Noortel pikad, terve või lainja servaga, pealt võrsetel lehed palju suuremad, kolmnurksed, terava hallikasrohelised, alt hallikasviltjad. Leheroots kuni tipu ja sirge alusega. Noorelt lehed 1 cm pikk. Sulgroodne. kollakaspunased. Leheroots pikk, peenike. Võrse ja punga iseloomustus Võrse ja punga iseloomustus Noored võrsed tugevad, hallikaskollased. Pungad Noored võrsed läikivpruunid. suured, kollakas- või punakaspruunid. Pungad Pungad piklikmunajad, terava tipuga, vaigused, kaetud kahe kokkukasvanud soomusega, mis läikivpruunid. puhkemisel heidetakse ära Võra iseloomustus Võra iseloomustus Noorelt püstine, munajasovaalne, hiljem laiuv,
värsketel ja niisketel muldadel, alates savikatest kuni liivakate või leetunud turbamuldadeni. Eelistab päikesepaistelist kuni varjulist kasvukohta. Sobib kasvatamiseks suuremates aedades, taludes ja ka linnahaljastuses. 11 Euroopa lehis (Larix decidua) Kirjeldus: Sirgetüveline koonilise võraga puu. Kiirekasvuline, 30 aastane puu võib heades tingimustes kasvada kuni 15 meetri kõrguseks. Noored võrsed hallikaskollased. Okkad õrnad, heledamad rohelised, sügisel kuldkollased. Okkad moodustuvad aprilli lõpul, varisevad novembris. Kasvukoht: Kuigi on valgusenõudlik, kasvab edukalt ka poolvarjulises kohas. Mullastiku suhtes vähenõudlik, eelistab kuivemat pinnast. Euroopas kasutatakse laialdaselt linnade ja tööstusrajoonide haljastamiseks. Kannatab hästi pügamist ja sellepärast kasutatakse hekitaimena. Sobib suurematesse eraaedadesse või taludesse.
pärineb Maluku saarelt Muskaadipuu (Myristica) on igihaljaste kahekojaliste puude perekond muskaadiliste sugukonnast (Myristicaceae), mis on esindatud Indias, Vaikse ookeani saartel ja Austraalias pea saja liigiga. http://www.aialeht.ee/news/ravimtaimed/aromaatne-muskaat.d?id=65669668 Praegusel ajal kasvatatakse seda puud Indoneesias, Malaisias ja mõndadel Vaikse-Ookeani saartel. Ühe muskaatpähklipuult saadakse 1500-2000 vilja. Need on suured, hele- või hallikaskollased ja meenutavad kujult virsikut. Täisküpsed viljad lõhenevad. Paljastub seeme mida poolenisti katab õhuke, kuid üsna lihakas seemnerüü. Selle all asub tuuma ümbritsev õhuke puitunud kest. Muskaatpähkli seemnerüüst saadakse muskaatõit, pähklituumadest muskaatpähklit. Nii muskaatpähkel kui ka muskaatõis on tugeva peene lõhnaga ja kõrvetava vürtsiline maitsega, kuid lõhna- ja maitsevarjundilt teineteisest nii erinevad, et neid võib käsitleda kui kaht eri vürtsi
Harilik pöök Fagus sylvatica Areaal Harilik pöök Fagus sylvatica Harilik pöök Fagus sylvatica Raagremmelgas Salix caprea AREAAL Kesk-ja Põhja-Euroopa, Põhja-Aasia. SUURUS Kuni 20 m. VÕRA Noorelt püstine, munajasovaalne, hiljem laiuv, sageli kasvab põõsana. KOOR, VÕRSED Tüvekoor rohekashall, sile, vanemas eas pruunistub ja muutub rõmeliseks. Noored võrsed tugevad, hallikaskollased. Pungad suured, kollakas- või punakaspruunid. Pungad kaetud kahe kokkukasvanud soomusega, mis puhkemisel heidetakse ära. LEHED Vahelduvad lihtlehed, elliptilised, teritunud tipuga, kortsus, kuni 15 cm pikad, terve või lainja servaga, pealt hallikasrohelised, alt hallikasviltjad. Leheroots kuni 1 cm pikk. ÕIED, VILJAD Õitseb enne lehtede puhkemist, aprillis. Kahekojaline liik. Õied paiknevad urbades.
ja sügisel okaste kolletudes. Noori puid kahjustavad jänesed ja metskitsed. Pärimused: Siberi pärimuste järgi tegi Jumal maailma loomisel kaks puud. Nulg oli naissoost ja lehis meessoost. Lehis on üks väheseid puid, mis kasvab tundras, kus seitsmest või rohkemast puust rühma peetakse juba põhaks hiieks. Osjakid (komid) tõid lehisesalust möödudes alati ohvri. Larix decidua Miller euroopa lehis Noored võrsed on hallikaskollased. Okkad 40...70-kaupa kimbus, 1...4 cm pikad, 0,5...1,5 mm laiad, pehmed. Okkad moodustuvad aprilli lõpul ja varisevad oktoobri lõpus-novembri alguses. Käbid ovaalsed 2...4 cm pikad, läbimõõt avanenult 1,5...2,5 cm. Seemnesoomused valminud käbidel kaunis ligihoidvad. Kattesoomused ulatuvad teravate tippudena välja käbi alumises osas. Noored käbid tumepunakaspurpursed. Käbid valmivad oktoobris, seemnete varisemine algab mais. 1000 seemne mass 4...9 g, enamasti 5...7,5 g. H<40 (45) m.
Seemnete varisemine algab tolmlemisest ülejärgmise aasta aprillis (peamine varisemine on mais). Tolmlemisest kuni seemnete valmimiseni kulub umbes 18 kuud. Harilik mänd õitseb okaste intensiivseima kasvu perioodil mai lõpul, juuni algul. · Okkad on 4...7 cm pikad, teravatipulised, nõrgalt keerdunud, karedate servadega, sinakasrohelised, väline külg (õhulõheridadest) kumer, sisemine külg lame. Okkad püsivad 3...5 aastat. · Võrsed on paljad, hallikaskollased, hiljem pruunid. · Pungad piklikmunajad, teravnevad, oranzpruunid, vaigused · Käbid on valminult 3...7 cm pikad, läbimõõt 2...3 cm, piklikmunajad, 2. aasta sügisel ja talvel pruunid ja läikivad või varisenult hallid ja läiketud. · Apofüüs rombjas, tömp või teravatipuline · Puit väga heade tehniliste omadustega. Kuiva lülipuidu värvus on helepunakaspruun, maltspuit on valkjas kuni kollakas. Seistes puidu värv tumeneb. Aastarõngad on
annaabi.ee 
