Hallitusseened (0)

Sarnased õppematerjalid

4

doc

Hallitus

Tallinna Gümnaasium HALLITUS Teadustöö Koostaja: Mari Puu 11b Juhendaja: Jüri Leht 2008  Probleem Hallituse tekkimine. Milline vahe on hallituse tekke kiirusel soojas ja külmas. Taustinfo Hallituse moodustavad leival või saial hallitusseened. Kuigi hallitusi on võimalik vaadelda palja silmaga, peetakse hallitusseeni siiski mikroskoopilisteks organismideks. Kuigi hallitusi on võimalik vaadelda palja silmaga, peetakse hallitusseeni siiski mikroskoopilisteks organismideks. Hallitusseened vajavad elutegevuseks niiskust, soojust ja toitaineid. Juhul, kui toiduaine on piisavalt niiskes ning soojas kohas, hakkab hallitus toiduainel üsna kiiresti arenema. Hallitus areneb vaatamata sellele, kas see toiduaine on pimedas kapis

Bioloogia

8

doc

Õhk

Õhk on Maa atmosfääri moodustav gaaside segu. Õhk koosneb peamiselt lämmastikust (78%), hapnikust (21%), argoonist (0,9%) ja süsinikdioksiidist (0,04%). Õhu hapnikusisaldus võimaldab Maal aeroobsete organismide elu. Taimed kasutavad õhus leiduvat süsinikdioksiidi fotosünteesiks. Õhk on tavaliselt lõhnatu ja värvitu. Õhu auhteline dielektriline läbitavus on 1,0006. Atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest (dilämmastiku, dihapniku, argooni, süsihappegaasi ja teiste gaaside ning veeauru segu), mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga. Gravitatsiooni roll Atmosfääri moodustavaid gaase hoiab kinni Maa gravitatsiooniväli, kui gaaside impulss on piisavalt väike. Atmosfääri piirid Maa atmosfääri alumine piir on maa- ja merepind, ülemine piir aga ei ole täpselt määratletav. Hämarikunähtuste ja kõrgete virmaliste vaatluse põhjal arvatakse, et see on 1000...1200 km kõrgusel. Rõhk Atmosfäär on väga liikuv, alludes isegi väike

Loodusõpetus

18

ppt

Maasikas

Maasikas Koostaja: Maria-Eva Maasik  Väetamine Ei vaja palju Vältida rohket lämmastikku(marjade asemel kasvatab lopsakaid lehti) Heinamaale /väheviljakale maale antakse põhiväetist 3 liitrit/10 m² kohta Järgmistel aastatel väetatakse maasikat kevadel 1 l/10 m² kohta Pärast saagikoristust väetatakse maasikapeenart sügisväetisega, et tekiks rohkesti õiealgmeid Maasikas maheviljeluses Külvikord Kultuurid, millel sügav juurestik, mulda jääb palju org. ainet( nt ristiku-kõrreline rohumaa) Hästi sobivad külvikorda suvi- ja taliteraviljad, kaunviljad ning üheaastased heintaimed Lutsern ja kartul eelkultuuridena võivad põhjustada probleeme närbumistõvega. Ei soovitada rajada varasema puuviljaaia kohale Muld Ebasobivad on rasked savimullad ja turvasmullad Tähtis on mulla ühtlane niiskus,mineraalainete piisavus (eriti boor) ja õige happesus (pH eelistatult 6,5). Sobivad on avarad, päikesepaistelised kasvukohad. Ebaso

Loodus õpetus

21

pptx

Loote areng

Loote areng Esimene etapp ● Raseduse 1. nädal. ● Viljastatud munarakk liigub emaka suunas ja jaguneb selle aja jooksul korduvalt. Jõudes emakasse kinnitub rakukobar emaka seina külge. ● Beebi eostamiseni on jäänud veel umbes kaks nädalat. Teine etapp ● Raseduse 2. nädal. ● Rakkude paljunemine jätkub. ● 24 tundi pärast eostamist on embrüo kiiresti kasvavate rakkude kogumik. ● Rakkude kobarat nimetatakse idulaseks. ● Viljastus ei pruugi olla juhtunud. Kolmas etapp ● Raseduse 3. nädal. ● Moodustuvad skeleti ja närvisüsteemi algmed. ● Idulane saab toitained munarakku talletatud toitainetest. ● Idulane ehk embrüo on algstaadiumis olev eostusvili, millest areneb välja loode. ● Esimene visiidil naistearsti juurde kinnitatakse ultraheli või emaka suuruse hindamisega raseduse olemasolu ning tehakse emale erinevaid uuringuid, nt vereanalüüs ning PAP test. Kromosoomi- ja geenihaiguste testid ● Beebiootel naisel on võimalik a

Rasedus

4

doc

Uurimistöö- Erinevate niiskustingimuste mõju hallitusseente arengule

hoida. Uuringu viisime läbi katsemeetodil, kus vaatlesime katse tulemusi iga kindla aja tagant. Vaatlesime katset 17.09.2012-26.09.2012 ja tegime igal vaatluspäeval märkmeid toimunu kohta. Oluline on siinkohal märkida, et viisime katse läbi sisetingimustes. Antud uurimuse hüpoteesiks püstitasin, et hallitusseente areng ei sõltu niiskustingimustest. Hallitusseente süstemaatiline kuuluvus Hallitusseened on erinevatesse süstemaatilistesse rühmadesse kuuluvad seened, mis kasvavad ja arenevad sobivate tingimustega orgaanilisel ainel.[2] Hallitusseened arenevad eoste abil nagu ka teised seeneliigid. [3] Hallitusseente tähtsus inimesele Hallitusseeni on väga erinevaid ja osa neist on mürgised ning võivad olla inimesele ohtlikud. Näiteks võib haigestuda hallitanud toitu süües. Inimestele kellel on tugev immuunsüsteem ei tohiks hallitusseened kahju tekitada, kuid nõrgenenud immuunsüsteemi puhul võib hallitusega

Bioloogia

5

doc

Töölepingu ja töövõtulepingu erisused

Kontrolltöö küsimused Halvatud haige õendus-hooldustöö põhimõtted: 1. Patsiendikeskne tegevus 2. Ühtne meeskond 3. Lähtutakse olemasolevatest võimetest ja järgitakse loomulikku arengut 4. Inimene on ühtne tervik, arvestada tuleb inimese kõigi vajadustega 5. Usalduslik vahekord 6. Pikaaegne tegevus Probleemid: 1. Raskused igapäevaelu vajaduste rahuldamisel 2. Söömine ja joomine 3. Uriini pidamatus 4. Kõhukinnisus 5. Raskused hügieenivajaduste rahuldamisel 6. Oht ennast vigastada 7. Oskamatus oma võimeid ja jõuvarusid hinnata 8. Tundlikkuse häired 9. Muutunud liigutuste täpsus ja sujuvus, häiritud ruumitaju 10. Kaalu läbi võimalikud ohud ja võta tarvitusele julgestusabinõud !!!! Õendus/hooldusprobleem Kuidas aidata Tegevuse eelduseks on et patsient tahab uuesti liikuma õppida Häiritud liikumine 1. Kõik õpetavad kõiki liigutusi ühtemoodi

Tööõigus

8

pdf

Referaat hallitusseente kahju tervisele

Tallinna Tehnikaülikool HALLITUSSEENTE KAHJU TERVISELE Referaat Õppeaine: Ehituskeemia ​KCM0014, 1 semester Õpilase nimi ja õpilaskood: Maria Aria, 206985EATI Tallinn 2020 SISSEJUHATUS Hallitusseened on mikroskoopilised seened, mis moodustavad seeneniidistike, kuid mitte silmaga nähtavaid viljakehi. Et struktuure eristada tuleb kasutada mikroskoopi. Hallitusseeni võime leida kõikjal meie ümber – mullas, vees, taimedel ja surnud või kõduneval orgaanilisel materjalil, organismist, välisõhust, ruumiõhust. Toitainete suhtes ei ole hallitusseened valivad, nad suudavad kõikjal paljunema hakata. Kõige sagedamini leiame hallitusseente

Keemia

23

docx

Eesti ajakirjad 2014

TARTU ÜLIKOOL Meril Mägi, Marianne Sokk, Veronica Palm, Ivika Tihhonova, Carina Peet Eesti ajakirjad 2014 Referaat Juhendaja: Ragne Kõuts Tartu 2014 Sisukord Referaat............................................................................................................................... 1 1. AJAKIRJADE OLEMUS..................................................................3 2. AJAKIRJADE LIIGITUS.................................................................3 3. AJAKIRJALAADSED VÄLJAANDED.................................................4 3.1 Veebiajakirjad............................................................................................. 4 4. AJAKIRJADE TIRAAŽ...................................................................5 5. SUUNITLUS.........................................

Ajakirjandusajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)