Käsitööliste tsunftid moodustasid tavaliselt Väikegildi, Suurgildiks nimetati kaupmeeste ühendust. Kaupmehed olid keskaegses linnas reeglina rikkad ja austatud, vallalised kaupmehed moodustasid tihti veel teise, Mustpeade gildi. Ühest kaupmeeste ühendusest sai alguse ka keskaja tugevaim Lääne- ja Põhjamerd ühendav kaubandusliit Hansa Liit. See toimis 13. 17. sajandini, kusjuures hiilgeajaks oli 14.-15. sajand. Hansa liidu juhtlinnaks kujunes Lübecki vabalinn ning kuigi igas hansalinnas kehtisid omad reeglid, oli see ikka märgataval juhtpositsioonil. Sinna kuulus kokku umbes 160 linna ning see kokku moodustas antud piirkonna kaubandusmonopoli. Eesti aladelt kuulus Hansasse Tallinn, Pärnu, Tartu ja Viljandi, neist kuulsaim oli Tallinn. Hansa liit hakkas nõrgenema 16. sajandil, peamisteks põhjusteks olid uute riigi ja sotsiaalsete kordade teke, katk ja sellest põhjustatud rahvaarvu langus ning näljahäda ja samuti uute oluliste kaubateede avastamine.
Referaat ,, Hansaliidust ja selle mõjust tänapäeval'' Sissejuhatus Hansa Liidu algust ei ole voimalik täpselt dateerida, kuid liit kujunes välja sammsammult XII sajandi jooksul. Hiliskeskajal purjetasid Pohja-Saksa kaupmehed, kes tegelesid väliskaubandusega, ise oma laevadega kui ,,rändkaupmehed" kaubanduskeskustesse, kus nad loid oma organisatsioonid kauplemisoiguste kaitseks. Sageli reisisid nad gruppidena. Siit on pärit ka termin ,,Hansa", mis alamsaksa keeles tähendas ,,jõuku, seltskonda". Esmakordselt mainitakse selliseid kaubandusühendusi 1161. aastal, kui tegutses ,,gemeenen Koopmans" Gotlandi saarel, mis oli sellel ajal üks tähtsamaid kaubanduskeskusi Läänemerel. Põhja-Saksa kaupmeestele anti teatud kaubandusoigused ja vastutasuks said Gotlandi kaupmehed privilegeeritud seisundi Põhja-Saksa piirkonnas, näiteks oiguse osta ja müüa kaupu, mida teistele keelati voi siis k...
sajandi lõpuni. Hansa Liit rajati kaupmeeste kaitseks. Ühel kaubalaeval oli merel ohtlik liikuda alati võis keegi merel sinu kaubalaeva rünnata ja sinu kauba ära röövida (mereröövlid). Kui kaupmehed ühendasid aga oma jõu ja rahakoti: kabalaevad saadeti merele mitmekesi ja neile palgati sõjameestest saatjad, oli kaubalaeva teekond tunduvalt turvalisem. 13. Mis asjad olid hansapäevad? Mida seal tehti? Hansapäevad olid hansalinnade juhtide nõupidamised, mis kutsuti kokku mõnes hansalinnas. Seal arutati kaubandusküsimusi, meresõidu ja kaubateede vabadust, mereröövlite vastu võitlemise võimalusi, sõjaliste liitude sõlmimist, sõja kuulutamist ja rahu sõlmimist, diplomaatilisi suhteid teiste riikidega jne. 15. Nimeta keskaja kaupmehele vajalikke oskusi: · Pidi tundma võõraid olusid ja kauplemistavasid (välismaal) · Pidi valdama võõrkeeli · Pidi oskama arvutada ja orienteeruda erinevates rahavääringutes
laevale ka Gustav, kuid reetlik Christian võttis saadikud vangi ja viis endaga koos tagasi Taani. Seal elas Gustav ühe mõisahärra juures Kalos, kust ta mõne aasta pärast Lübeckisse ära põgenes. Gustavi naasemine Rootsi Lübeck oli sellel ajal tähtsaim Hansa Liidu linn ja kõige suurema haardega kaubanduskeskus. Seal sai Gustavi peamiseks kaitsjaks Markus Helmstede, kes oli Sten Sture (Rootsi kuningas) esindaja hansalinnas. Gustav üritas Lübeckis inimesi taanlaste vastu sõtta astuma panna, kuid lübecklased ei olnud sellest huvitatud ja Gustav tundis ennast Lübeckis kasutult ja ohustatuna, ning ta naases Der Rabe nimelise kiire purjekaga Rootsi. Gustav Erikssoni mõndade järgnevate aastate käikude kohta ei ole palju informatsioon, ainsaks allikaks on Peder Svarti kroonika, mis osade ajaloolaste arvates on koostatud kooskõlas Gustaviga, nii et seal pole kõike kirjas, mis toimus. Kindel on see, et Gustav
States or local authorities seldom interfered, and did not interfere a lot in internal domestic trade. Under lex mercatoria, trade flourished and states took in large amounts of taxation. (http://en.wikipedia.org/wiki/Lex_mercatoria) Magdeburgi õigus, Lübecki õigus: Magdeburgi õigus oli keskaegne mandrieuroopa õigusnormide kogumik. Lübecki linnaõiguse kõrval üks enimlevinuid linnaõigusi, mis kehtis paljudes sisemaa linnades, kus merekaubandus puudus. Aga ka hansalinnas Riias. Õigus ise pärit 13. sajandist, selle õigusega said linnad oma autonoomia, sellega sai raad seadusandliku, täidevsaatva ja kohtuvõimu pädevuse. Lübecki õigus õigusnormide kogu, mis töötati välja Lübecki linnavõimude poolt pärast Lübecki linnaks saamist 1226. aastal. Peagi levis Lübecki õigus üle paljudele Läänemere linnadele (umbes 100). Hiljem kuulusid paljude Lübecki linnaõigusega linnad Hansa Liitu. Lübecki õiguse
ühtlasi ka linna keskne turuplats, avaneva kaaristuga. Raekoja platsil asusid tavaliselt linna katedraal, tähtsad kohtu- ja gildihooned ning kindlasti ka linna keskne veevõtukoht. Väljakult hargnesid tänavad linnaväravate suunas. Tsunfti- ja gildihooned püüti ehitada eriti uhketena, sest nad olid linnakodanluse jõukuse väljendajad. Majad olid suhteliselt kõrged ja kitsad ning asetsesid oma teravaviiluliste fassaadidega tihedalt üksteise kõrval tänava ääres. Keskajal olid eriti hansalinnas levinud diele-dornse tüüpi elamud. Ruumikujundus. Gooti katedraali interjöör on kõrge, hele ja pidulik, see on liigendatud ühtse ruumina, tervikuna, mis on jagatud väiksemate vormide abil. Kogu liikumine on suunatud ülespoole, väljendades tungi jõuda taevasse ning rõhutades vaimu ja valguse omavahelist seost. Võrreldes romaani kirikutega avaldab gooti katedraalide interjöör sisenejale tunduvalt rohkem mõju - üheks peamiseks põhjuseks on kesklöövi suur kõrgus
annaabi.ee 
