Selleks, et neid soovijaile müüa, lõhutakse aga rahusid. Kui muda maismaalt jõe kaudu merre satub, muutub merevesi sogaseks, korallrahudel elutsevate taimedeni jõuab vähem valgust ning kahjustada saavad korallidel elavad vetikad. Korallrahudel elutsevaid loomi ja taimi mürgitavad samuti pestitsiidid ja tööstusjäätmed. Heitveed ning põllumajanduses kasutatavad väetiste jäätmed võivad viia vetikate õitsemiseni (vetikate viimane arengustaadium), sellega alandavad nad aga merevee hapnikutaset, mis on vajalik kõigile korallrahudel elavatele organismidele. Suurt kahju tekitab ka mere reostumine naftaga. Nafta poolt kahjustatud korallid ei kasva enam suuremaks. Viimasel ajal ilmub teateid korallrahude “valgenemise” kohta. Kaunid rahud kaotavad oma värvi ja omandavad inetu valge värvuse. (Korallide ja vetikate sümbioosi katkemine – peapõhjus arvatavasti merevee temperatuuri tõus.) Kuigi veetemperatuuri teatud kõikumine on normaalne ning sel on oma looduslikud põhjused
Kerge puudutus, muljumine, erootiline puudutus, vibratsioon, temperatuuritaju ning valu tajuvad erinevad vaid selleks kohastunud sensoorsed rakud. Samuti on inimesel olemas palju meeli, millest ollakse märksa vähem teadlikud. Eksisteerivad spetsiaalsed kinesteetilised retseptorid, mis tajuvad lihaste ja kõõluste venitatust ning aitavad meil seeläbi normaalselt ja ennast vigastamata liikuda. On olemas retseptorid, mis aitavad säilitada tasakaalu või mõõdavad näiteks hapnikutaset veres. Erinevate meelte arv on peaaegu lõputu. Kuulus psühhoanalüüsi väljatöötaja ja neuroloog Sigmund Freud on rõhutanud järgmist aspekti: ,,Mitte mõistus, vaid mitmesugused tungid, on inimese elus kõige määravamad jõud." Väikselapsena valitseb inimest tegelikult ,,lõbuprintsiip". Kuid ajapikku õpetatakse last ja ta ise õpib oma tunge reguleerima, nõnda ehitab ta üles reguleeriva fuktsiooniga ego ehk "mina". Peale
Kui muda maismaalt jõe kaudu merre satub, muutub merevesi sogaseks, korallrahudel elutsevate taimedeni jõuab vähem valgust ning kahjustada saavad korallidel elavad vetikad. Korallrahudel elutsevaid loomi ja taimi mürgitavad samuti pestitsiidid ja tööstusjäätmed. Heitveed ning põllumajanduses kasutatavad väetiste jäätmed võivad viia vetikate õitsemiseni (vetikate viimane arengustaadium), sellega alandavad nad aga merevee hapnikutaset, mis on vajalik kõigile korallrahudel elavatele organismidele. Suurt kahju tekitab ka mere reostumine naftaga. Üks Kariibi meres asuval Aruba saarel paiknev korallrahu, mis asetseb naftatöötlemistehase lähistel, on juba mitmeid aastaid hääbumas. Muda ja merevee reostatus võivad kahjustada koralle ning teisi korallrahudel elutsevaid organisme, vähendades nende vastupanu haigustele, lainetusele või looduslikele vaenlastele, näiteks merisiilikutele, kes korallidest toituvad
Aneemia mõju organismile: Aneemia tagajärjel väheneb vere võime transportida hapnikku kudedesse, põhjustades hüpoksia ehk hapnikupuuduse organismis. Juhul kui aneemiale ei järgne luuüdis uute erütrotsüütide tootmist, on tegemist mitteregeneratiivse aneemiaga. Inimrakkude sõltuvus hapnikust tekitab erinevaid aneemia vorme, põhjustades raskeid kliinilisi probleeme. Hemoglobiini (hapnikku vedav proteiin erütrotsüütides) ülesandeks on hoida kindlat hapnikutaset keha kudedes ja organites. Aneemia liigid: Rauavaegusaneemia raua puudusest tingitud aneemia kõige sagedasem aneemia liik, mida põevad ligikaudu 20% naistest, 50% rasedatest ja 3% meestest. Esinemissagedus maailmas on 2 juhtu 1000 elaniku kohta aastas. Kroonilise haiguse aneemia kroonilise haiguse ja infektsiooniga seotud aneemia. Megaloblastiline aneemia aneemia, mille puhul punavererakud on normist suuremad ja on vähenenud leukotsüütide ja trombotsüütide hulk
Kui muda maismaalt jõe kaudu merre satub, muutub merevesi sogaseks, korallrahudel elutsevate taimedeni jõuab vähem valgust ning kahjustada saavad korallidel elavad vetikad. Korallrahudel elutsevaid loomi ja taimi mürgitavad samuti pestitsiidid ja tööstusjäätmed. Heitveed ning põllumajanduses kasutatavad väetiste jäätmed võivad viia vetikate õitsemiseni (vetikate viimane arengustaadium), sellega alandavad nad aga merevee hapnikutaset, mis on vajalik kõigile korallrahudel elavatele organismidele. Suurt kahju tekitab ka mere reostumine naftaga. Üks Kariibi meres asuval Aruba saarel paiknev korallrahu, mis asetseb naftatöötlemistehase lähistel, on juba mitmeid aastaid hääbumas. Muda ja merevee reostatus võivad kahjustada koralle ning teisi korallrahudel elutsevaid organisme, vähendades nende vastupanu haigustele, lainetusele või looduslikele vaenlastele, näiteks merisiilikutele, kes korallidest toituvad. Nafta
limiteerivate ressursside pärast ja avaldades sellega negatiivset mõju üksteise ellujäämusele, kasvule ja reproduktsioonile. Mõningatel juhtudel suudavad taimed kasvada koos üksteist oluliselt segamata ning mõningatel juhtudel võivad taimed teiste taimeliikidega koos kasvades tulu saada. Näiteks võivad naabertaimed varjutada teisi taimi üleliigse päikesevalguse eest, tõsta mulla toitainetesisaldust, mulla niiskusesisaldust ja hapnikutaset, kaitsta herbivooride eest, muuta mulla mikrofloorat sobilikumaks, jagada mükoriisat ja suurendada tolmeldajate külastusi. Hiljutised uuringud näitavad samuti, et sõltuvalt naabri identiteedist on taimed võimelised aktiivselt reguleerima konkurentsi intensiivust. Tüüpilisteks reakstioonideks varjutamisele on vähenenud harunemine ning intensiivsem pikkus- ja kõrguskasv. Nende morfoloogiliste reaktsioonide tulemusel paigutub lehepind
[7] Ka heitvee ebapiisav puhastus on probleem. Lämmastik- ja fosforühendeid, mis on tööstuse ja põllumajanduse (eriti väetiste ülekasutamise) jäägid, ei saa tavalise puhastusega reoveest eemaldada. Vesi muutub liiga toitainete rikkaks, kui need taimi toitvad ühendid satuvad jõkke või järve. See omakorda paneb vetikad nii kõvasti vohama, et need surevad valguse- ja toitainepuudusesse. Surnud vetikaid lagundavate bakterite tegevus vähendab veekogu hapnikutaset ning põhjustab probleemi tervele veekogu ökosüsteemile. [14, lk 204-205] Igasugune tööstuslik tegevus põhjustab õhusaastet. Kuigi maailma mastaabis on suurem osa õhusaastest looduslikku päritolu (kasvõigi vulkaanipurskest eraldub atmosfääri 2 korda rohkem saastet kui inimese poolt), pole see nii ohtlik, kui tööstuslik saaste. Mida intensiivsem on tööstus, seda rohkem tekib ka õhusaastet. [16, lk 84] Kuigi tekstiilitööstus, eelkõige
annaabi.ee 
