel
Vene võimu mõju eestlaste haridusele Rääkides hariduselust ja selle edendamisest, siis esimesena meenub koheselt Rootsi aeg, millega seostuvad näiteks Tartu Ülikooli ja Forseliuse Seminari rajamine. 1710-1918 kestnud Vene ajal ei kobatud aga ka päris pimeduses. Tuli ette nii tõuse kui ka langusi, kuid kas üldpildis oli selle perioodi mõju haridusele positiivne või hoopis negatiivne? Just Vene aja alguses, peale Põhjasõda, said alguse mitmed luterlikud usuliikumised. Hakkasid levima pietism, teoloogiline ratsionalism ja hernhuutlaste liikumine
KESKAJA NAISE ELU JA HARIDUS Uurimustöö Juhendaja: Tartu 2012 Sissejuhatus Võrreldes keskajaga on tänapäeva naiste õigused ja kohustused väga palju muutunud. Keskajal ei olnud võimalusi ega ka soovi võidelda naistel enda õiguste eest, et olla meestega võrdsed. Seetõttu on naiste õiguste teema vägagi aktuaalne. See referaat annab põgusa ülevaate keskaja naiste elust ja eelkõige hariduselust. See toob välja tõsiasjad keskaja naise perekonnast, elust, millised olid neiste õigused ja kohustused, mis tööaladel naised töötasid ja toob välja ka mõned silmapaistvamad naiskujud. Valisin selle teema eelkõige seetõttu, et naiste õigused huvitavad mind väga. Loomulikult on ka teema päevakohane, kuna väga palju räägitakse naiste ja meeste võrdsusest ka tänapäeval. Naise elu keskajal Keskaeg on umbes tuhande aasta pikkune ajalõik Euroopa ajaloos vana- ja uusaja vahel
Täida lünk: A.) „Sümboolsed interaktsionalistid leiavad, et see, mida indiviid ja ühiskond tajub ja mõistab kui tegelikkust, on konstruktsioon, indiviidide ja gruppide vahelise interaktsiooni tulemus.“ (giddens 2006: 152) 1p. Lõpeta lause: A.) „Valitseva klassi ideed varjavad reaalsust valitseva klassi huvides, kujundades domineeriva väärteadvuse!“ Millise käsitlusega see tsitaat on kõige lähemalt seotud? A.) Bernstein hariduselust klassiühiskonnas B.) Foucault diskursiivsetest formatsioonidest C.) Karl marx ideoloogiast D.) Weber võimust E.) Greetz kultuurist 2p. Kellega võiks seostada järgnevat väidet ning arutluskäiku: „ Kui inimesed peavad kedagi suureks, siis ta ongi seda“ (tsitaat pärit aastast 1928). Arutluskäik: situatsiooni tõlgendamine põhjustab tegevuse. Ent tõlgendamine pole objektiivne. Tegevused sõltuvad seega subjektiivsest olukorra tajust. Situatsiooni tõlgendus
korruse nurkade pind on antud rustikas. Risaliitide vahel asuvad teise korruse rõdud toetuvad metallkonsoolidel. Rõdudel on valatud metallrinnatis, mida on elustatud noodivõtmekujulise spiraaliga. Keskristaliidi ees on kõrge trepiga palkon, mille varikatus toetub neljale saledale sambale. Sammaste vahel on rinnatis. Ka hoone interjöör on tähelepandav: saal on kunstmarmorist seintega, laes stukkdekoor, tiibuksed, klassitsistlikus laadis lukusildid ja kahhelahjud. Kõpu hariduselust Esimesed kinnitatud kirjalikud andmed kooli olemsolust Kõpus pärinevad 1768 aastast. Kirikuõpetaja kooli kontrollimise protokollis on öeldud: "Abikoguduse kihelkonnakooli maja seisund oli vilets. Kooli peetakse taluperes. Koolmeistriks on Johann Thomsen, 58 aastat vana. Laste kooliskäimine on korratu. Kontrolli ajal oli kohal ainult kolm last." 1834-1836 a. tegutsesid Kõpus Rästiku külakool Peeter Rüteli ja köstrikool Gustav Glüki juhtimisel
annaabi.ee 
