täisrasvased (45-60%); poolrasvased (25-45%); väherasvased (10-25%); lahjad (alla 10%). 3. Valmimisaste järgi: valminud; valmimata. Valmimine toimub spetsiaalsetes keldrites riiulitel, mille tulemusena kujuneb välja antud juustule omane maitse, aroom ja muster. Muster moodustub gaaside eraldumise tagajärjel. Valmimisaeg võib kesta paarist nädalast kuni mõne kuuni. 4. Tehnoloogia järgi: laabijuustud; hapupiimajuustud (Eestis ei valmistata); sulatatud juustud. Sulatatud juust saadakse peamiselt standardile mittevastavate naturaalsete juustude ümbertöötlemisel. Olenevalt koostisest võidakse neid liigitada järgmiselt: lisanditega, lisanditeta, suitsutatud ja võidejuustud. Juustu säilitamine Juustu säilitatakse koos piimatoodetega külmkambris, mille temperatuur on +2 kuni +5 kraadi. Juustu ei ladustata suurtesse kuhjadesse. Kõvad
· Hollandi tüüpi juustud · Sveitsi tüüpi juustud · Itaali ülikõvad juustud · Cheddari tüüpi juustud · Plastifitseeritud plastiga juustud 2. Limakooriku all valmivad juustud 3. Hallitusjuustud · Sinihallitusjuustud · Valgehallitusjuustud · Hapupiimajuustud · Sadestatud juustud · Kontsentreeritud juustud Tekstuuri järgi klassifitseeritakse: · Kinnise tekstuuriga (aukudega) · Lahtise tekstuuriga (aukudeta) 4. Liigitus kõvaduse, rasvasuse, soolasuse järgi Kõvaduse (rasvavaba kuivaine veesisalduse) alusel: Kõvadus Rasvata kuivaine veesisaldus % Ülikõva mitte üle 51% Kõva 49 ... 56% Poolkõva 54...63 Poolpehme 61...69
Olenevalt piima kalgendamise viisist juustud jagunevad järgmistesse rühmadesse: 1. laabijuustud ·kõvad laabijuustud ·pehmed laabijuustud Kalgendamise vahendiks on laapferment, mida saadakse kolme nädala vanuse vasikate maost, mis on kõige parem ferment, töödeldatakse kas pastaks või pulbriks. Naturaalse fermendi asemel kasutatakse ka keemilise teel asetatud aineid. Laapfermenti asemel võib olla pepsiin, mida saadakse lamba maost. 2. hapupiimajuustud-kalgendamiseks kasutatakse piimhapebaktereid, nt sõir. 3. töödeldud juustud-nt Merevaik, võib nimetada ka sulajuustud, valmistatakse kas kõvadest või pehmetest laabijuustudest sulatamise teel, lisatakse juurde igasuguseid lisaaineid. Juustuliikide erinevus tuleneb: kalgendamisvahendist, milline on valmistamise temperatuur, kui täielikult eraldatud vadak, kui kaua juust on hoitud soola vees, kui pikk on olnud
Olenevalt piima kalgendamise viisist juustud jagunevad järgmistesse rühmadesse: 1. laabijuustud ·kõvad laabijuustud ·pehmed laabijuustud Kalgendamise vahendiks on laapferment, mida saadakse kolme nädala vanuse vasikate maost, mis on kõige parem ferment, töödeldatakse kas pastaks või pulbriks. Naturaalse fermendi asemel kasutatakse ka keemilise teel asetatud aineid. Laapfermenti asemel võib olla pepsiin, mida saadakse lamba maost. 2. hapupiimajuustud-kalgendamiseks kasutatakse piimhapebaktereid, nt sõir. 3. töödeldud juustud-nt Merevaik, võib nimetada ka sulajuustud, valmistatakse kas kõvadest või pehmetest laabijuustudest sulatamise teel, lisatakse juurde igasuguseid lisaaineid. Juustuliikide erinevus tuleneb: kalgendamisvahendist, milline on valmistamise temperatuur, kui täielikult eraldatud vadak, kui kaua juust on hoitud soola vees, kui pikk on olnud
· Pehme (67-70) valgehallitusjuustud Rsavasisalduse järgi (rasvasisaldus kuivaines): · Kõrgrasvane (mitte alla 60) · Täisrasvane (45-60) · Väherasvane (25-45) · Lahja (10-25) · Pehme (alla 10) Soolasisalduse järgi: · Soolane - üle 1,4 · Mõõdukalt soolane - 0,7-1,4 · Vähesoolane - kuni 0,7 Valmimistingimuste järgi: · Keldris laagerdunud · Soolvees valmivad · Valmimata Tehnoloogia järgi: · Laabijuustud · Hapupiimajuustud · Sulatatud juustud Naturaalsed juustud: · Parmesani tüüpi - pärit Itaaliast, eriti kõvad, täisrasvased. Ehtsa Parmesani valmistamiseks vajaminev piim võib olla pärit vaid Modena, Parma ja Reggio Emilia linnade ümbrusest Itaalias. · Emmentali tüüpi - kodumaa on Sveits, nimetatakse Sveitsi juustudeks, kõvad , terava, kergelt magusa ja pähkli kõrvalmaitsega, suurtest ümaratest või ovaalsetest silmakestest koosnev augustus.