mälumiseks Söömine : kasutavad esikäppasid söömisel, väikekasvulised, nad on toiduks paljudele,tavalised varvasjäsemed küünistega taimed närilised lihatoidulised Sigivus : neil on väga suur sigivus (rottidel 6-8p aastas, hiirtel 8-15p korraga). Eestis on 18 liiki : põldhiir, koduhiir, vesirott, kodurott, rändrott Teisi närilisi : vesisiga, merisiga, hamster, okassiga Kiskjalised Hambad : lõikehambad toidu lahti hammustamiseks silmahambad söögi surmamiseks ja kinnihoidmiseks purihambad toidu peenestamiseks (kiskhambad), luude kõõluste purustamiseks Jäsemed : küünistega, kohastunud kiireks liikumiseks ja saagi püüdmiseks Meeled : väga hästi arenenud, intelligentsemad kui saakloomad 1 koerlased Keha : jäsemed kohastunud pikkade vahemaade läbimiseks ja jälitamiseks, neil on nürid küünised Meeled : väga hea haistmine, värvuste nägemine kehva, tegutsevad karjana ja organiseeritult 2 kaslased
Jäsemete sarnase ehitusega. Rudimendid, ehk tarbetud kehaosad (nt õndraluu, ussripik, kolmas silmalaug), Lootelise arengu sarnasus on samuti tõend. Organismide pärilikkusaine ja valkude sarnasus, veel kivistised, liikide sarnande DNA ja kehavalgud. 5. Miks on inimesel kõrvaliigutaja lihased? Millisel loomal neid väga vaja läheb? Inimesel seda vaja ei lähegi, loomad kuulevad nõnda paremini. 6. Miks on inimesel silmahambad? Millisele loomale neid väga vaja on? Toidu hammustamiseks inimestel, loomadel neid vaja rohkem, kuna murravad ja söövad kõvemaid asju.... 7. Mida nimetatakse bioloogiliseks evolutsiooniks? Maa elusa looduse ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvnemise kaudu nimetatakse bioloogiliseks evolutsiooniks. 8. Järjesta järgnevad sündmused õigesse järjekorda. Tekita sõnadest õige järjestus (lohista sõnad üksteise järele õigesse järjekorda) Maa tekkimine
Suurem osa liike peab jahti üksinda ning väljub saaki otsima öösiti, liikudes ringi nii maapinnal kui ka puude otsas. Enamikul liikidel, välja arvatud kinkazu, on selgelt väljajoonistuva mustriga kasukas, milles leidub pruuni, punase, halli või valge värvi kombinatsioone. Kõigesööja hambad Enamik pesukarulasi on kõigesööjad nad toituvad nii loomadest kui ka taimedest. Tavaliselt on neil tugevad lõikehambad toidu hammustamiseks ja tükkide lahtirebimiseks. Pikad silmahambad sobivad juurte väljakaevamiseks ja saakloomade keha lõhkumiseks. Lõualuu tagaosas asuvad puri- hambad on taimede ja putukate peenestamiseks. PandaPanda sööb bambusevõrseid nii nagu bambuskarugi. Tema käppadel leidub samuti ,,lisapöial'', mis pole siiski nõnda hästi välja arenenud kui bambuskarul. Pandad söövad peale bambuse ka muid taimi ja vilju ning putukaid. Nad on eraklikud
......................................................................................................9 SISSEJUHATUS Hambad kuuluvad mälumisaparaadi koosseisu ja moodustavad koos alveolaarjätkete ja igemetega suuesiku ning suuõõne piiril ülemise ja alumise hammaskaare. Nende peaülesandeks on toidu peenestamine suus ja toidu ettevalmistamine seedimiseks. Hammaste kuju on erinev ja vastavalt nende funktsioonile kohandatud. Suu esiosas on teravate servadega lõikehambad, mis on head toidu hammustamiseks. Hambarea tagaosas paiknevad aga laiade mälumispindadega purihambad, mis aitavad toitu purustada ja peenestada. Hambad on väga olulised inimese välimusele. Katkine või puuduv esihammas mõjub ebaesteetiliselt kui ka inimese subjektiivsele enesetundele. Hammaste olemasolu on tähtis õige hambumuse säilitamiseks. Näiteks osa purihammaste puudumine võib põhjustada alalõualuu vale asendi ja sellest tulenevalt haiguslikke muudatusi ja valulikkust lõualiigeses ja mälumislihastes.
20. sajandi esimesel poolel ei olnud Eestis välja kujunenud kindlat tõlketeooria käsitlust. Keele seisukohalt oli tõlkimine eelmise sajandi alguses kindlasti väga oluline, seda eriti just terminoloogia rikastamise ja eestindamise osas. Tammsaare tõlkis 1918.aastal soome keelest Lauri Pihkala "Poiste spordiõpetuse" ning oli hädas eestikeelsete vastete leidmisega. Samuti oli ta hädas W.Scotti "Ivanhoe" tõlkimisega, kuna teoses oli palju arhaisme. Nende "lahti hammustamiseks" kasutas Tammsaare saksa- ja venekeelseid tõlkeid, mis Tallinna Keskraamatukogus olemas olid. F.Marryati "Tüürimees Tubli" tõlkimisel oli jällegi probleeme terminoloogiaga, nimelt mereasjanduse oskussõnastikule vastete leidmisega, mida ta otsis erinevatest teatmeteostest. Tammsaare ise avaldas arvamust, et tõlkimine ei valmista talle erilisi raskusi ega pingutust. See olevat lausa omaloomingu kirjutamise kõrval omalaadseks puhkuseks, sest keeli, millest
tunne. ● Emotsioon vs meeleolu ● Emotsioonid tekivad olukordades, mida peame isiklike aktiivsete eesmärkide seisukohalt oluliseks (emotsioonid on vajalikud, et teaksime ka, mis on meie prioriteedid ning mis olukorrad ei vasta meie vajadustele). ● Darwin: emotsionaalsed näoilmed näoilmed on jäänukid meie esivanemate põhilistest kohanemismustritest, nt viha puhul paljastatud hambad – vaenlaste hammustamiseks. ● Uuringute toetusel on teada, et ka pimedana sündinud lapsed lapsed väljendavad oma emotsioone tüüpiliste ja äratuntavate näoilmetega; kõikides kultuurides on põhiemotsioonid äratuntavad ja inimeste käitumisele omased. ● Emotsioonide dimensioonid: Emotsioonide tekkimise teooriad: 1. James-Lange teooria. Emotsioon tekib alles siis kui saame teadlikuks kehalistest muutustest, nt. mul on hirm selle pärast, sest mu süda lööb kiiremini.
olev primaat ei tohi karjajuhti puhastada. Kui lähedases kontaktis agressiivne ei olda, siis on sellel taktiilsusel juba oluline roll. Gregory Bateson: loomade kommunikatsioonis on raske väljendada ei-d, ainus võimalus on luua olukord, kus miski toimuks, aga käituda vastupidiselt (nt puhastamine: sellelt distantsilt oleks võimalik olla agressiivne, aga ei olda; samuti nt alistuspoos: üks osapool pakub oma kaela hammustamiseks ja teine ei hammusta). Kukkurkuraditel on emase ja isase taktiilsusega seotud pealiigutused erinevad. Püütakse lakkuda karjajuhi koonu või nägu, nt koertel (ka inimese nägu lakutakse), et näidata sõbralikke kavatsusi. Imetajatel konfliktides oluline etapilisus, algus on sõnumitevahetus selle kohta, et milline on osalistest võimekus võitlust võita, tunnused nagu suurus, kiirus jne annavad üsna selge sõnumi, kellel on võimalik võita. Ritualiseeritus: algul nt
annaabi.ee 
