Hallhüljes ja viigerhüljes, põhifaktid (0)
HÜLJES
referaat
Axel
Sisukord:
Sisukord: 2
Sissejuhatus 3
3. Hallhüljes (Halichoerus grypus Farb.) 4
3.1. Kehamõõtmed ja kehamass 4
3.2. Elukoht 4
3.3. Toitumine 4
3.4. Areng 4
3.5. Ohustatus 4
4. Viigerhüljes (Pusa hispida Schreb) 5
4.1. Kehamõõtmed ja kehamass 5
4.2. Elukoht 5
4.3. Toitumine 5
4.4. Areng 5
4.5. Ohustatus 6
Pildid 7
Joonis 9
Kokkuvõte 10
Kasutatud allikad: 11
Sissejuhatus
Maailmas on 4500 liiki imetajaid. Eestis on neist 65 liiki.
Valisin neist hülge, kuna nendest on viimasel ajal palju juttu olnud. Hülged on loivalised imetajad. Kokku on neid 19 liiki. Nad kuuluvad hülglaste sugukonda.
Nende loibadel on tugevad küünised. Kõrvalesti neil ei ole, sukeldumisel sulguvad kõrva- ja ninaaugud. Hülged elavad külma- ja parasvöötme merede
rannavees ja mõnes järves. Eestis on hülgeid kahte liiki (väga harva ka randalhüljes). Huvitav on see, et nad kasutavad oma vuntse kalade ujumisjälgede
ajamiseks. Väiksem, viigerhüljes, on paiksem ja inimpelglikum. Hallhüljes
rändab ringi vaata, et tervel Läänemerel, kuid naaseb koduvetesse poegimise
ajaks. Tahtsin neid ilusaid ja armsaid loomi paremini tundma õppida. Samuti on nad ka LK all olevad loomad. Referaadis kirjutan, milline on viigerhülge ja
hallhülge elu-olu. Uurin, mida nad söövad ja mis nende elu ohustab.
3. Hallhüljes (Halichoerus grypus Farb.)
Hallhüljes on Läänemere suurim imetaja. Isased on tumedamad kui emased. Läänemeres on kuni 10000 isendit, Eestis kevaditi 7600. Nad on karjalise
eluviisiga, kogunevad vahel mitmesajapealistesse karjadesse.
3.1. Kehamõõtmed ja kehamass
Täiskasvanud isasloomade pikkus on 2,5-2,7 m ja võivad kaaluda 250-300 kg.
Emasloomade pikkus on 1,6-1,9 m ja kehamass 180-250kg.
3.2. Elukoht
Eestis elavad hallhülged Läänemere ulguosa saarte ja laidude ümber. Mujal
maailmas elavad Atlandi ookeani loodeosas ja Atlandi ookeani kirdeosas. Neid elab ka Gröönimaa ümbruses.
3.3. Toitumine
Peamiseks toiduks on kalad - tursk, lõhilased, lest, heeringlased. Veel söövad nad veeselgrootuid ja taimi. Kuna söövad samu kalu, mis inimesed, siis satuvad
neid püüdes hallhülged sageli kalavõrkudesse, kuhu võivad ka oma elu kaotada.
3.4. Areng
Hallhülged kannavad poegi aasta aega. Pojad sünnivad veebruari lõpus või
märtsis. Tavaliselt on üks poeg. Vastsündinud pojad on hallikasvalged, pehme karvaga ja ei oska ujuda. Kui vanem poegi ei abistaks, sureks nad kindlalt. Jää
puudumisel on hallhüljes võimeline pojad ka maismaal üles kasvatama.
3.5. Ohustatus
Vaenlaseks on Eesti vetes inimene. Poegadele ka kotkad. Neid ohustab Läänemere
reostamine, laevaliiklus ja küttimine. Ohustavad tegurid Eestis on ebasoodsatest
poegimisoludest tingitud suur suremus ja hukkumine kalapüünistes. Hallhüljes kuulub kaitstavate liikide II kategooriasse.
4. Viigerhüljes (Pusa hispida Schreb)
Viigerhüljes on üks kolmest Eesti rannavetes elavatest hülgeliikidest ning on ka
maailma väikseim hüljes. Eestis umbes 1500 isendit. Viigerhüljes inimestega
eriti ei suhtle. Ta meenutab oma näolt natuke kassi. Viigerhüljes ei näe hästi, kuid kuuleb ja haistab hästi.
4.1. Kehamõõtmed ja kehamass
Keha pikkus ulatub 120-180cm.
Isased kaaluvad kuni 100kg ja emased kuni 40kg.
4.2. Elukoht
Elab maakera põhjapoolkera kõikides meredes. Suurem osa viigritest asustab Euraasia ja Põhja-Ameerika arktilisi meresid. Meeliselupaigaks on rüsijää, kus
nad elavad suurema osa aastast. Suvel võivad moodustada suurtel kividel või klibustel laidudel väikesi lesilaid.
4.3. Toitumine
Viigerhüljes jälgib põhimõtet - vähese vaevaga priskeks. Peatoiduks
on kergelttabatav parvekala või siis rammusad väiksemad põhjakalad ja
koorikloomad,
kelle püüdmine pole raske.
4.4. Areng
Läänemere asend ja nüüdne kliima pakub viigritele võimaluse sigida vaid mere piiratud osades, kus loomad saavad paksu rüsijää vallidesse endale koopaid
uuristada. Edukas sigimine on aga toiduvarude kõrval teine tugev sammas, mis ellujäämise tagab ja seega ka loomade levikut mõjutab.
Innaaeg on märtsist maini. Tiinus kestab 9-10 kuud. Tavaliselt on üks poeg. Pojad sünnivad rüsijääs, lume- ja jääkoobastes, mis pakuvad kaitset nende ainsa
tõsise loodusliku vaenlase jääkaru eest. Poeg on sündides koheva heleda karvaga.
Poegi imetatakse umbes kuu aega. Maksimaalselt võivad elada 40
aastat.
4.5. Ohustatus
Peamiseks ohuks meie aladel on soojad talved ja elupaikade nappus. Looduslikuks
vaenlaseks on jääkaru. Poegadele kotkad. Suureks vaenlaseks on ka loomulikult
inimene. Inimene reostab keskkonda mürkainetega, kalapüüdmisel kasutavad
võrke, kuhu võivad hülged kinni jääda ja samuti ka kütitakse hülgeid. Viigerhüljes
kuulub kaitstavate liikide II kategooriasse.
Kokkuvõte
Referaadi tegemise käigus sain teada palju uut ja huvitavat Läänemeres elavate
hülgeliste kohta.
Sain teada, mis vahe on viigerhülgel ja hallhülgel, kus nad elavad, mida söövad jne. Inimesed on neid küttinud, hävitanud nende elukohti ja võtnud kasutusele
nende ajaloolised asupaigad. Selle tulemusena on oht ilma jääda millestki nii ilusast. Sellest oleks kahju.
Kasutatud allikad:
http://www.miksike.ee/lisa/3klass/1LAHEME/viigerh.htm
http://sunsite.ee/loomad/Imetajad/imindex.htm
http://kodu.neti.ee/~ur226a/huljes/
http://kodu.neti.ee/~ur226a/huljes/pildid/pildid.html
http://home.delfi.ee/~loodus/arhiiv/marts98/hyljes.htm
Põhifaktid hall- ja viigerhüljeste kohta n. kus nad elavad, millest toituvad jne
Sarnased õppematerjalid
3
txt
Hallhüljes ja viigerhüljese põhifaktid
HÜLJES
referaat
Axel
S
isukord:
S
isukord:
2
S
issejuhat
us
3
3
.
Hal
l
hül
jes
(Hal
ichoerus
grypus
Farb.)
4
3
.1.
Kehamõõt
med
ja
kehamass
4
3
.2
.
El
ukoht
4
3
.3
.
Toit
umine
4
3
.4
.
Areng
4
3
.5.
Ohust
at
us
4
4
.
Viigerhül
jes
(Pusa
hispida
S
chreb)
5
4
.1.
Kehamõõt
med
ja
kehamass
5
4
.2
.
El
ukoht
5
4
.3
.
Toit
umine
5
4
.4
.
Areng
5
4
.5.
Ohust
at
us
6
Pil
did
7
Joonis
9
Kokkuvõt
e
10
Kasut
at
ud
al
l
ikad:
11
S
issejuhat
us
Maail
mas
on
4
50
0
l
iiki
imet
ajaid.
Eest
is
on
neist
6
5
l
iiki.
Val
isin
neist
hül
ge,
kuna
nendest
on
viimasel
ajal
pal
ju
jut
t
u
ol
nud.
Hül
ged
on
l
oival
ised
imet
ajad.
Kokku
on
neid
19
l
iiki.
Nad
kuul
uvad
hül
gl
ast
e
sugukonda.
Nende
l
oibadel
on
t
ugevad
küünised.
Kõrval
est
i
neil
ei
ol
e,
sukel
dumisel
sul
guvad
kõrva-
ja
ninaaugud.
Hül
ged
el
avad
kül
ma-
ja
parasvööt
me
merede
ran
Keskkonnakaitse ja säästev areng
3
txt
HÜLJES
referaat
Axel
S
isukord:
S
isukord:
2
S
issejuhat
us
3
3
.
Hal
l
hül
jes
(Hal
ichoerus
grypus
Farb.)
4
3
.1.
Kehamõõt
med
ja
kehamass
4
3
.2
.
El
ukoht
4
3
.3
.
Toit
umine
4
3
.4
.
Areng
4
3
.5.
Ohust
at
us
4
4
.
Viigerhül
jes
(Pusa
hispida
S
chreb)
5
4
.1.
Kehamõõt
med
ja
kehamass
5
4
.2
.
El
ukoht
5
4
.3
.
Toit
umine
5
4
.4
.
Areng
5
4
.5.
Ohust
at
us
6
Pil
did
7
Joonis
9
Kokkuvõt
e
10
Kasut
at
ud
al
l
ikad:
11
S
issejuhat
us
Maail
mas
on
4
50
0
l
iiki
imet
ajaid.
Eest
is
on
neist
6
5
l
iiki.
Val
isin
neist
hül
ge,
kuna
nendest
on
viimasel
ajal
pal
ju
jut
t
u
ol
nud.
Hül
ged
on
l
oival
ised
imet
ajad.
Kokku
on
neid
19
l
iiki.
Nad
kuul
uvad
hül
gl
ast
e
sugukonda.
Nende
l
oibadel
on
t
ugevad
küünised.
Kõrval
est
i
neil
ei
ol
e,
sukel
dumisel
sul
guvad
kõrva-
ja
ninaaugud.
Hül
ged
el
avad
kül
ma-
ja
parasvööt
me
merede
ran
32
pptx
Prantsusmaa
ma a
s u s
an t
Pr An
Ha t s V
rm
i s o l me
I X Põ h r s o
kl ik n
20 a s oo
10 s l
e Vabariik
tsus
Pran
Riik Euroopas is e ,
u e F anca
, R e publiq
F r a nce
n im etus:
lik
Amet Pindala
5
32
pdf
Vundamendid-konspekt eksamiks
SS.r-i
jl i i I i I
o ?We0;/^, a-- c-!--*Lo- clon'u!.*0A*n w+*n,*.*.-- "
0
o U0.+U^^- *f^r** /Lp^-,^-;* ^rE^J"
U"^!rc-A^/-o- tpt^^,t t-
kZzy"a- t^"M^h-r"^' G,tt- y,n**t-aoJ*t bqt'^'&o^---"^t
9 Nt"-"&a^- ".-&J t/^o'14^-^4^4y" Irrnqrlrr'ta!. 0"X^ !Ul^t- wta,Lt*ua*U,v(, g ^ ao -/"
U
i
r/oh-{L la r#a^o!"nd;*. al--& Vou^e..^.!r}nr-),- *.b- N*tAtr"k ,/^o,fur.iaL
fv[
nlto^ d, oc< cl'*r,Q'a* .
-u H^r,vr;
115
pdf
Student World Atlas (Maailma atlas)
Malestrom
Major Rivers
N am e Continent Out fl o w T o tal Lengt h (mi.)
Nile Africa Mediterran ean Sea 4,1 60
Am azo n South Am erica Atlantic Oce an 4,000
Ch ang (Yangtze) Asia East China Sea 3,964
M ississippi-M iss o u ri N o rt h Am eri ca Gul f of Mexico 3,710
Major Deserts
Name Continent Area (sq. m i.)
309
pdf
Upstream intermediate b2 teacher's book
;P
ulJbijlg
lsBN 978-1-8432s-569-7
Illllll]ililil]t
llll ||||rl
9 x781843x255697x
Conlenls
UNI T1 househol d
& appl i ances;
dw el l i ngs ln Searchof the Perfect
My Home is my chores;colours& rooms;home H ome(mul ti pl choi
e ce)
Castle(pp. 5-19) safety TheCharmingPast:Blarney
Castle- Du
309
pdf
Inglise keele õpik
;P
ulJbijlg
lsBN 978-1-8432s-569-7
Illllll]ililil]t
llll ||||rl
9 x781843x255697x
Conlenls
UNI T1 househol d
& appl i ances;
dw el l i ngs ln Searchof the Perfect
My Home is my chores;colours& rooms;home H ome(mul ti pl choi
e ce)
Castle(pp. 5-19) safety TheCharmingPast:Blarney
Castle- Du
618
pdf
Upstream Intermediate B2 - Teacher book
;P
ulJbijlg
lsBN 978-1-8432s-569-7
Illllll]ililil]t
llll ||||rl
9 x781843x255697x
Conlenls
UNI T1 househol d
& appl i ances;
dw el l i ngs ln Searchof the Perfect
My Home is my chores;colours& rooms;home H ome(mul ti pl choi
e ce)
Castle(pp. 5-19) safety TheCharmingPast:Blarney
Castle- Du
Meedia
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid