tingitud sellest, et Hankija ei täitnud eelnevalt enda hankelepingust tulenevaid kohustusi. Seda aga ei saa lugeda vääramatuks jõuks. Samuti puuduvad poolte kokkulepped selles osas, et Täitja vastutust oleks kuidagi lepinguliselt piiratud. Seega Täitja vastutab kohustuse rikkumise eest, kuna rikkumine ei ole vabandatav. d) Rikkumise tagajärjel tekkinud kahju VÕS § 128 lg 3 ning § 139 lg 1 mõttes (+). Kuna Täitja ei saanud oma tööga valmis hankelepingus kokku lepitud kuupäevaks st 1. augustiks 2014, siis tulenevalt sellest olid Instituudi ruumid hõivatud kuni 3. septembrini 2014, mistõttu isikud pääsesid Instituuti õppima plaanitust hiljem. Selleks pidi Hankija tasuma lisatasu õppejõududele, et kaotatud aja tõttu ei saanud Instituudis õppetöö käia, st lisatasude summa 3000 eurot. Lisaks pidi Hankija üürima 1. septembri 2014 aktuse jaoks teise ruumi, kuna Instituudis ei saanud aktust pidada
Ökoloogilise jätkusuutlikkuse aluseks on üldise ökosüsteemimudeli mõistmine: kõik maakeral eksisteerivad süsteemid on omavahel seotud ja neid tuleb säilitada ja hoida ning Maad tuleb vaadelda kui isereguleerivat süsteemi, mille kõik komponendid on väärtuslikud . 4. ,,SÄÄSTEV EESTI 21" Säästev Eesti 21 (SE21) on arengustrateegia, mille koostamise aluseks oli Vabariigi Valitsuse 24. juuli 2001. a protokollilise otsusega nr 33 kinnitatud ja hankelepingus Nr 2-11-13/146 esitatud lähteülesanne. Lähteülesande kohaselt on SE21 Eesti riigi ja ühiskonna arendamise strateegia 2030. aastani, sihiga ühendada globaalsest konkurentsist tulenevad edukuse nõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega. Vastavalt lähteülesandele ei ole SE21 akadeemiline uuring, vaid eesmärkide ja tegevussuundade väljapakkumine, mis võiksid olla aluseks ühiskondlikule kokkuleppele Eesti jätkusuutliku arengu osas
Eesti 2020 strateegia seob erinevate valdkondade tegevused majanduse konkurentsivõime võtmes. Lähiajal keskendub riik tootlikkuse ja tööhõive teemadele ning konkreetsed tegevused määratletakse erinevate ministeeriumite arengukavades. (Envir.ee 2016) 11 Säästev Eesti 21 Säästev Eesti 21 (SE21) on arengustrateegia, mille koostamise aluseks oli Vabariigi Valitsuse 24.07.2001 protokollilise otsusega nr. 33 kinnitatud ja hankelepingus Nr 2-11- 13/146 esitatud lähteülesanne. Lähteülesande kohaselt on SE21 Eesti riigi ja ühiskonna arendamise strateegia aastani 2030, sihiga ühendada globaalsest konkurentsist tulenevad edukusenõuded säästva arengu põhimõ- tete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega. Eesti säästva arengu eesmärgid aastani 2030 on kokku lepitud strateegias Säästev Eesti 21 ja nendeks on: Eesti kultuuriruumi elujõulisus; inimese heaolu kasv;
saab palju ja odavalt, kuid siinkohal kannatab üleüldine kvaliteet." Kõigest kolmandikule ettevõtete innovatsiooniprotsessile on riigihanked avaldanud mõju. Eelkõige olid mõjutatud ettevõtted, kes tegutsesid teenustevaldkonnas, nagu pesu- ja keemiline puhastus, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine, elektriinstallatsioonidega, sõitjatevedu merel ja rannavetes. Eeldatavasti lähtub innovatsioon antud valdkonnas hankelepingus sätestatud tehnoloogia kasutamisest. Samas pooled neist, kes olid märganud riigihangete positiivset mõju innovatsioonile, said sellest kasu ka teiste tellimuste eest. Tuli välja ka, et teadus- ja arendustegevuse ettevõtete osalemine riigihangetel oli minimaalne. Tulemustest saab järeldada ka, et isegi kui teadus- ja arendustegevusega tegelevad ettevõtted on osalenud riigihangetel ei ole see mjutanud nende tegevust. Viidati vaid mõnedel
tellija kohustatud vastu võtma ja selle eest tasuma. Hangitav toodang peab vastama lepinguga ettenähtud sortimendile üsna täpselt. Toodang peab vastama kvaliteedilt standardile, tehnilistele tingimustele või näidistele. Ja kui lepingus on mingeid eritingimusi kvaliteedi osas, peab vastama ka nendele tingimustele. Toodang peab olema hangitud komplekselt, vastavalt standardile, tehnilistele tingimustele või hinnakirja nõuetele. Hankelepingus ettenähtud kohustuste rikkumise eest nähakse tavaliselt ette leppetrahv või viivis ja lepingus on tavaliselt nõuded selle kohta, et üks pool peab teisele poolele hüvitama hankeprotsessis tekkinud kahju. Laenuleping Laenulepingu järgi annab üks pool (laenutaja) teisele poolele (laenajale) raha või liigitunnustega piiritletud asjad tema omandisse, laenaja kohustub laenutajale sama summa raha või sama koguse sama liiki ja sama kvaliteediga asju tagastama
annaabi.ee 
