vaba. Reakstioon kiraalse süsinikutsentri juures seevastu viib alati süsiniktsentri inversioonile ja enantimeerselt puhtast lähteainest tekib enantiomeerselt puhas saadus. 29. Kirjutage alkoholide saamisreaktsioonid. Selgitage reaktsioonimehhhanismi. Metanooli saadakse süsinikoksiidi ja vesiniku reakstioonil: CO+2H2CH3OH; Etanooli saadakse suures ulatuses käärimise tulemusena või eteeni hüdraatimisel: CH2=CH2+H2OCH3CH2OH; Laboratoorselt saadakse alkohole haloalkaanide nukelofiilsel asendusel. Alkohole tehakse veest asendades ühe vee vesiniku orgaanilise grupiga. 30. Miks fenoolid erinevalt alkoholidest on nõrgad happed? Erinevalt alkoholidest on fenoolid nõrgad happed, seda tänu resonantsstabilisatsioonile fenolaatioonides. (joonis) 31. Selgitage eetrite vähest reaktiivsust. - Eetrid on keemiliselt püsivamad ja väiksema keemilise aktiivsusega kui alkoholid
Alkoholid ja fenoolid (saamine,omadused,võrdlus, primaarsed, sekundaarsed ja tertsiaarsed alkoholid).Alkoholideks nimetatakse ühendeid, milles hüdroksüülrühm on seotud esimeses valentsolekus oleva süsinikuaatomiga. Metanooli saadakse tööstuslikult süsinikoksiidi ja vee reaktsioonil. Etanooli saadakse suures ulatuses käärimise tulemusena või eteeni hüdraatimisel. Laboratoorselt saadakse alkohole haloalkaanide nukleofiilsel asendusel. Alkoholid võivad moodustada vesiniksidemeid omavahel või ka vee molekulidega. Sellest ongi tingitud alkoholide hüdrofiilsus ning hea lahustuvus vees, lühikese süsinikuahelaga alkoholid lahustuvad vees väga hästi, pikema ahelaga halvasti. Alkoholid on narkootilise toimega ja mürgised. Süsiniku arvu suurenemise määral kasvab alkoholide keemistemperatuur. Alkoholid on veest kergemad, tihedust alla 1000 kg/m3. Alkoholid
CO+2H2CH3OH vaike, bensiini jm.), kuid ka mõningaid anorgaanilisi aineid (joodi). Etanooli saadakse suures ulatuses käärimise tulemusena või eteeni · Etanool on hea sünteeside lähteaine (kummi tootmise, aga ka hüdraatimisel ravimite, värv- ja lõhnaainete valmistamisel ning alkohoolsete jookide Laboratoorselt saadakse alkohole haloalkaanide nukleofiilsel asendusel. koostisosa, meditsiinis konservandina ja antiseptilise vahendina). Alkoholide keemilised omadused: · Kasutatakse termomeetrites, sest külmumistemperatuur on 112 oC. · Täielik põlemine · Kõrge kütteväärtuse tõttu kasutatakse kütusena reaktiivmootorites,
12. Alkoholid ja fenoolid (saamine,omadused,võrdlus, primaarsed, sekundaarsed ja tertsiaarsed alkoholid). Alkoholideks nimetatakse ühendeid, milles hüdroksüülrühm on seotud esimeses valentsolekus oleva süsinikuaatomiga. Metanooli saadakse tööstuslikult süsinikoksiidi ja vee reaktsioonil. Etanooli saadakse suures ulatuses käärimise tulemusena või eteeni hüdraatimisel. Laboratoorselt saadakse alkohole haloalkaanide nukleofiilsel asendusel. Alkoholid võivad moodustada vesiniksidemeid omavahel või ka vee molekulidega. Sellest ongi tingitud alkoholide hüdrofiilsus ning hea lahustuvus vees, lühikese süsinikuahelaga alkoholid lahustuvad vees väga hästi, pikema ahelaga halvasti. Alkoholid on narkootilise toimega ja mürgised. Süsiniku arvu suurenemise määral kasvab alkoholide keemistemperatuur. Alkoholid on veest kergemad, tihedust alla 1000 kg/m3
Selgitage reaktsioonimehhhanismi. Lähtudes sellest, mitu rühma on seotud süsinikuga, mis annab C-OH sideme, jagatakse alkohole: primaarseteks RCH2OH (etanool); sekundaarseteks RR'CHOH (propaan-2-ool); tertsiaarseteks RR'R"COH (2-metüülpropaan-2-ool). Metanooli saadakse tööstuslikult süsinikoksiidi ja vesiniku reaktsioonil: Rvõrrand!! Etanooli saadakse suures ulatuses käärimise tulemusena või eteeni hüdraatimisel: Rvõrrand!! Laboratoorselt saadakse alkohole haloalkaanide nukleofiilsel asendusel. 30. Miks fenoolid erinevalt alkoholidest on nõrgad happed? Erinevalt alkoholidest on fenoolid nõrgad happed, seda tänu resonantsstabilisatsioonile fenolaatioonis. 31. Selgitage eetrite vähest reaktiivsust. Eetrid on palju lenduvamad kui alkoholid, mille isomeerideks nad on, kuna eetrid ei anna puhtal kujul vesiniksidemeid. Tänu väikesele reaktiivsusele ja polaarsusele kasutatakse neid teiste orgaaniliste ainete lahustitena. Samas on nad tuleohtlikud! 32
õhemaks (õhukesi kohti nimetatakse sageli osooniaukudeks). Osoonikihi õhenedes tugevneb maapinnani jõudev langev ultraviolettkiirgus, mis mõjub halvasti kõikide elusorganismide rakkudele, nt soodustab nahavähi tekkimist. Osoonikihi kadumisel hävitaks ultraviolettkiirgus kogu elu Maal. Ainel R-12 on väga suur osoonilagundusvõime: sama suur kui ühikainel, CFC-11-l, s.t ta ODP = 1 (üldiselt on haloalkaanide vastav arv 0,01...1,0). Aine R-134a ODP = 0, sest ta ei sisalda kloori üldse. Globaalsoojenemispotentsiaal Sageli seostatakse kasvuhooneefekti osoonikihi kadumisega. Tegemist on siiski kahe eri asjaga. Kasvuhooneefekti põhjustavad mõned gaasid Maa atmosfääris, peamiselt süsihappegaas CO2 ja veeaaur H2O, mis lasevad päikesevalguse küll läbi maapinda soojendama, kuid takistavad sellelt omakorda lähtuva soojuskiirguse pääsu maailmaruumi
õhemaks (õhukesi kohti nimetatakse sageli osooniaukudeks). Osoonikihi õhenedes tugevneb maapinnani jõudev langev ultraviolettkiirgus, mis mõjub halvasti kõikide elusorganismide rakkudele, nt soodustab nahavähi tekkimist. Osoonikihi kadumisel hävitaks ultraviolettkiirgus kogu elu Maal. Ainel R-12 on väga suur osoonilagundusvõime: sama suur kui ühikainel, CFC-11-l, s.t ta ODP = 1 (üldiselt on haloalkaanide vastav arv 0,01...1,0). Aine R-134a ODP = 0, sest ta ei sisalda kloori üldse. Globaalsoojenemispotentsiaal Sageli seostatakse kasvuhooneefekti osoonikihi kadumisega. Tegemist on siiski kahe eri asjaga. Kasvuhooneefekti põhjustavad mõned gaasid Maa atmosfääris, peamiselt süsihappegaas CO2 ja veeaaur H2O, mis lasevad päikesevalguse küll läbi maapinda soojendama, kuid takistavad sellelt omakorda lähtuva soojuskiirguse pääsu maailmaruumi.
annaabi.ee 
