kõrvale. Pesa üsna kõrgel, sageli kuni 17 m kõrgusel. Puukoristaja on ilus lind sinihalli ülapoole ja valkja alapoolega. Väga osava ronijana võib puukoristaja ainsana meie lindudest puutüvel pea ees alla ronida. Puukoristajal on kolm laulu. Üks laul on trillerdus, teine ja kolmas on erinevad vilistused. Puukoristaja viled on nii lõikavad, et paratamatult tähelepanu köidavad. Siidisaba on väga kaunis lind. Tal on kiirul suur suletutt, hallikasroosa sirgelõikeline lühike saba. Pea on tal punaka varjundiga, kurgu all must laik, ka tiivad on mustad, kollase vöödistusega. Iseloomulik on ka hele vööt saba tipuosas. Söögiks on talle talvel mitmesugused marjad. Eestis on siidisaba pesitsemas kohatud väga harva. Ta on ilusa kirju sulestikuga lind. Valdavad on kontrastsed must ja valge, aga sabaalune on helepunane ning ka laubal asub punane laik. Isaslindudel on lisaks veel punane kukal.
- mao ja peensoole (duodeenumi) - mao inaktiivses olekus on sulgur lõõgastunud ja piiriks on maolukuti PYLORUS -> avatud. - kui magu sisaldab toitu, on sulgur suletud - lukutiosa läheb üle peensooleks. Mao seina ehitus: 1. Mao limaskest paksus on üle mm ● Hallikasroosa, kaetud prismaatilise epiteeliga: pind ei ole sile, vaid moodustab väikesi kumeraid maovälju, toodab lima. ● Maos on hästi arenenud limaskesta alune kiht, tänu millele tekivad mao limasekestal kurrud. ● Arvukalt mitmes suunas kulgevaid kurde, eriti siis kui magu on tühi (kui magu on täis, siis kurrud lamenduvad). ● MAOTÄNAV: väikese kõveriku piirkonnas on pikisuunas kurde, mille abil makku sattunud vedelik
HCl toimest hoolimata 5. hormoonide pankreosümiin-koletsüstokiniin ja sekretiin sekretsioon 6. toitainete resorptsioon Tartu Tervishoiu Kõrgkool 17 Koostanud M. Kolga ja A. Vahtramäe 2007 sügis Seedeelunkond KÕHUNÄÄRE e.pankreas pancreas Kõhunääre on kahvatu hallikasroosa värvusega , koma kujuga elund, mis omab sagarikulist ehitust. Pikkus, laius ja paksus vastavalt 16x4x2 cm, mass 70-80g. Eristatakse osi: pea, keha, saba. Pea on suhteliselt lai, keha võlvub lülisammast ületades ettepoole, saba on suhteliselt kitsas. Pea paikneb duodeenumi lingu sees, L1-2 kõrgusel. Keha paikneb mao taga, saba vasaku neeru ees ning ulatub põrnani L1-Th12. Seega paikneb pankreas peamiselt epigastriumis, ulatudes vasakusse hüpohondriumisse.
tubuloalveolaarsed näärmed, mis toodavad sekreeti sapi lahjendamiseks. Lihaskest koosneb tsirkulaarsest ja longitudinaalsest kihtidest. Kihid moodustuvad silelihasrakkude kimpude võrgustikust. Eriti tugev on lihaskest sapipõie kaelaosas, kus koos sapijuha lihaskestaga moodustatakse sapipõie sfinkter. Silelihasrakkude kimpude vahel asuvad koheva sidekoe kihid. Adventitsiaalkesta moodustab kiudsidekude, selles on palju elastseid kiude. Kõhunääre - pancreas Sagarikulise ehitusega hallikasroosa või kollaka värvuse, pehme konsistentsiga parenhümatoosne elund, milles on ühendatud nii eksokriinne kui ka endokriinne nääre. Kõhunäärme eksokriinne osa on seroosne liitnääre, endokriinse osa moodustavad pankrease e Langerhansi saared. Pealt katab elundit õhuke sidekoeline kapsel. Pankreas on suuremõõtmeline nääre, mis on sidekoeliste septidega jaotatud sagarikeks. Igas sagarikus on hulgaliselt seroosseid lõpposasid, mida nimetatakse aatsinusteks
kinnitunud vaagnaõõne külgseinale. See side on kõhukelme kurd, milles kulgevad munasarja veresooned. Munasarja alumine, uteriinne, ots on emakale lähemal ja on sellega ühenduses munasarja-pärissideme abil. Munasarjakinnistmine serv kinnitub munasarjakinnisti, mesovaariumi, abil emaka laisideme tagumisele pinnale. Munasarja vaba serv on kokkupuutes munajuhanarmastega. Puberteediealise tütarlapse munasarja välispind on sile, tuhmi läike ja hallikasroosa värvusega. Suguküpse naise munasarja pind on ebatasane, see on seotud folliiklite arengu käigus tekkivate muutuste, ovulatsioonide ning nendele järgnevate armistumistega munasarja koes. Vastsündinu munasari on tunduvalt väiksem kui täiskasvanul. Munasarja kasv lõpeb alles puberteedieas. Naise reproduktiivse ea lõppedes algab munasarja mõõtmete ja kaalu vähenemine. Munasarja siseehitus Munasarja koe põhimassi moodustab rohkete kollageensete ja elastsete kiududega
annaabi.ee 
