plahvatusega. Mootoris on kuulda klõbinat , nn kloppimist. Selle tulemusena langeb moorori võimsus, suureneb kütuse kulu. Oktaaniarv- väljendab bensiini detonatsioonikindlust. Mõõdetakse vahemikus 0-100. Heptaan- oktaaniarv 0 (väga väike detonatsioonikindlus) 2,2,4-trimetüülpentaan- oktaaniarv 100 (väga kõrge detonatsioonikindlus) Et oktaaniarvu suurendada, kasutatakse antidetonaatoreid. Selleks suurendatakse bensiini koostises olevate alkaanide hargnevust; lisatakse hapnikuühendeid (eeter, nitroühendid) Feromoonid Ained,, mida putukad eritavad omavahelise info vahetamiseks. Kasutatakse keskkonnasõbraliku putukatõrje vahendina. Triklorometaan ehk kloroform Imala lõhnaga , värvuseta vedelik Kasutatakse vaikude lahustamiseks, vanasti ka narkoosivahendina Trijodometaan ehk jodoform
Diislikütust (kuni 20 %) autode kütusena, Masuut (ligi 50%) destilleerimisel vaakumis saadakse määrdeõlide tootmiseks sobivad fraktsioonid, kasutatakse ka katlaskütusena. Destilleerimise jääk on bituumen, mida läheb vaja asfaldi tootmiseks. 27. Mida näitab kütuse puhul oktaaniarv? Oktaaniarv näitab, kui kvaliteetne on kütus. 28. Kuidas on võimalik kütuse oktaani arvu suurendada? Lisada kütusele tetraetüülpliid (TEP), suurendada bensiini kooslises olevate alkaanide hargnevust, oktaaniarvu tõstavad ka hapnikuühendid (eetrid, mõned nitroühendid). 29. Milline on tetraetüülplii kahjulik mõju loodusele/keskkonnale? Ohustab bensiini käitlejaid, see laguneb põlemisel metalliliseks pliiks. Pliiühendid kogunevad organismides ja kahjustavad neid pika aja jooksul. 30. Millised on alternatiivkütused? Looduslik gaas ja vedelgaas, alkoholid (etanool), taimeõlid (rapsiõli)
Esimesed autod sõitsid nafta kerge fraktsiooni petrooleetriga, mida kasutatati puhastusvahendina. Siis mindi üle bensiinile. Bensiinile on lisatud läbi aegade erinevaid aineid, et teha see paremaks. Aga tänu nendele saastab bensiin aina rohkem loodust. Selle vastu hakati võitlema 1970-ndail. Heitgaasid toovad loodusesse CO-d ja lämmastikoksiide. Keskkonnasõbralikum, kuid kulukam moodus oktaaniarvu tõstmiseks on suurendada bensiini koostises olevate alkaanide hargnevust. Seda tehakse reformimisprotsessi abil. Oktaaniarvu tõstavad ka hapnikuühendid, nagu eetrid, ja mõned nitroühendid. Nii segatakse bensiini valmistamisel mitukümmend naftatööstuse toodet ja saadakse segu, milles on üle 150 süsivesiniku ja palju teisi aineid. Diislikütused koosnevad samuti süsivesinikest nagu bensiingi. Erinevus seisneb selles, et diislikütuse peab olema sobivalt isesüttiv ja ühtlaselt põlev. Neid omadusi iseloomustab tsetaaniarv. Parim tsetaaniarv on 45-50
jaoks. Kõrge rõhu juures võib küttesegu hakata liiga kiiresti põlema ja põlemine asendub plahvatusega. Seda nimetatakse detonatsiooniks. Mootorile on see ohtlik: langeb mootori võimsus ja kütuse kulu kasvab ning põhjustab detailide kiiret kulumist. Kütuse detonatsioonikindlust iseloomustab oktaaniarv. Bensiinijaamades näeme bensiini oktaaniarvuga 92, 95 ja 98. Keskonnasõbralikum, kuid kulukam moodus oktaaniarvu tõstmiseks on suurendada bensiini koostises olevate alkaanide hargnevust. Nii segatakse bensiini valmistamisel mitukümmend naftatööstuse toodet ja saadakse segu, milles on üle 150 süsivesiniku ja palju teisi aineid. Diislikütused koosnevad samuti süsivesinikest nagu bensiinidki. Erinevus seisneb selles, et diislikütus peab olema sobivalt isesüttiv ja ühtlaselt põlev. Neid omadusi iseloomustab tsetaaniarv. Diiselmootori korral on väga oluline, kas kasutatakse suve- või talvekütust. Talvekütus võib suvel osutuda liiga lenduvaks, talvel aga
Mootorile on detonatsioon kahjulik: põhjustab detailide kiiret kulumist või purunemist, langeb mootori võimsus ja kütuse kulu kasvab. Kütuse detonatsioonikindlust iseloomustab oktaaniarv. Heptaan(oktaaniarv 0). Väga detonatsioonikindel on ka 2,2,4-trimetüülpentaan ehk isooktaan(oktaaniarv 100) Sellepärast on bensiinijaamades bensiinid oktaaniarvuga 92, 95 ja 98. Keskkonnasõbralikum, kuid kulukam moodus oktaaniarvu tõstmiseks on suurendada bensiini koostises olevate alkaanide hargnevust. Seda tehakse reformimisprotsessi abil. Oktaaniarvu tõstavad ka hapnikuühendid, nagu eetrit ja nitroühendid. Nii segatakse bensiini valmistamisel mitukümmend naftatööstuse toodet ja saadakse segu, milles on üle 150 süsivesiniku ja palju teisi aineid. Diislikütused koosnevad nagu bensiinidki süsivesinikest. Erinevus seisneb selles, et diislikütus peab olema isesüttiv ja ühtlaselt põlev. Neid omadusi iseloomustab tsetaaniarv. Erinevalt
Kõrge rõhu juures võib küttesegu hakata liiga kiirsti põlema ja põlemine asendub plahvatusega. Seda nimetatakse detonatsiooniks. Kütuse detonatsioonikindlust iseloomustab oktaaniarv. Tänapäeval kasutatakse bensiini oktaaniarvuga 92, 95 ja 98. Esimesed autod sõitsid nafta kerge fraktsiooni petrooleetriga, mida kasutati puhastusvahendina.Keskkonnasõbralikum kuid kulukam moodus oktaanarvu tõstmiseks on suurendada bensiini koostises olevate alkaanide hargnevust. Seda tehakse reformimisprotsessi abil. Diislikütused koosnevad samuti süsivesinikest nagu bensiinidki. Erinevus seisneb selles, et diislikütus peab olema sobivalt süttiv ja ühtlaselt põlev. Neid omadusi iseloomustab tsetaaniarv. Parimatel diislikütustel on tsetaaniarv keskmise väärtusega 40...50. Alternatiivkütused on bensiini- ja diiselkütuse asendajad: Looduslik gaas ja vedelgaas Alkoholid Taimeõlid
Lisandid: varem lisati bensiinile oktaaniarvu tõstmiseks antidetonaatoreid, mis hoiavad kütesegu põlemiskiiruse parajates piirides. Tuntuim ja odavaim nendest on tetraetüülplii [Pb (C2H2)4]. Raske värvitu vedelik. Vähesel hulgal lisatult tõstab see oktaani arvu, aga saastab keskkonda mürgiste pliiühenditega, mis kogunevad organismis ja kahjustavad meid ajaga. Teine võimalus oktaaniarvu tõstmiseks on suurendada bensiini koostises olevate alkaanide hargnevust (näiteks 2,2,3 – trimetüülbutaanil). On ka tõstetud mitmesuguste hapnikuühendite, näiteks eetrite või nitrometaani lisamise asemel. Mootorikütusena on proovitud ka alkohole, näiteks etanooli, aga see tuleb kõne alla ainult troopikamaades, kus suhkruroo jäätmetest toodetav etanool on väga odav. On lisatus 2,2,4 – trimetüülpentaani (tehnikas nimetatakse isooktaaniks). Väga väikse detonatsiooni kindlusega on ka heptaan. Diiselmootori
piiratud, aga ainult kolmandik neist pääses edasi kõrgkoolidesse, jäid paljud keskharidusega noored tegevuseta. 1934. a. haridusreformiga kavatseti üle minna 4- klassilisele kohustuslikule algkoolile, millele järgneks 5-kl keskkool ja 3-kl gümnaasium. Kuid selline süsteem tekitas pahameelt. Koolireformi teine etapp teostati 1937. Kolmele kooliastmele lisaks tekkis 2 erinevat suunda. Koolireform andis keskhariduse 9 aastaga, gümnaasiumide arvu vähendati ning hargnevust piirati: valida oli reaal- ja humanitaarharu vahel. Aastate jooksul õpilaste arv kasvas 2200-lt 13000-le. Gümnaasiumiõpilaste arv samal ajal vähenes. Kõrgharidus 1. dets 1919 toimus Tartu Ülikooli avaaktus. Ülikool muutus kiiresti rahvuslikuks. Tartus tegutsesid usu-, filosoofia-, arsti-, õigus-, matemaatika-loodus-, majandus-, põllumajandus-, ja loomaarstiteaduskond. 1930. aastatel hakati teostama
puhastada, süsivesinike struktuuri muuta, erinevaid fraktsioone kokkusegada, abiaineid lisada. Masuudi üleviimiseks madalamateks fraktsioonideks, kasutatakse mitmesuguseid süsinikuahela lõhkumise võtteid, üks on näiteks katalüütiline krakkimine, 500 kraadi juures. Saab kogu saagist tõsta 60%ni. Hargnevus suureneb, oktaaniarv kasvab. Temilisel krakkimisel (490kraadi, 2Mpa) tekib palju alkeene, katalüütilisel(510kraadi, o,3Mpa) tekivad areenid. Et bensiinide süsinikuaheldate hargnevust suurendada, siis reformitakse katalüütiliselt 500 kraadi ja rõhu all. Pärast destilleerimist ja krakkimist peab kõrvaldama väävliühendid keemiliste ja füsikokeemiliste võtete abil mida nim rafineerimiseks. Alkeenidest saavad alkaanid hüdrogeniseerimisel(400kraadi, 2Mpa) ja ka S muutub H2Siks. Vedelkütused tuleb puhastada happepuhastus, vaikained kondenseeruvad omavahel, tekib happegudroon,
annaabi.ee 
