üksteise mõju. Hallutsionogeenid · Hallutsinogeen on uimasti, mis muudab taju ja kutsub esile hallutsinatsioone. Hallutsinogeenid tekitavad kerged füüsilist sõltuvust, nagu näiteks higistamine ja käte värisemine. Samuti tekitavad nad psüühilist sõltuvust, nagu näiteks unehäired ja ärevus. Hallutsinogeenid jaotatakse looduslikeks ja tehislikeks. Looduslike hulka kuuluvad näiteks meskaliin, psilotsibiin, LSA jpt. Tehislikest hallutsinogeenidest teatakse kõige rohkem LSD-d ja ketamiini. LSD pikaajalise kasutamisega võib kaasneda ka püsivaid närvisüsteemi kahjustusi, näiteks võivad hallutsinatsioonid püsima jääda ka peale aine tarvitamist. Uimastite kahjulikkus ägeda joobe ajal on nõrgenenud reaktsioonivõime ja moondunud reaalsustaju; pärast joovet ei tule aju toime oma tasakaalu taastamisega. Joobe järelmõjud meenutavad tavalist alkoholijoovet ning võivad väljenduda väsimuses,
Nagu eelpool mainitud, siis on ka nendest uimastitest kerge sõltuvusse jääda. Hallutsinogeenid Hallutsinogeenid muudavad taju ja kutsuvad esile hallutsinatsioone. Hallutsinogeenide rühm jaotatakse veel omakorda kaheks: looduslikud ja sünteetilised. Looduslike hallutsinogeenide hulka kuuluvad erinevad taimsed ained, näiteks meskaliin (peyote-kaktusest), psilotsibiin (erinevad seened), samuti võivad hallutsinatsioone põhjustada erinevad kanepisaadused. Sünteetlistest hallutsinogeenidest tuntuim on LSD (lüsergiinhappe dietüülamiid). LSD sünteesiti esimest korda 1938.aastal Dr. Albert Hoffmani poolt, kes otsis migreeniravimit. Kuigi hallutsinogeen tundub esmapilgul küllaltki ohutu, siis tegelikkuses see nii ei ole. Kuigi LSD poolt tekitatav sõltuvus on tagasihoidliku intensiivsusega ja selle tarvitamisest on raske üledoosi saada, siis võib tarvitamise ajal reaalsustaju kadu põhjustada õnnetusjuhtumeid.
Stimulaatorite kasutamisest areneb tugev sõltuvus. Slaid 10: HALLUTSINOGEENID Hallutsinogeen on narkootikum, mis muudab taju ja kutsub esile hallutsinatsioone. Hallutsinogeenid jaotatakse päritolu järgi: · Looduslike hallutsinogeenide hulka kuuluvad näiteks meskaliin, psilotsibiin (seened), LSA jpt. Ka kanepisaadused võivad põhjustada hallutsinatsioone. · Sünteetiliste hallutsinogeenide tuntuim esindaja on LSD. Teistest tuntumatest sünteetilistest hallutsinogeenidest võiks mainida fentsüklidiini ja ketamiini. Sünteetilistest ainetest arvatakse hallutsinatsioone tekitava toime tõttu selesse rühma aeg-ajalt ka ecstacy ja temasarnased amfetamiini derivaadid. Hallutsinogeenide toime mõjul ilmnevaid elamusi nimetatakse slängis trip'iks (inglise sõnast trip 'reis, ränd'). Kui elamused on negatiivse sisuga, kasutatakse väljendit bad trip ('halb reis'). Bad trip'i korral on tavaline paranoia, tõesena tunduvad mõtted
välja nuhkida ja seda kõike siis oma töös ära kasutada. Näiteks õppis ta ära kuidas peita suhu udusulgi ja pärast haige patsiendi keha imemist hammustada endale keelde nii, et suled veriseks määrduvad, need siis välja sülitada ja väita, et need on vaglad, mis on väljaimetud haigus. Quesalid oli kiire õpilane ning peagi sai temast endastki hoopis samasugune edukas samaan, kes pettuse läbi rahvamasse hullutas. Samaanidest rääkides ei saa mööda ka hallutsinogeenidest. Hallutsinogeenseid taimi leidub kõikjal maailmas, nende kasutamine samaanlike riituste läbiviimisel on aga eriti populaarne just Lõuna-Ameerikas. Psühhotroopsete taimede tõttu nähtud ilmutused kujutavadki endast tegelikkust. On kultuure, kus narkootilisi taimi kasutavad ka ühiskonna teised liikmed, mitte üksnes samaanid. Samuti on tavaline, et narkootilist ainet manustatakse ka haigele, keda samaan ravib. Sellisel juhul peaksid nii ravija kui ravitav kogema sarnaseid nägemusi ja
reaktsiooniaja pikenemine. Hallutsinogeenid jaotatakse päritolu järgi looduslikeks ja sünteetilisteks.Looduslike hallutsinogeenide hulka kuuluvad näiteks meskaliin (pärit peyote-kaktusest), psilotsibiin (seened), LSA (taevassinine lehtertapp ehk Morning Glory) jpt. Ka kanepisaadused võivad põhjustada hallutsinatsioone.Sünteetiliste hallutsinogeenide tuntuim esindaja on LSD. Teistest tuntumatest sünteetilistest hallutsinogeenidest võiks mainida fentsüklidiini (PCP) ja ketamiini. Sünteetilistest ainetest arvatakse hallutsinatsioone tekitava toime tõttu selesse rühma aeg-ajalt ka ecstasy ja temasarnased amfetamiini derivaadid. Hallutsinogeenide toime mõjul ilmnevaid elamusi nimetatakse slängis trip'iks (inglise sõnast trip 'reis, ränd'). Kui elamused on negatiivse sisuga, kasutatakse väljendit bad trip ('halb reis'). Bad trip'i korral on tavaline paranoia, tõesena
Üha enam on sõltlasi ning narkootikumide kasutus on tõusvas joones. Eriti populaarseks on see minu arvates saanud noorte seas, kes uudishimust või kambavaimust vaevatuna proovivad erinevaid narkootilisi aineid. Arvestamata asjaoluga,et need tekitavad kergelt sõltuvust ning võivad terve nende edasise elu rikkuda. Minu arvates puudub noortel kindlameelsus öelda "EI" , kuid kindlasti on seotud veel muud põhjused ja tegurid. Selles töös teen ülevaate erinevatest hallutsinogeenidest, nende ajaloost, päritolust ning mõjust inimorganismile. Töös keskendun rohkem sellistele nii öelda võõrapärastele hallutsinogeenidele, ehk siis ainetele mille kohast informatsiooni jagatakse vähe. 1 HALLUTSINOGEENID Hallutsinogeenideks nimetatakse uimastite rühma, mis päritolult küll erinevad üksteisest, kuid on oma toime poolest vägagi sarnased.Nende mõjul aistingud väärastuvad,suurtes annustes
sõltuvalt hallutsinatsioonide sisust lisandub ärevus, hirmutunne, psühhomotoorne rahutus ja muud erinevad sekundaarsed sümptomid. [Deliiriumi korral (st teadvuse hägunemise) korral domineerivad nägemishallutsinatsioonid ja hallutsinoosi korral kuulmishallutsinatsioonid.] Hallutsinatoorne sündroom võib esineda :orgaanilise ajukahjustus ; psühhoaktiivsete aine kasutamine (nt alkoholhallutsinoos, intoksikatsioon hallutsinogeenidest) ; skisofreenia Mõtlemise vormilised häired Mõtlemine on eesmärgipärane ideede, sümbolite ja assotsiatsioonide vool, mis viib reaalsusele orienteeritud otsusteni. Mõtlemise vormilised häired: tempo, seoslikkus, sihipärasus. Häired mõistete ja neid tähistavate sõnade kujunemises: 1) mõistete väärastus e. sõna tähenduse moondumine 2) neologism uute sõnade moodustamine nt suvalistest silpidest
annaabi.ee 
