pikemate lahtiolekuaegadega. Vastumeetmed - hoida sidet püsiklientidega, vajadusel organiseerida vahetustega töö, vajadusel suurendada kulutusi reklaamile. 9.1.2. Õnnetused, tulekahjud, vargused - hoolitseda turvasüsteemide eest, kindlustada vara. 9.1.3. Valuutakursi muutused - mõjutab eelkõige töövahendite ja tarnitava kauba hindu. Kursi tugeval muutumisel ebasoodsas suunas tuleb otsida alternatiivi analoogsete hankefirmade seast kodumaal või muudes välisriikides. 9.2. Sisemistest nõrkustest tulenevad ohud. 9.2.1.Hoida ära ülekoormatus - kui klientide arv on algul plaanitust oluliselt suurenenud, võtta tööle täiendavalt inimesi. 9.2.2. Hoida üleval meeskonnatöö vaimu - tubli töö eest peab saama tunnustust. 9.2.3.Vältida paigalseisu ning soodustada arengut - pidevalt koguda infot erinevate võimaluste, kursuste ja teenuste kohta. Vajadusel leida lahendusi uuenduste
Uus konkurent, kes pakub samu teenuseid, mis meiegi, kuid soodsamate hindadega ja pikemate lahtiolekuaegadega. Vastumeetmed - hoida sidet püsiklientidega, vajadusel organiseerida vahetustega töö, vajadusel suurendada kulutusi reklaamile. Õnnetused, tulekahjud, vargused - hoolitseda turvasüsteemide eest, kindlustada vara. Valuutakursi muutused - mõjutab eelkõige töövahendite ja tarnitava kauba hindu. Kursi tugeval muutumisel ebasoodsas suunas tuleb otsida alternatiivi analoogsete hankefirmade seast kodumaal või muudes välisriikides. 9 7. FINANTS Planeerimissüsteem. Süsteemi raamiks on :ideeprojekt, mida kontrollitakse ja täiendatakse vähemalt kord poolaastas; poole aasta peale koostatud kasumiplaan, bilanss ja kassaeelarve. Nende abil koostatakse majandusaasta kuude lõikes kassaeelarve. Eelarve jälgimist teostatakse iga kuu ja vajadusel tehakse ümberarvestusi.
2.) Hinna ja varude juhtimise poliitika koordineerimine. 3.) Allhankijate kaasamine tootearendusse. 4.) Toote lõplik komplekteerimine tarneahela jaotuskeskuses. 5.) Ühine probleemide lahendamine. 6.) Töökoht tarnija esindajale. 75. Mis on põhjustanud globaalse hankelogistika kasvu? 1.) Väiksemad tootmiskulud välismaal. 2.) Arengumaade madalamad maksumäärad ja töötasu. 3.) Lõpptoodangut väljastavate tööstusfirmade, ühtlasi ka hankefirmade rahvusvaheline koopereerumine, kes otsivad odavamat tehnoloogiat, jaotusstruktuure ja tootmisbaasi. 76. Transpordi osa globaalse hankelogistika strateegias. Mis on põhiparameetriteks süsteemi väljatöötamisel? Toodangu transportimine on globaalse hankelogistika strateegias võtmeküsimuseks. Otsustavaks teguriks globaalse logistika strateegia arendamisel on hankelogistika süsteemi loomine ja selle optimeerimine.
2.) Hinna ja varude juhtimise poliitika koordineerimine. 3.) Allhankijate kaasamine tootearendusse. 4.) Toote lõplik komplekteerimine tarneahela jaotuskeskuses. 5.) Ühine probleemide lahendamine. 6.) Töökoht tarnija esindajale. 75. Mis on põhjustanud globaalse hankelogistika kasvu? 1.) Väiksemad tootmiskulud välismaal. 2.) Arengumaade madalamad maksumäärad ja töötasu. 3.) Lõpptoodangut väljastavate tööstusfirmade, ühtlasi ka hankefirmade rahvusvaheline koopereerumine, kes otsivad odavamat tehnoloogiat, jaotusstruktuure ja tootmisbaasi. 76. Transpordi osa globaalse hankelogistika strateegias. Mis on põhiparameetriteks süsteemi väljatöötamisel? Toodangu transportimine on globaalse hankelogistika strateegias võtmeküsimuseks. Otsustavaks teguriks globaalse logistika strateegia arendamisel on hankelogistika süsteemi loomine ja selle optimeerimine.
33 Riigipiire ja mandreid ületavate detailide ja komplekteeritavate toodete voogude kasv on tingitud järgmistest põhjustest: väiksemad tootmiskulud välismaal; , mis loob eeldused tootmise mastaapide laiendamiseks detailide ja kitsaste kaubaklasside lõikes; arengumaade madalamad maksumäärad ja töötasu; lõpptoodangut väljastavate tööstusfirmade, ühtlasi ka hankefirmade rahvusvaheline koopereerumine, kes otsivad odavamat tehnoloogiat, jaotusstruktuure ja tootmisbaasi. Iga nimetatud põhjus või tegur annab oma panuse hankijate geograafia laiendamisele, mis on võtnud suuna globaalsele hankelogistikale. Globaalse hankelogistika strateegia peab minimaalselt tuginema järgmiste küsimuste lahendamisele: milline on vajadus transpordi osas (transpordifirmade arv, nende veovõimsus)?