Äärelinna Buddha Autori nimi on Hanif Kureishi, on inglase ja pakistanlase segu, tema ema oli inglane ja isa pakistanlane. Tema raamatud lähtuvad multikultuurse ühsikonna probleeme. Tema teostest peegeldub Kureishi enda noorepõlvekogemusi. Autori raamatud on täis vaimukust ja irooniat, situatsioonikoomikat ja mahlakaid kirjeldusi. Ta ise peab enda maailmavaateks huumorit. Ta on pälvinud näidendi ja kirjanuduse auhindu, nimetatud veel lootustandvaimaks näitekirjanikuks.
(Erinevate maade põlisrahvastik, valged kolonisaatorid, diaspora-gruppide kirjandus) Postkolonialismi teoreetikuid: Homi Bhabha, Nation and Narration 1990 (toim), Location of Culture (1994) Ashcroft, Bill, Griffith, G., Tiffin, H., The Empire Writes Back: Theory And Practice in Post-Colonial Literatures 1989 Gayatri Spivak, “Can the Subaltern Speak?” 1988, A Critique of Postcolonial Reason: Towards a History of the Vanishing Present (1999). Postkolonialistlikke kirjanikke: Hanif Kureishi, Hanif Äärelinna Buddha (The Buddha of Suburbia) Arundhati Roy, Arundhati Väikeste asjade jumal (The God of Small Things) Ben Okri, Näljutatud tee (The Famished Road) Micahel Ondaatje, Inglise patsient (The English Patient, 1993,In the Skin of A Lion 1989) Salman Rushdie, Saatanlikud värsid (The Satanic Verses), Mauri Viimane ohe (The Moor’s Last Sigh, 1995, e. k. 2001). 4
Äärelinna Buddha (Hanif Kureishi) Raamat räägib ühest India perekonnast, kes on asunud elama Lõuna - Londoni. Raamatu tegevus toimub 1970 ndatel, "punk" kultuuri ilmumise ajal. Raamat keerleb noore Karimi ümber. Ta esineb raamatus kui "äärelinna buddha" jutustajana ja peategelasena. Karim kasvab üles ääre Londonis, kuigi tal on India juured. Hiljem kolib Karim elama "päris" Londoni. Karim muutub läbi novelli olustiku, teismelisest kuni 20 aastase noormeheni välja, läbi selle muutub ka tema maailmavaade oluliselt. Tema isa Haroon on sündinud Indias ja elanud seal terve oma lapsepõlve, Karimi ema on aga inglanna. Sellepärast on Karimil raske leida oma identiteeti. Samuti ei suuda ta otsustada kas ta on hetero või homoseksuaalne, kuna tal on palju kogemusi mõlemaga. Kui sellest veel vähe oleks siis on tal raskusi ka oma tulevikuplaanide elluviimisega, kuna ta ei tea mida ta teha tahab. Kuna ta tahab olla vaba ja ta ei ole just hea õpilane...
MUHAMED tõusis ajaloo areenile aastal 610, mil ta sai esimese ilmutuse, mis on ka koraanis. M. pidi aeg-ajalt eralduma Meka kogukonnast (tal olevat ka langetõvehood), et mõtiskleda ja paastuda. Talle ilmus peaingel Gabriel (Jibril), kelle Allah saatis. M. oli abielus endast 25 aastat vanema, väga rikka naise KHADIJAga, kes tegi ise M.-le abieluettepaneku, kuna talle meeldis M. kõneoskus. Kui M. rääkis ilmutusest naisele, viimane läks oma sugulase juurde, kes olevat hanif, võis olla ka kristlik munk. Araabia poolsaarel olid tollal ka juudid, kristlaste, polüteistlike ning traditsioonilise usu järgijad. Valdavaks oli juba tollal saanud siiski monoteism. Hanif ainujumala tunnistaja, kuid mitte ühegi konkreetse usu järgija. M. võttis vastu pakkumise hõimuvalitsejatelt, kes lubavad kummardada Allahit, kui M. tunnistab nende kolme jumalat. M. sai uue ilmutuse, mis keelas tal nõnda talitada. Ühiskondlikud muudatused
(Erinevate maade põlisrahvastik, valged kolonisaatorid, diaspora-gruppide kirjandus) Postkolonialismi teoreetikuid: Homi Bhabha, Nation and Narration 1990 (toim), Location of Culture (1994) Ashcroft, Bill, Griffith, G., Tiffin, H., The Empire Writes Back: Theory And Practice in Post- Colonial Literatures 1989 Gayatri Spivak, "Can the Subaltern Speak?" 1988, A Critique of Postcolonial Reason: Towards a History of the Vanishing Present (1999). Postkolonialistlikke kirjanikke: Hanif Kureishi, Hanif Äärelinna Buddha (The Buddha of Suburbia) Arundhati Roy, Arundhati Väikeste asjade jumal (The God of Small Things) Ben Okri, Näljutatud tee (The Famished Road) Micahel Ondaatje, Inglise patsient (The English Patient, 1993,In the Skin of A Lion 1989) Salman Rushdie, Saatanlikud värsid (The Satanic Verses), Mauri Viimane ohe (The Moor's Last Sigh, 1995, e. k. 2001).
(Erinevate maade põlisrahvastik, valged kolonisaatorid, diaspora-gruppide kirjandus) Postkolonialismi teoreetikuid: Homi Bhabha, Nation and Narration 1990 (toim), Location of Culture (1994) Ashcroft, Bill, Griffith, G., Tiffin, H., The Empire Writes Back: Theory And Practice in Post- Colonial Literatures 1989 Gayatri Spivak, “Can the Subaltern Speak?” 1988, A Critique of Postcolonial Reason: Towards a History of the Vanishing Present (1999). Postkolonialistlikke kirjanikke: Hanif Kureishi, Hanif Äärelinna Buddha (The Buddha of Suburbia) Arundhati Roy, Arundhati Väikeste asjade jumal (The God of Small Things) Ben Okri, Näljutatud tee (The Famished Road) Micahel Ondaatje, Inglise patsient (The English Patient, 1993,In the Skin of A Lion 1989) Salman Rushdie, Saatanlikud värsid (The Satanic Verses), Mauri Viimane ohe (The Moor’s Last Sigh, 1995, e. k. 2001).
– the experiences of ethnic minorities are seemingly ignored. The literature of the 2nd and 3rd generation immigrants serves to give voice to the cultural “other” and is aimed at fighting clichés, such as those that emerged after the 9/11 attack. Salman Rushdie, Hanif Kureishi, Andrea Levy, Nadeem Aslam, etc. Realist literature of the millennium: new fears and anxieties regarding the turn of the millennium, blurring of boundaries between fiction and reality, a reduction of the
annaabi.ee 
