Vaenulikke saatkondi Rooma ei lubatud. Nad majutati eeslinna mõnesse villasse. Lisaks välisriikide esindajatele võeti Senatis vastu ka oma provintside esindajaid. Originaalseid diplomaatilisi dokumente on vähe säilinud. Nad olid kirjutatud, kangale või puust, vasest ja pronksist tahvlitele. Rooma rüüstamise käigus korjasid barbarid metalltahvlid kokku ja sulatasid need relvadeks. Pöördepunktiks Rooma ajaloos sai II Puunia sõda (218-201 e.Kr.) Hannibaliga. Roomast sai maailmariik ning diplomaatia kui välispoliitika instrument omandas suure tähtsuse. Puunia sõdade käik, samuti sõdade käik Kreeka linnadega sõltus olulisel määral diplomaatilisest aktiivsusest. III-II saj. e. Kr. oli Rooma diplomaatia kõrgperioodiks. Rooma vaenlaseks nr 1 oli andekas väejuht ja osav diplomaat Hannibal. Nii Rooma kui Kartaago diplomaatial üks tähtis ülesanne, liitlaste värbamine.
idapoolsete kartaago tugipunktide vahel.Kampaania sõdurid hõivasid sitsiilia linna Messana, mis põhjustas kreeklastele ja kartaagolastele palju tüli, viimaks piirasid sürakuusalased nende linna ümber. Üks osa elanikses pöördus Rooma poole, teine osa kartaago poole.Messana rahutused vaibusid, ning puhkes sõda kartaago ja Rooma vahel 264 e.Kr. 7) Miks olid paljud Itaalia elanikud, kes olid Rooma võimu all, nõus liituma looma Hannibaliga?- (lk.66) Vastus: Sellepärast, et Itaalia kodaikud olid sunnitud liituma Roomaga ja nüüd avanes neil Roomale vastu hakata, selleks, et saavutada vabadus. 8) Kirjelda Rooma võimu kehtustamist Vahemere maades?-(lk.67.) Vastus: Kui Kartaago üle oli võit kindlustatud, jätkus vaemetegevus Makedoonias ning 197.aastal e.Kr sai Philoppos V Kynoskephalai lahingus lüüa.Roomlased tulid Vahemere idaossa tagasi 192.aastal e.Kr, et rünnata Süüria kuningat Antichos III, mis ka roomlastel
e.Kr., algab Rooma ajaloos ka nn. hilise vabariigi ajajärk, mis lõppeb 31. aastal e.Kr keiser Augustuse troonile tulekuga. Hilise vabariigi ajajärku on nimetatud ka Rooma hellenismi perioodiks, kuna just sel perioodil vallutasid Rooma väejuhid suure hulga maid, kus kanda oli kinnitanud Kreekast alguse saanud hellenistlik kultuur. On isegi öeldud, et kuigi hilise vabariigi ajajärku jäävad Rooma suurimad vallutused (Puunia sõjad Kartaago ja Hannibaliga, sõjad Makedooniaga, Seleukiidedega, Kreeka alistamine, Korinthose linna hävitamine, Rooma võimu laiendamine Gallias, Britannias, Aasias ja Aafrikas), vallutas sel perioodil hellenistlik kultuur tegelikult Rooma. Selleks ajaks, kui roomlased said Kreeka valitsejaiks, oli neil seljataga juba pikk arengulugu ja oma eriilmeline kultuur. Need olid eeldused mis lubasid, mitte ainult kreeklaste kultuuripärandit vastu võtta, vaid seda ka edasi arendada.
Esimene Puunia sõda (264-241 a. eKr) See peeti peamiselt merel ja Sitsiilia saarel. Sõja algul polnud roomlastel laevastikku ja seetõttu tekitas see kartaagolaste ülekaalu. Kuid peale meresõja kogemuste omastamist ja tugeva sõjalaevastiku rajamist, saavutasid roomlased mitmeid võite. Nad sundisid Kartaago rahu paluma ja nii sai neist tugevaim riik Vahemere lääneosas. Teine Puunia sõda (218-201 a. eKr) Siin püüdis Kartaago oma positsiooni taastada, eesotsas väepealikuga Hannibaliga. Ta tungis oma vägedega Itaaliasse ja purustas Rooma Cannae lahingus. Kuid roomlased ei andnud alla, vaid panid valmis uue sõjaväe ning sundisid Hannibali Itaaliast lahkuma. Varsti saidki kartaagolased jälle Roomalt lüüa. Kolmas Puunia sõda (146 a. eKr) Roomlased vallutasid Kartaago täielikult ning nüüdsest oli Kartaago Rooma võimu all. Kodusõdade periood ja vabariigi langus (133-30 a. eKr) Kujundati ümber Rooma armee
tänapäeva sõjameeste vahvust ühel või teisel lahingupäeval; aga keegi ei räägi mulle sõnakestki sellest, kuidas nad taluvad ülemäärast pingutust. Piisab vähesest kuumast või külmast, piisab sellestki, kui nad jäävad ilma mõningatest mugavustest, et muuta paari päevaga jõuetuks ja hävitada meie parimgi sõjavägi. Kohkumatud sõjamehed, taluge kordki tõde, mida te nii harva kuulete! Te olete vaprad, ma tean seda; te oleksite koos Hannibaliga võidutsenud Cannaes ja Trasimenuse järve ääres; Caesar oleks koos teiega läinud üle Rubico ja orjastanud oma riigi; aga teie ei ole need, kellega esimene oleks läinud üle Alpide ja kellega teine oleks võitnud teie esivanemad. Kui teaduste viljelemine kahjustab inimese sõjamehelikke omadusi, siis veel enam kahjustab ta tema moraalseid omadusi. Juba meie esimestest elu aastatest peale ehib mõttetu haridus meie vaimu ja laostab meie mõistust. Ma näen kõikjal hiiglaslikke
Paratamatult tekkisid vastuolud Rooma ja Kartaago vahel, eriti Sitsiilias. I sõda 264-241 eKr. Sitsiilia kreeka linnad toetasid pigem roomlasi. Loodi Rooma laevastik. II sõda 218-201 eKr. Vastuolud Hispaanias (Ibeeria). Hannibal tungis Hispaaniasse, sealt aga üle Püreneede ja Alpide (koos elevantidega) Itaaliasse, see oli Roomale üllatuseks. Alul oli Hannibal edukas. Rooma sai Cannae lahingus lüüa. Osa Itaalia linnu, samuti Makedoonia kuningas Philippos V liitusid Hannibaliga. Kuid Hannibal kurnas end välja ja aastal 201 alistus. 197 eKr sai Makedoonia kuningas Philippos Künoskefaloi lahingus Roomalt lüüa, sisuliselt alistus. Kreeka linnad kuulutati Makedoonia võimu alt vabadeks (196 eKr Isthmose mängudel), tegelikult sattusid sõltuvusse Roomast. Allutati ka Sardiinia ja Hispaania. III Puunia sõda 153 – 146 eKr Ehkki Kartaago oli nõrgenenud, ei olnud ta kuhugi kadunud. Eriti Cato taotles Kartaago lõplikku
Paratamatult tekkisid vastuolud Rooma ja Kartaago vahel, eriti Sitsiilias. I sõda 264-241 eKr. Sitsiilia kreeka linnad toetasid pigem roomlasi. Loodi Rooma laevastik. II sõda 218-201 eKr. Vastuolud Hispaanias (Ibeeria). Hannibal tungis Hispaaniasse, sealt aga üle Püreneede ja Alpide Itaaliasse, see oli Roomale üllatuseks. Alul oli Hannibal edukas. Rooma sai Cannae lahingus lüüa. Osa Itaalia linnu, samuti Makedoonia kuningas Philippos V liitusid Hannibaliga. Kuid Hannibal kurnas end välja ja aastal 201 alistus. 197 eKr sai Makedoonia kuningas Philippos Künoskefaloi lahingus Roomalt lüüa, sisuliselt alistus. Kreeka linnad kuulutati Makedoonia võimu alt vabadeks (196 eKr Isthmose mängudel), tegelikult sattusid sõltuvusse Roomast. Allutati ka Sardiinia ja Hispaania. III Puunia sõda 153 – 146 eKr Ehkki Kartaago oli nõrgenenud, ei olnud ta kuhugi kadunud. Eriti Cato taotles Kartaago
annaabi.ee 
