Nimi Vanus Sugu Töökoht Kodumaa Tugevaim külg Karja Poiss 15 M Kool Soome Lamba karjatamine Marjul Käija 45 N Eraettevõte Eesti Haltuura Raiskaja 23 M AS Sverix Venemaa Puidu treimine Mees Seenem Üts 22 M Seenelised Bulgaaria Seenekorjamin OÜ e Teet Ööline 36 M Põlva Teed Eesti Pole AS Nimi: Kursus: Eriala: KOOLIPERE RAHULOLU UURING Olulisuse skaala
-kolhoosikord 2.Ressurside koondumine elu ka mahajäetud kohtades 3.Kõigile tagati teatud elatustase 4.Levitati kirjaoskust Sotsialismi miinused: 1.Kvaliteedi,töömoraali langus ,peremehetunde kadumine 2.Toodang sageli kasutu 1 3.Nõudluse pakkumise mitte toimimine Defitsiit 4.Pillavus,raiskamine.Kohmakus juhtimisel,bürokraatia 5.Tutvused,haltuura,pistised, Riiklik tööhõivepoliitika: -sissekirjutus -passideta (1953-64,1970.a.) -sunnitöö 7.3. Sotsialismi langus. 1960 aastaste teisel poolel hakkas kujunema,teised riigid jõudsid siis teenindus ja infoühiskonda-tööstusühiskonda jõuti siit edasi aga oli raske. Käsumajandusega ei saa teenindada. Arvutite kasutuselevõtule olid vastu juhtimisaparaat.(18 miljonit). Info oleks hakanud vabalt levima.
Kust tuleb kulude kokkuhoid? Üks kolmandik kokkuhoiust tuleb ise, teine siis, kui vähegi viitsida tegeleda ja kolmas siis, kui viitsida rohkem tegeleda. Iseregulatsioon - kui sõidukijuhid on paigaldatud jälgimisseadmest lihtsalt teadlikud ning ettevõtte juhatus teeb soetatud vahendite ja teenuste abil ka kõige juhuslikumat ja pealiskaudsemat kontrolli, siis kaob suur osa postsotsialistlikule ühiskonnale omaseid tegevusi, nagu süüdimatu haltuura või töötajale usaldatud sõiduvahendite või muude ressursside (peamiselt kütus) kasutamine isiklikuks tarbeks. Õiguslike ja töökorralduslike probleemide oluliselt hõlpsam lahendamine. Näiteks võib tuua automaatselt koostatavad sõidupäevikud, mille abil väheneb nii koormus paberimajandajatele kui ka tõusevad oluliselt ettevõtte efektiivsus ja operatiivsus ning osutatavate teenuste kvaliteet. See kolmandik nõuab ettevõttelt soetatud süsteemi
ägedusega. ,,Söerikastaja" ajaluule on kirjutatud valdavalt aastail 1955 1958. Sotsiaalse löövuse nimel on autor kogust välja jätnud mõndagi, mis võinuks seda taotlust nõrgendada ning kõrvale juhtida pealkirjaga märgitud sihist. Söekaevandaja kujundis sisaldub raamatut läbiv juhtmotiiv puhtuse taotlus. Sastaks progressi teel on isikukultuslikud dogmad, silmakirjalikkus, roomamine, muganemine, kirjanduslik ja teduslik haltuura, bürokratism. Nende nähtuste rookimisel muutub Kross sarkastiliselt ajakonkreetseks. Rünnatavat nähtust iseloomustatakse põlastaates hüpeboliseeritud hajapiltides, et anda luuletuse lõpus positiivne deklaratsioon. Sõnastuses võidakse olla räme ja robustne. ,,Söerikastaja" intiimsem pool jäi raamatu ilmumisel suhteliselt arju, kuigi siin leidub küpseid, läbituntud luuletusi. Mõningates loodusvärssides mängib ajastu sümboolika, nagu teistegi luuletajate tolleaaegses loomingus
räpast ja võltsi sõjaka ägedusega. Luulekogu oli kirjutatud enamuses aastatel 1955 1958. Et kogu oleks sotsiaalselt löövam, jättis Kross nii mõnegi sellise luuletuse, mis oleks võinud sõjakuse tunnet nõrgendada ja mõtted mujale juhtida pealkirjaga märgitud sihist. Luulekogu läbiv motiiv on söekaevandaja, mis sümboliseerib puhtuse taotlust. Puhastumise käiku kuuluvad silmakirjalikkus, roomamine, muganemine, teaduslik ja kirjanduslik haltuura ja bürokratism. Neid filtreerides muutub Kross väga ajakonkreetseks, samal ajal ise väga sarkastiline olles. Neid omadusi püüab ta põlastada, et luuletuse lõppu jääks positiivne maik. Sõnastus on samas jäme ja robustne. Kuna ,,Söerikastaja" on üsnagi agressiivne luulekogu, jäi seetõttu selle intiimsem pool üsnagi varju, kuigi siiski leiame ja tunneme küpseid ja läbimõelduid luuletusi. Rütmiline liigendus ei ole range
Väike-ettevõtte eetikanormid 4. Äri, seadus ja eetika 5. Eetika ja poliitika 6. Kõlbeline vabadus, vastutus, hinnang 7. Kõlbeline konflikt ja selle lahendamine 8. Etikett, viisakus, taktitunne, empaatia jt. Suhtlemise soodustajana Essee, referaadi teemad: · Kutse-eetika olemus ja põhimõisted. · Inseneri elukutse ja eetika tänapäeval. · Äri ja inseneri loometöö. · Toode ja hind üksi ei hoia klienti kinni. · Professionaalsus versus haltuura. · Kapitalistliku demokraatia mudel ja eetilised inveteeringud. Allikad: Airaksinen, T.1993. Mis on praktiline eetika.- Akadeemia nr.12. Pojman,L. 2005. Eetika.Tallinn Sutt, T. Aukartus, vastutus ja lootus. 1993. Akadeemia nr.11. Tuulik, M. 2002. Eetika ja moraal. Tallinn. 4 EETILINE INIMENE?! ALBERT SCHWEITSER: " KULTUURI EESMÄRK INIMESE EETILINE TÄIUSTAMINE"
Sõnu on tulnud rohkesti nii murretesse kui kirjakeelde, nii substantiive kui ka verbe. Temaatiliselt nt palju kõnekeelset, emfaatilist, aga ka tehnika-, loodus- jm sõnavara – tihedad kontaktid. Põhiliselt usundi, vaimuelu, maaharimise, kodumajanduse jm mõisterühmadest: porgand, kapsas, tatar, puravik, prussakas; pintsak, retuusid, marli; baranka, halvaa, kissell, pontšik; kasarmu, jaam, putka, majakas, nekrut, munder; rajoon, perestroika, kolhoos; haltuura, siva, vot, prassai, lohvka, titt, prosta jpm. Nõukogude perioodil tuli ka riigi- ja elukorralduslikku (üleminek kolhoosikorrale) sõnavara, uudistooteid: kulinaartoode, kalurikolhoos, kaevurite päev, kommunistlik noor. Samas on vene keelest üle võetud mõningaid sufikseid, nt -noi, -nik, -ka. Mõned hüpoteesid venemõjuliste ühendite kohta. Vene laenud on eesti keelde tulnud 15. sajandist alates. Kontaktid vene keelega olid jätkuks kokkupuudetele vene keele eelkäija, vanavene keelega
annaabi.ee 
