Töö eesmärk on teada saada, kuidas tekivad hallitusseened ja kuidas võivad nad inimesele ohtlikud olla. Viin läbi katse, mille käigus kasutan kolme saia tükki, milles katsetan, kuidas mõjuvad erinevad niiskustingimused hallitusseente arengule saias. Töö hüpoteesiks püstitan, et hallitusseente tekkeks on vaja palju niiskust ja hallitus tekib III ja II saial, aga I kivistub. Taustinformatsioon Hallitusseened Mikro-ehk hallitusseenteks nimetatakse tinglikult seeni, mis ei moodusta makroskoopilisi viljakehasid. Jaotuselt kuuluvad mikroseened enamasti kottseente ja teisseente hõimkonda. Mikroseente kolooniaid nimetatakse kõnekeeles ka hallituseks. Hallitusseened pole terve immuunsussüsteemiga inimesele enamasti ohtlikud. Probleeme võib tekkida vaid seeneeoste väga suure kontsentratsiooni korral õhus või nõrga immuunsussüsteemi puhul. Mikroseeni,
Kõik botulismi vormid võivad olla surmavad (suremus ilma ravita üle 70%, intensiivraviga alla 10%) Eriti ohtlik on toiduainete kaudu saadav botulism, sest üks nakatunud allikas võib mürgitada väga paljusid inimesi. Botulismitekitaja hävib, kui toitu kuumutada 15 minuti jooksul üle 100 °C. Botuliini kasutatakse meditsiinis teatud tüüpi lihastõmbluste raviks ja kosmeetilistel eesmärkidel kortsude vähendamiseks HALLITUSSEENED Hallitusseenteks nimetatakse tinglikult seeni, mis ei moodusta makroskoopilisi viljakehasid. Jaotuselt kuuluvad mikroseened enamasti kottseente ja teisseente hõimkonda. Mikroseente kolooniaid nimetatakse kõnekeeles ka hallituseks . Enne kui alustate alljärgneva tekstiga tutvumist, peab rõhutama, et hallitusseened pole enamasti terve immuunsussüsteemiga inimesele ohtlikud. Probleeme võib tekkida vaid seeneeoste väga suure kontsentratsiooni korral õhus või nõrga immuunsussüsteemi puhul.
põhjusta tervisehäireid. Inimorganismi sisemised kaitsemehhanismid hoiavad ära kahjulike bakterite massilise paljunemise. Nii näiteks elavad hingamisteede haigestumist (kurgu- või kopsupõletikku) tekitavad bakterid enamasti pidevalt meie hingamisteedes. Alles siis, kui inimese kaitsemehhanismid nõrgenevad (näiteks külmetuse korral) , saavad nad kiiresti paljunema hakata ning tulemuseks ongi mõni nn külmetushaigus. Hallitusseened Mikro-ehk hallitusseenteks nimetatakse tinglikult seeni, mis ei moodusta makroskoopilisi viljakehasid. Jaotuselt kuuluvad mikroseened enamasti kottseente ja teisseente hõimkonda. Mikroseente kolooniaid nimetatakse kõnekeeles ka hallituseks. Hallitusseened pole terve immuunsussüsteemiga inimesele enamasti ohtlikud. Probleeme võib tekkida vaid seeneeoste väga suure kontsentratsiooni korral õhus või nõrga immuunsussüsteemi puhul. Mikroseeni,
endogeenseteks (sisemisteks) ja eksogeenseteks (välimisteks) eosteks. Endogeensed eosed tekivad enamasti erilistes eoslais, mida nimetatakse sporangiumideks ehk eospesadeks (joonisel A,B,C,D), mis asuvad püstistel varretaolistel sporangiumikandjatel. Eoste ehk spooride valmimisel sporangiumid lõhkevad ja spoorid langevad neist välja. Joonisel on näha erinevates staadiumites sporangiumid. Kui valminud spoorid satuvad soodsasse keskkonda, hakkavad nad kasvama ning arenevad uuteks hallitusseenteks. Osadel seentel moodustuvad eosed hüüfide otsas. Selliseid väliseid ehk eksogeenseid spoore nimetatakse koniidideks (lülieosteks). Nad tekivad vahetult õhumütseelil või koniidikandjatel. Koniidikandja ots eraldub vaheseinaga, muutub ümmarguseks ja kukub ära koniidina. Sageli formeerub ta esimese koniidi alla seni kui see veel paigal püsib, samal viisil teine teise alla jne. Nii tekib koniidide ahel, kus kõige noorem koniid on aluse juures, kõige vanem aga tipus.
piklikeks rakkudeks, mida ni m etatakse iidideks. Igast niisugust rakust v õib areneda uus hallitusseen. Kõige sageda mini paljunevad seened e oste abil. Mõnedel seentel m o odustavad e osed sporangiumides ehk e osepesades, mis asuvad püstistel varretaolistel sporangiumikandjatel. Eoste val mi misel sporangiumid lõhkevad ja e osed langevad neist välja. Kui val minud e osed satuvad soodsasse toitekeskkonda, hakkavad nad kasvama ning arenevad uuteks hallitusseenteks. Mõnedel seentel m o odustuvad hüüfid e oste otsas. Niisuguseid väliseid e oseid ni m etatakse koniidideks, hüüfe, millel nad asuvad aga koniidikandjateks. Koniidid asetsevad koniidikandjatel üksikult, rüh miti või ahelatena. Valminud koniidid varisevad ja soodsate tingi must puhul arenevad m ütseelideks. Eosed ja koniidid on mitm esuguse kuju ja värvuse ga ning neid m o odustub tohutul hulgal. Et hallituse e osed on väga väikesed ja kerged, siis v õivad nad
annaabi.ee 
