Oma eluea jooksul kirjutas V.Uljanov umbes 9000 artiklit,brosüüri,raamatut,kirja ja dokumenti. Lenin andis1902.aastal välja raamatu : ,,Mis teha?" Uljanovistt sai 1903. aastal üks bolsevike juhtidest Esimest korda proovis Lenin võimu endale haarata juulist 1917, kuid sotsiaaldemorkaatlik valitsus suutis enamiku bolsevikest arreteerida.Leninit neil siiski ei õnnestunud arreteerida kuna ta põgenes Soome. Surma põhjus, aeg, matmispaik: 1922. mas tabas Leninit halvatushoog. Peale seda ei osalenud Uljanov enam valitsuse tegevuses.Selle aasta detsembris oli Leninil teine halvatushoog, mille tagajärjel ta enam ei olnud võimeline osalema aktiivses poliitikas.Lenin oli juba ravimatult haige ja kirjutas oma poliitilise testamendi. Avalikkusele on see tuntud Lenini teose ,,Kiri Kongressile" järgi.Oma testamendis väitis Lenin,et tema järglaseks võiks saada Lev Trotski.1923. aasta märtsis tabas teda kolmas halvatushoog, mille tagajärjel kaotas Lenin kõnevõime
Stalin, Lenin ja Trotski Atentaat, haigused ja surm 1918. aasta 30. augustil tulistas Sotsialistide-Revolutsionääride Partei liige Lenini pihta kolm lasku, haavates teda kahega Ühe, suhteliselt ohutu haava sai ta kätte, teine lask tabas Leninit kaela ja õla üleminekule Lenin keeldus minema haiglasse, kartes, et seal on uued mõrvarid teda ootamas Leninit raviti kodus ja see ei saanud anda häid tulemusi 1922. mais tabas Leninit halvatushoog Sama aasta detsembris tabas teda teine halvatushoog, mille tagajärjel ta enam ei osalenud aktiivses poliitikas Märtsis 1923 oli Leninil kolmas halvatushoog, mille tagajärjel ta kaotas kõnevõime Lenin suri 21. jaanuaril 1924 Lenin 1923. aastal haigena ja 1924. aastal enne surma Pärand ja surmajärgne kultus Lenini järel sai Nõukogude Liidu faktiliseks liidriks Jossif Stalin, kes jätkas Lenini alustatud agressiivset maailmarevolutsiooni poliitikat Stalini tegevus 1920-30ndatel aastatel muutis Lenini Nõukogude Liidu
Aasta 30. augustil tulistas Sotsialistide-Revolutsionääride Partei liige Fanny Kaplan Lenini pihta kolm lasku, haavates teda kahega. Ühe, suhteliselt ohutu haava sai ta kätte, teine lask tabas Leninit kaela ja õla üleminekule. Selle tulemusena sattus veri kopsu ja tema olukord ei olnud kiita. Vaatamata sellele keeldus ta minemast haiglasse kartes, et seal on uued mõrvarid teda ootamas. Leninit raviti koduselt ja see ei saanud anda häid tulemusi. 1922. mais tabas Leninit halvatushoog. Tema parem külg oli osaliselt paralüseeritud ning ta ei osalenud enam valitsuse (rahvakomissaride nõukogu) tegevuses. Sama aasta detsembris tabas teda teine halvatushoog, mille tagajärjel ta enam ei osalenud aktiivses poliitikas. Märtsis 1923 oli Leninil kolmas halvatushoog, mille tagajärjel ta kaotas kõnevõime. Sellest ta enam ei toibunud. Ta suri 21.jaanuaril 1924. On oletatud, et Lenini tervislikku olukorda raskendas lisaks atentaadil saadud haavadele ja neist tulenevate
punased kontrollisid suurlinnu ja riigi tähtsamaid tööstuspiirkondi, kus elas suurem osa Venemaa elanikkonnast.Bolsevike aitas võidule ka õige majanduspoliitika, mida hakati kutsuma sõja-kommunismi poliitikaks.Kodusõda oli väga julm ja seal hukkus üle 13 miljoni inimese. 1920.aastaks oli kodusõda lõppenud ja Venemaal algas kommunistliku diktatuuri aeg,mis kestis ligi kolmeveerand sajandit. Venemaa oli aga varemetes. Lenini surm : 1922. mas tabas Leninit halvatushoog. Peale seda ei osalenud Uljanov enam valitsuse tegevuses.Selle aasta detsembris oli Leninil teine halvatushoog, mille tagajärjel ta enam ei olnud võimeline osalema aktiivses poliitikas.Lenin oli juba ravimatult haige ja kirjutas oma poliitilise testamendi. Avalikkusele on see tuntud Lenini teose ,,Kiri Kongressile" järgi.Oma testamendis väitis Lenin,et tema järglaseks võiks saada Lev Trotski.1923. aasta märtsis tabas teda kolmas halvatushoog, mille tagajärjel kaotas Lenin kõnevõime
1918.aasta 30.augustil tulistas Sotsialistide-Revolutsionääride liige Fanny Kaplan Lenini pihta kolm lasku, haavates teda kahega. Ühe, suhteliselt ohutu haava sai ta kätte, teine lask tabas Leninit kaela ja õla üleminekule. Selle tulemusena sattus veri kopsu ja tema olukord ei olnud kiita. Vaatamata sellele keeldus ta minemast haiglasse kartes, et seal on uued mõrvarid teda ootamas. Leninit raviti koduselt ja see ei saanud anda häid tulemusi. 1922. mais tabas Leninit halvatushoog. Tema parem külg oli osaliselt paralüseeritud ning ta ei osalenud enam valitsuse (rahvakomissaride nõukogu) tegevuses. Sama aasta detsembris tabas teda teine halvatushoog, mille tagajärjel ta enam ei osalenud aktiivses poliitikas. Märtsis 1923 oli Leninil kolmas halvatushoog, mille tagajärjel ta kaotas kõnevõime. Sellest ta enam ei toibunud. Ta suri 21. jaanuaril 1924. On oletatud, et Lenini tervislikku olukorda raskendas lisaks atentaadil saadud haavadele
kahega. Ühe, suhteliselt ohutu haava sai ta kätte, teine lask tabas Leninit kaela ja õla ühenemiskohta. Selle tulemusena sattus veri kopsu ja tema olukord oli halb. Vaatamata sellele keeldus ta minemast haiglasse, kartes, et võidakse teda uuesti tappa üritada. Leninit raviti kodus ja see ei andnud häid tulemusi ning ta tervislik seisund oli peale seda jätkuvalt halb. (Annaabi) 1922 aasta mais tabas Leninit esimene halvatushoog. Tema parem külg oli osaliselt halvatud ja ta ei osalenud enam valitsuse tegevuses. Sama aasta detsembri kuus tabas teda teine halvatushoog mille tagajärjel Lenin enam aktiivses poliitikas ei osalenud. Lenin oli juba ravimatult haige ja kirjutas oma poliitilise testamendi, mis avalikkusele sai tuntuks kui. „Kiri Kongressile”.Oma testamendis soovis Lenin,et tema järglaseks võiks saada Lev Trotski. 1923 aasta märtsis oli Leninil kolmas halvatushoog, mis jäi ka tema viimaseks. Kolmanda
tabamus jäi kaela- ja õlapiirkonna vahele. Vaatamata oma vigastuste tõsisusele, keel- dus Lenin minemast haiglasse, kartes, et seal ootavad teda ees uued mõrvarid. Ta suubus kodusele ravile Mais 1922 tabas Leninit halvatushoog. Sama aasta detsembris teine. Pärast seda mees enam poliitikast osa ei võtnud. Märtsis 1923 tabas teda kolmas halvatushoog. Siis kaotas Lenin kõvevõime ning ta suri järeltulijateta 21.jaanuaril 1924.aastal. Arvatakse, et lisaks atendaadikatsest saadud haavadele raskendas tema olukorda ka kaugele arenenud süüfilis. Lenini keha balsameeriti ning paigutati mausoleumi Moskva Punasel väljakul, kus rahvas teda külastada saab.
NEP-i lõpetas 1929. aastal Jossif Stalin. SURM: 1918. aasta 30. augustil tulistas Sotsialistide-Revolutsionääride Partei liige Fanny Kaplan Lenini pihta kolm lasku, haavates teda kahega. Ühe, suhteliselt ohutu haava sai ta kätte, teine lask tabas Leninit kaela ja õla üleminekule. Selle tulemusena sattus veri kopsu ja tema olukord ei olnud kiita. Leninit raviti kodus ja see ei saanud anda häid tulemusi. 1922. mais tabas Leninit halvatushoog. Tema parem külg oli osaliselt paralüseeritud ning ta ei osalenud enam valitsuse tegevuses. Sama aasta detsembris tabas teda teine halvatushoog, mille tagajärjel ta enam ei osalenud aktiivses poliitikas. Märtsis 1923 oli Leninil kolmas halvatushoog, mille tagajärjel ta kaotas kõnevõime. Sellest ta enam ei toibunud. Lenin suri 21. jaanuaril 1924. STALIN Nimi: Jossif Vissarionovitš Stalin (1924-1953) surmaga Päritolu: Gori, Gruusia
1918. aasta 30. augustil tulistas Sotsialistide-Revolutsionääride Partei liige Fanny Kaplan Lenini pihta kolm lasku, haavates teda kahega. Ühe, suhteliselt ohutu haava sai ta kätte, teine lask tabas Leninit kaela ja õla üleminekule. Selle tulemusena sattus veri kopsu ja tema olukord ei olnud kiita. Vaatamata sellele keeldus ta minemast haiglasse kartes, et seal on uued mõrvarid teda ootamas. Leninit raviti koduselt ja see ei saanud anda häid tulemusi. 1922. mais tabas Leninit halvatushoog. Tema parem külg oli osaliselt paralüseeritud ning ta ei osalenud enam valitsuse (rahvakomissaride nõukogu) tegevuses. Sama aasta detsembris tabas teda teine halvatushoog, mille tagajärjel ta enam ei osalenud aktiivses poliitikas. Märtsis 1923 oli Leninil kolmas halvatushoog, mille tagajärjel ta kaotas kõnevõime. Sellest ta enam ei toibunud. Ta suri 21. jaanuaril 1924. On oletatud, et Lenini tervislikku olukorda raskendas
Havere'isse, kuhu Lautrec jäi mõneks ajaks pidama, et maalida "Le Stari" baarineiut Dollyt. Suve lõpus pöördus Lautrec tagasi Pariisi, kus tuli tagasi ka tema joomahullus. 1900,aastal 6 lahkus ta taas Pariisist ja maalib oma teejuhi portree. Talveks läks ta siiski Bordeaux'sse, kus tal algas uus loomeperiood. 1901 naases ta tagasi Pariisi ja lõpetas oma viimased maalid ja seadis enda ateljee korda. 20.augustil tabas teda halvatushoog ja ema viis ta Malromesse, kus Lautrec ööl vastu 9.septembrit ka suri. Tuntumaid maale 1892 "Ambassadeurs: Aristide Bruant" 1892 "Moulin Rouge'i promenoir 'is" 1892 "Moulin Rouge'is: kaks valssi tantsivat naist" 1892 "Jane Avril tantsimas" 1894 "Rue des Moulins'i salongis" 1894 "Yvette Guilbet tervitab publikut" 1895 "May Belfort" 1896 "Tualett"
annaabi.ee 
