Harakas Harakas Harakas on kõige intelligentsem laululind. Kõrvalt vaadates tundub harakas küll musta-valgekirju lind, kuid see olevat vaid näiline. Harakal pole mitte ühtegi musta sulge - tegemist on tumeroheliste, -siniste ja -violetsete sulgedega. Harakas on väga pika sabaga ja kädistava häälega lind, kes on enamikule inimestele tuntud, kuigi linnainimesed peavad millegipärast vahel ka hakki harakaks. Siiski on ta viimasest muuhulgas ka üksjagu suurem, haraka kehakaal ulatub 350 grammini! Tuntud linnuna on harakal väga palju rahvapäraseid nimesid. Küll hüütakse teda
Kuldnokast lastekirjanduse kogumikes: 1. Kuri lind, M. Helme, lk. 72. Memme, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2001 2. Kuldnokk, kullanokk, Muia Veetamm. Kuldnokk, kullanokk. Tallinn: Eesti Raamat 1984 3. Kuldnokk ja lõoke, Johannes Kallak, lk. 208-211. Tallinn: Eesti Kirjastus 1942 12 HARAKAS HARAKAS. Muistendi järgi on harakas tekkinud vanakuradi tütrest (ka: nõiast, vanatüdru- kust). Et harakal on pikk saba, sugeneb sellest saamisloo täpsustus: harakas on tekkinud sõr- mest või varbast. Ühe teate järgi on harakas kuradi süda. Seletused haraka pika saba kohta on veel: see on talle jumala poolt määratud peergude näppamise eest; inimesed on talle peeru- kimbu järele visanud (taha pistnud). Eraldi tähelepanu väärib ka tekkelugu, milles haraka sünd on seotud nõia või vanakurja hukkamisega. Ühe teisendi järgi vabanes peigmees oma mõrsja rivaalist järgmiselt: ..
Pi Pilt 25. Hallvares (Corvus corone, (Autor: Kerli lt 26. Hallvares (Corvus corone), (Autor: Neljas), 2015 Valeri Štšerbatõh), 2007 2.4.8.2. Harakas (Pica pica) Enda läbiviidud vaatlustel tuginedes võib järeldada, et harakal on must-valge sulestik. Nokk on pikk ja paks ning musta värvi. Jalad on samuti musta värvi. (Vaata pilt 27,28) Harakat leidub metsaservades, parkides ja linnaäärsetes paikades, nagu majakatusel või loodusmaastikul. Tavaliselt ilmub välja päevasel või varaõhtusel ajal. Enamasti püüavad end varjata puude vahel ning sealt uurivad ümbruskonda. Harakas on paigalind. Toidulauale kuuluvad selgrootud, väikesed selgroogsed loomad ning
nt haraka või varblase kohta. Võrdlemist läheb vaja õppimise käigus: uue info kohta saaadakse teada, et seda võrreldakse millegi teadaolevaga. Oluline siis vigade vältimiseks nimetada tunnuseid ja kelle kohta see käib. Vead, mida lapsed võivad teha: nt varblasel on lühike saba, aga harakas kädistab. Need on erinevad tunnused, need pole võrreldavad, et sisuliselt ei erista see ja ei teki tervikpilti nii. Teine probla, et kirjeldatakse nt harakal on pikk saba, aga varblased on lühike saba ja ta on väike ja pruun ja säutsub: seega siin jääb poole pealt võrdlus ära ja hakkab nt tuttavama asja kirjelmine. MÕTLEMINE ja selle UURIMINE: Kuidas uurida üldistamist? Sageli seotud rühmitamisega, et mis need kõik kokku on, nt maasikad, mustikad jne on marjad. Konkretiseerimine kas oleks võimalik joonustada mari, mis hõlmaks kõiki marju? EI. Öeldakse aga suuliselt tihti siis, et öelge marju, puuvilju jne
Harakas ütleb: Maiu soovis istuda, kuigi koer soovis edasi kõndida. Kes ütles õige lause. Korda lause. Lõvi ütleb: Õhupallimüüja sai edasi kõndida, kuigi koer ei liigutanud. Harakas ütleb: Maiu sai edasi kõndida, kuigi koer ei liigutanud. Kes ütles õigesti? Korda lause. Harakal ongi aeg magama minna. Jutusta Laps jutustab. 2. Eelnevalt analüüsitud talle unejutuks ”Maiu ja Tommi” lugu. teksti iseseisev Abi: juhendaja esitab tegelaste, sündmuste, jutustamine tegelaste tunnete ja mõtete kohta suunavaid küsimusi. Lõpetamine Elevant jutustas sulle "Maiu ja Tommi" loo. Millised jutu osad olid elevandi jutus Algus ja keskpaik. olemas?
annaabi.ee 
