üksikutest punktidest ehk pikselitest, milledest igaüks omab oma värvi ja on eraldi töödeldav. Rastergraafikat kasutatakse digitaliseeritud fotode ja realistlike joonistuste puhul kuna saab kasutada väga sujuvaid värviüleminekuid ning objektidel ei pea olema selged piirjooned. Rastergraafika puhul kasutatakse järgmisi standardeid: 1 bitine värvigamma, 2 värvi (must ja valge), 2 bitine värvigamma, 4 värvi (must, valge ja kaks halli), 4 bitine värvigamma, 16 värvi või halltooni, 8 bitine värvigamma 256 värvi, 16 bitine värvigamma 65 536 värvi, 24 bitine värvigamma 16 777 216 värvi. Rastergraafika failid on arusaadavatel põhjustel tavaliselt suure mahuga, mis seab nende töötlemisel arvutile mõningaid nõudeid (palju operatiivmälu, suur kõvaketas, hea videokaart ja kvaliteetne monitor). Vektorgraafika kujutis on kirjeldatud matemaatiliselt joonte ja pindade abil. Vektorjoonis sisaldab objekte elementidena nagu jooned, ringid, alad jne, ning pilt koosneb
Iga punkti/pikseli kohta salvestab skanner mingi koguse informatsiooni. Seda kogust nimetatakse bit depth. Nt skanner, mille bit depth on 1, suudab kindlaks teha, kas piksel on must või valge. Kui bit depth on suurem, siis suudab skanner jäädvustada rohkem detaile selle punkti kohta. Kui teil on vaja must-valget skannerit nt dokumentide sisestamiseks (OCR), siis peaks bit-depth olema vähemalt 1. Kui bit-depth on juba 12, siis suudab skanner eristada 4096 halltooni, mis peaks olema täiesti piisav ka kõige keerulisemate must-valgete piltide jaoks. Värviliste skannerite puhul: 8-bitine skanner suudab eristada 256 värvi iga punkti kohta; 24-bitine skanner suudab eristada 16,7 miljonit värvi. Üldiselt soovitatakse osta vähemalt 24-bitine skanner, kallimad skannerid aga pakkuvad ka 30-, 32- ja 36-bitist värvieraldust. Kuigi hiljem peate te niikuinii kasutama 24-bitiseid pilte, tähendavad lisabitid seda, et vajaduse korral võite te
(RGB) Praegu on CD-ROMil ettevalmistatud tarkvaraga võimalik kasutada ainult hallskaala fotosid (8bit / 256 halli väärtus) Ka värvipilte võib skaneerida 8bit-ga ja salvestada nagu hallskaala pilte või 24bit-iga ning pärast jagada kolme väljavõttesse igaüks 8 bit- i, millest ühte kasutatakse. Tuleviku võimalus on, on, skaneerida 24 bit-ga ja arvutada “segatud” monokroomse pildi kasutades tuntud valemit: Halltooni väärtus = 0.3*punane + 0.11*roheline + 0.59*sinine 4.Digitaase kujutise saamine kujutise sensorite abil Kui traditsioonilised kaamerad kasutavad kujutise saamiseks ja säilitamiseks filmi, siis digitaalsed kaamerad kasutavad (pidevat) 3D seadet, mida kutsutakse kujutise sensoriks. Sensori definitsioon ehk Anduri definitsiooniks võiks olla – seade, mis avastab, salvestab end mõõdab füüsikalise suuruse (valgustundlikke dioode) ja edastab selle
- RGB kolm värvikanalit, mis esindavad rohelist-punast-sinist. Igas kanalis on kas 8 või 16 bitti piksli kohta. - CMYK 4 värvikanalit tsüaan, magenta, kollane ja key-must. Igas kanalis on 8 või 16 bitti piksli kohta. - LAB saab kirjeldada praktiliselt kõiki inimese silma poolt eristatavaid värve. Hele-tume informatsioon ja A ja B värvid e kromaatiline info. - Grayscale- pildi esitamiseks kasutatakse 256 halltooni, pildifailis on igal pikslil väärtust nullist (mustast) 255ni (valgeni). Nende vaheväärtused on halltoonid. Samuti 8 või 16 bitine iga piksli kohta. 50)Failiformaatide kirjeldused: - TIFF tagged image file format. Laialt levinud pildifailide formaat, mis toetab kuni 24-bitist värvisügavust. Ei esine kvaliteedikadusid. - PSD photoshop document. Leivunud pilditöötlustarkvara Adobe
teistest värvustest „võrdsemad” värvused): 1 – Red – punane 2 – Yellow – kollane 3 – Green – roheline 4 – Cyan – helesinine 5 – Blue – tumesinine 6 – Magenta – violett 7 – White – kas valge (kui joonestusväli on tume) või must (kui joonestusväli on hele): Alumisest lühemast jadast saab valida ühe kuuest halltooni heleduse väärtusest. Klõpsamised väljadel [ ByLayer ] või [ ByBlock ] muudavad valitud värvuse omaseks kas kihile või kujundatavale plokile. Värvuse võrdluse ristkülikud: – tagaplaanil senine värvus, – eesplaanil – uus, äsjaseadistatud värvus. Teisi valikukaarte – True Color ja Color Books kasutatakse siis, kui soovitakse kasutada kõiki AutoCAD poolt pakutavaid värvuste seadistamise võimalusi. Nendes värvustes
digitaalsele kujule, nii et seda saab arvutiga töödelda, kuvada ja printida. Kujutise pind jaotatakse tillukesteks ruudukesteks ja iga ruudukest esitatakse nulli või ühega sõltuvalt sellest, kas ruuduke on tühi või täidetud. Teisiti öeldes, ühe bitiga saab ära näidata, kas ruuduke on must või valge. Halltoonide esitamiseks on vaja iga ruudukese jaoks kasutada mitut bitti. Näiteks 3 bitiga saab esitada 8, 4 bitiga 16, 5 bitiga 32 jne. halltooni. Tavaliselt kasutatakse halltoonide esitamiseks kuni 24 bitti. Värvidega toimitakse põhimõtteliselt samal viisil. Tabelit, kus igale ruudukesele vastab heledus- ja värviinformatsioon, nimetatakse bittrastriks. Oluliseks osaks on laengusidestusseadis(Charge-coupled Device, CCD) milles tekib valgusetoimel laeng. Mida intensiivsem valgus seda tugevam on laeng. Kui nüüd võtta skaneeritava objekti üks rida ja juhtida tema peegeldus CCD peale saame selle rea kujundi laengutena
digitaalsele kujule, nii et seda saab arvutiga töödelda, kuvada ja printida. Kujutise pind jaotatakse tillukesteks ruudukesteks ja iga ruudukest esitatakse nulli või ühega sõltuvalt sellest, kas ruuduke on tühi või täidetud. Teisiti öeldes, ühe bitiga saab ära näidata, kas ruuduke on must või valge. Halltoonide esitamiseks on vaja iga ruudukese jaoks kasutada mitut bitti. Näiteks 3 bitiga saab esitada 8, 4 bitiga 16, 5 bitiga 32 jne. halltooni. Tavaliselt kasutatakse halltoonide esitamiseks kuni 24 bitti. Värvidega toimitakse põhimõtteliselt samal viisil. Tabelit, kus igale ruudukesele vastab heledus- ja värviinformatsioon, nimetatakse bittrastriks. Oluliseks osaks on laengusidestusseadis(Charge-coupled Device, CCD) milles tekib valgusetoimel laeng. Mida intensiivsem valgus seda tugevam on laeng. Kui nüüd võtta skaneeritava objekti üks rida ja juhtida tema peegeldus CCD peale saame selle rea kujundi laengutena
35 Pildi kokkupakkimiseks antakse meile viis formaati ja vaatame neid lähemalt. GIF GIF (CompuServe Graphics Interchange Format) on rastergraafika pildiformaat, kus pilt pakitakse kokku kadudeta. Selleks kasutatakse LZW- algoritmi maksimaalset kompressiooniastet 5:1. Idee seisneb selles, et sama tooni alade kujutamiseks kasutatakse spetsiaalset koodi, mis omakorda vähendab pildi mahtu. Faili mahtu hoiab väiksena ka kuni 256 värvi- või halltooni võimalus. Ülejäänud värvid kaotatakse lihtsalt ära. Näiteks JPEG võimaldab 16 miljonit värvitooni. Oma väikese failimahu pärast hakati just seda formaati kasutama veebidisainis. Lisaks sellele on GIF formaadis alfa-kanal, mis lubab salvestada pilti läbipaistvana (Transparent). Läbipaistvuse alt leiad veel parameetri Matte, mis on soovitav valida sama värvi, mis saab olema läbipaistva pildi taust - see tekitab ilusa äärejoone. Kuigi hetkel tehakse
annaabi.ee 
