Algul oli see saksa kaupmeeste ühendus, kuid muutus XIV sajandil kaubalinnade liiduks. Liidu tähtsaimaks keskuseks sai Lübeck ja poliitiliseks organikd linnade esindajate kokkutulek hansapäevad. Seal otsustati sõja ja rahu küsimusi, lahendati liikmete vahelisi tülisid jne. Hansakaupmehed toimetasid Lääne-Euroopasse Põhja- Venemaalt ja Skandinaavia maadest karusnahku, mett ja vaha, Skandinaaviast veel rauda ja Liivimaalt vilja. Venemaal kujunesid Hansal väga tihedad suhted Novgorodiga. Sidemete hõlbustamiseks rajati Novgorodi Hansa kaubakontor. Lääne-Euroopast Venemaale ja Põhja-Euroopasse veeti eelkõige luksuskaupu ja Flandria tekstiiltooteid ja soola. Pangad Kaubanduse areng suurendas nõudmist metallraha järele. Varakeskajal käibinud Frangi hõberaha ja araabia ning Bütsantsi müntide kõrvale tekkisid nüüd näiteks Firenze floriinid ja Veneetsia tukatid. Müntide
Kõrtsidel ka seos maa-linnaga. Linnadevaheline suhtlus ja transport kõrtsidega ju kuidagi seotud. Hansaliit 13.-16. sajandil ühendas Länemere maid Hansa. Homogeenne kultuuripiirkond, alamsaksakeelne. Tihedad omavahelised suhted. Koosnes Hansalinnadest ja kaubanduslikust kontoritest väljaspool Hansat. Asusid Novgorodis, Bergenis, Brückes, Londonis. Liivimaal – Tartu, Viljandi, Tallinn, Riia jne. Hansa tuumiku moodustasid Saksa linnad Köln, Wesenurg jne. Eri aegadel 160-200 linna. Hansal puudus org. struktuur ja tsentraliseeritud juhtimine. 1356 esimene Hansapäev – sõjandus, maksustamine jne. Hansal polnud isiklikku laevastikku ega sõjaväge. 1361 Valdemar IV miskit tegi (?). 1370. Strasuud ? rahu. Taani kuningas pidi andma Taani valdused Hansa kontrolli alla. Hansaliitu liitis kaubandus, privileegid, isiklikud suhted. 16. saj olukord muutus ja piirkonniti erinevad suundumused. Tekkis konkurentide väljasöömine. 1540ndatel suhted veidi teravad, kus lübecklased suudeti
- Hansa otsetõlge kui jõuk, kamp, rühm - Hansa esialgne keskus: Ojamaa - 13-14. Saj tekkisid läänemere äärde linnad, kauplejaskond muutus pakisemaks, kaupmehed said linnade juhtgruppidesse - Sel ajal hakkas muutuma kauplemise olemus muutus ka Hansa Liidu olemus - Kaupmeeste hansast sai linnade Hansa.Kaupmeeste seltsing muutus linnade ühenduseks - Hansa sees moodustati väiksemaid äriühinguid. Seega linnasi liitsid ka isiklikud suhted - Hansal oli 14. Sajandiks jõudu enda privileegide eest seista madistasid Taani kunniga - 15-16. Saj sümboolselt 72 linna ühendus, tekelikult a-la 200 - Hansapäevad linnade saadikute kogunemised 1356. Aastast - Kokku kutsuti need vajaduse korral: kui oli vaja teha ühiseid otsuseid - Hansapäevadel täidesaatvat osa polnud - Mõtteliseld jagunes Hansa veeranditeks, keskset rolli mängisid Vendi linnad (Lübeck ntx) - Hansa kontorid e
poolt hoiti eraldi. Kontrapitsatil võib esimese poole kiri edasi minna vms, üksi ei kehti. signet - valitseja isikliku korrespondentsi pitseerimiseks, peamiselt sõrmus. Võib olla lisatud suurele pitsatile kui märk valitseja isilikust osalusest. 15. sajandist ka linnadel jt kirjavahetuse pitseerimiseks vm vähem tähtsate asjade jaoks Ühispitsat (Gemeinschaftssiegel)- näitab tavaliselt mingit grupi õiguslikku seotust. Sellist ühispitsatit pole Hansal. Pildid portreed - peamiselt ideaalpildid, eelkõige varakeskajal arhitektuurvormid - eriti linnade puhul müürid, väravad, tornid, mõnest sai hiljem linna vapp. Vapp - 13. sajandist kõige armastatum pitsatipilt. Majamärgid - kodanike vappidel Algul puudus tavaliselt kiri, 12. sajandist peeti vajalikuks omaniku nime Numismaatika (< kr. k numisma - raha, münt), münditeadus, ajaloo abiteadus, mis uurib mündindust
üks keel. Hansa hankis enesele privileege, mille abil toimus vahetus Inglismaal, Skandinaavias. 14. sajandil (1370) võitis Hansa Liit Taani kuningat. Oldi sõjaliselt kaitstud 14. sajandini. Täpselt ei teata, mis oli Hansa linn, mis mitte. 15. - 16. sajandil kasutati sümboolselt numbrit 72 kui Hnsa linnade arvu, tegelikult 180 200 linna ja 70 80 aktiivset linna, kes osalesid Hansa päevadel - linnade saadikud kogunesid al 1356 aastast. Hansal ega Hansa päevadel polnud täidesaatvat organismi, mõjukaimad linnad olid Lüübek, Köln, Danzig. Ka regionaalsete linnade päevad. Vendi linnad ( Põhja Saksamaa eesotsas Lüübekiga). Vestfaali linnad. Arutasid regionaalseid küsimusi ja valmistuti Hansa päevadeks, kuna väiksematel linnadel polnud nii palju raha ja huvi, et osaleda, esindasid neid suuremad linnad. Hansa kontorid (esindused, faktooriad), kus privileegide tõttu viibisid kaupmehed Novgorodist,
annaabi.ee 
