ESMASED TULEKUSTUTUSVAHENDID Õpetaja: Artjom Semjonov e-post: [email protected] Esmaseks tulekustutusvahendiks nimetatakse ühe inimese kasutada olevat tule kustutamiseks ettenähtud vahendit. Esmasteks tulekustutusvahenditeks on: kantav tulekustuti; väike tulekustutuskraan; anum veega; kast liivaga; tulekustutusvaip. Kantav tulekustuti vahtkustuti vesikustuti süsihappegaaskustuti pulberkustuti halogeenitud süsivesinikke (haloone) sisaldav kustuti haloonkustuti. Erandiks on kantavate tulekustutite hulgas veetav tulekustuti, seda on võimalik transportida ja kasutada ühe inimese poolt ja tema töömass on üle 20 kg-i. Tulekustutid Tulekustutid Tulekustutit võib horisontaal- või kaldasendis hoida liiklusvahendis või mujal, kus selle hoidmine vertikaalasendis pole võimalik ja kui seda ei keela tulekustuti kasutusjuhend. Tulekustutile peab olema vaba juurdepääs.
B- Klassi tulekustuti - Kustutab põlevvedelike ja tahkete sulavate ainete tulekahjusid (õli, bensiin, lahustid, vaigud, liimid, rasv, enamik plaste jms) C-Klassi tulekustuti - Kustutab gaaside tulekahjusid (maagaas, atsetüleen, propaan, vesinik jms) 2.1.1 Lähtuvalt tulekustusainest liigitatakse tulekustutid vesikustutid; vahtkustutid; pulberkustutid; süsihappegaaskustutid halogeenitud süsivesinikke (haloone) sisaldavad tulekustutid 3. Esmaabi põletuste korral · Jahuta kiiresti põletuspiirkonda! - Kuuma saanud käsi või jalg või muu kehaosa pane kiiresti jaheda (1820 °C) voolava kraanivee alla! Jahuta vähemalt 1520 minutit. Jahutamiseks ei sobi jää või jäävesi. Tugev külm võib kahjustust isegi süvendada. Kui vett ei ole käepärast, võib kasutada jääd mähituna puhtasse riidesse. Kui tegemist on tulisest vedelikust põhjustatud põletusega, vabasta
vähenenud. Osoonikihi globaalne kaitsmine Paljude riikide valitsused, olles mures osoonikihi saatuse pärast, ühendasid oma jõud ja võtsid 1985. aastal vastu Osoonikihi kaitsmise Viini konventsiooni. 1987. aastal võeti vastu Osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokoll. Leppe kohaselt pidi freoonide tootmine jääma 1986 aasta tasemele 1989 aastani ning vähenema 1993 aastaks 20% ja 1998 aastaks 50% võrra. Leping käsitles peale tähtsamate freoonide ka 3 liiki haloone. 1992 aasta alguseks ei tohtinud nende kasutamine ületada 1986 aasta taset. Eesti ühines Viini konventsiooni ja Montreali protokolliga 1996. aastal. Vastavalt ÜRO reeglitele alates 15. jaanuarist 1997 peab Eesti täitma kõiki Montreali protokollist tulenevaid nõudeid. Montreali protokoll osoonikihti kahandavatest ainetest on üks (neljast) keskkonnakaitse prioriteedist nii kogu maailma kui Euroopa jaoks. Protokolli on 25. novembri, 2009 aasta seisuga
1994-1998 aastal töötati välja Osoonikihti kahandavate ainetevjärkjärgulise käibelt kõrvaldamise riiklikku program. Programmi kogumaksumus moodustas 13 miljonit krooni. 6. juulil 2002 kiitis Valitsus heaks Montreali protokolli, mille Riigikogu ratifitseeris need 23.okt.2002. aastal. Iga Montreali protokolli osapool peab kindlustama täieliku kontrolli osoonikihti kahandavate ainete tootmise, kasutamise, impordi ja ekspordi üle. Üheks põhiliseks probleemiks on haloonid. Haloone sisaldavad tuletõrjesüsteemid ja tulekustutid peavad olema demonteeritud enne 31. detsembrit 2003. teiseks põhiprobleemiks on metüülbromiid. Alates 1991. aastatst meil metüülbromiidi importijaid ei olnud, kuid taimetoodangu inspektsioon väljastas metüülbromiidi kasutamise lube teatamata Keskkonnaministeeriumit. Kasutatud kirjandus: http://www.klab.ee/Osoonibyroo/O3K_kirjeldus.htm, 11.03.08. http://math.ut.ee/tyybel/manual5.html, 11.03.08 http://www.va.ttu
Kontrolli ja hooldust viib läbi pädev isik. Kontrollitud tulekustuti varustatakse kontroll-lipikuga, millel on järgmised andmed: Hooldatud tulekustuti varustatakse hoolduslipikuga Kontrolli- ja hoolduslipikud peavad olema niiskus-, pleekimis- ja kulumiskindlad ning need tuleb kanda tulekustuti kerele nii, et nad ei kataks tulekustuti pealdist. Kantavate tulekustutite liigitus 1) vesikustutid; 2) vahtkustutid; 3) pulberkustutid; 4) süsihappegaaskustutid; 5) halogeenitud süsivesinikke (haloone) sisaldavad tulekustutid - haloonkustutid. Tulekahjude liigitus: A-klassi tulekahjud orgaanilised materjalid (puit, paber, tekstiil, põlevad kiudained jms); B-klassi tulekahjud põlevvedelike ja tahked sulavad ained (õli, bensiin, lahustid, vaigud, liimid, rasv, enamik plaste jms); C-klassi tulekahjud gaaside (maagaas, atsetüleen, propaan, vesinik jms); D-klassi tulekahjud metallid (alumiinium, magneesium jms) TEHNOLOOGILISE PROTSESSI VÕI TOOTMISTEGEVUSE TULEOHU
See jõustus 01.10.1988. Konventsiooni alusel algatati läbirääkimised freoonide leviku tõkestamiseks, mis lõppesid lepingu allkirjastamisega 31 riigi poolt montrealis 16. Septembril 1987. Leping jõustus 01.01.1989. Seda kutsutakse nn Montreali protokolliks. Leppe kohaselt pidi freoonide tootmine jääma 1986 aasta tasemele 1989 aastani ning vähenema 1993 aastaks 20 ja 1998 aas taks 50% võrra. Leping käsitles peale tähtsamate freoonide ka 3 liiki haloone. 1992 aasta alguseks ei tohtinud nende kasutamine ületada 1986 aasta taseme. Seejärel tuli sõlmida uued lepingud värsketest uurimistulemu stest lähtudes. V.Lutsu(1989) andmeil olid lepingu sõlmimise eest väidelnud poliitikud pärast küllalt kergelt saabunud lõpplahendust väga optimistlikud. USA delegatsiooni juht neil kõnelustel Richard E. Benedick hindas sõlmitud lepet nii:"Tegemist on ajaloolise tähtsusega rahvusvahelise lepinguga.
tulekustutusaine massist, mis märgitakse vastavate numbritega tähtede ees. 2. Lähtuvalt tulekustutusainest liigitatakse tulekustutid Eesti standardi EVS-EN 3 "Kantavad tulekustutid" järgi: 1. vesikustutid 2. vahtkustutid 3. pulberkustutid 4. süsihappegaaskustutid 98 5. halogeenitud süsivesinikke (haloone) sisaldavad tulekustutid - haloonkustutid. Soovitatav tulekustuti liik enamlevinud tulekahjude kustutamiseks 1. Vahtkustuti. Sobib puidu, paberi, tekstiili, õli, bensiini, plastide, rasva, bituumeni ja kummi tulekahju kustutamiseks. 2. Vesikustuti. Sobib puidu, paberi ja tekstiili tulekahju kustutamiseks. 3.Pulberkustuti. 1)A-klassi pulberkustuti. Sobib A-klassi tulekahjude kustutamiseks. 2)AB-klassi pulberkustuti. Sobib A- ja B-klassi tulekahjude kustutamiseks.
4) D-klassi tulekustuti. Kustutab metallide tulekahjusid (alumiinium, magneesium jms). A ja B klassi tulekustutid jaotatakse alaliikidesse olenevalt katselõkke suurusest ja tulekustutusaine massist, mis märgitakse vastavate numbritega tähtede ees. 2. Lähtuvalt tulekustutusainest liigitatakse tulekustutid Eesti standardi EVS-EN 3 "Kantavad tulekustutid" järgi: 1) vesikustutid; 2) vahtkustutid; 3) pulberkustutid; 4) süsihappegaaskustutid; 5) halogeenitud süsivesinikke (haloone) sisaldavad tulekustutid - haloonkustutid. Päästeameti peadirektori asetäitja peadirektori ülesannetes Mati RAIDMA Lisa 2 siseministri 30. juuni 1998.a määruse nr 19 juurde Soovitatav tulekustuti liik enamlevinud tulekahjude kustutamiseks 1. Vahtkustuti
annaabi.ee 
