Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Hallhüljes ja viigerhüljes, põhifaktid (0)

1 Hindamata
Punktid




HÜLJES referaat Axel   Sisukord: Sisukord: 2
Sissejuhatus 3 3. Hallhüljes (Halichoerus grypus Farb.) 4
3.1. Kehamõõtmed ja kehamass 4 3.2. Elukoht 4
3.3. Toitumine 4 3.4. Areng 4
3.5. Ohustatus 4 4. Viigerhüljes (Pusa hispida Schreb) 5
4.1. Kehamõõtmed ja kehamass 5 4.2. Elukoht 5
4.3. Toitumine 5 4.4. Areng 5
4.5. Ohustatus 6 Pildid 7
Joonis 9 Kokkuvõte 10
Kasutatud allikad: 11 Sissejuhatus Maailmas on 4500 liiki imetajaid. Eestis on neist 65 liiki.
Valisin neist hülge, kuna nendest on viimasel ajal palju juttu olnud. Hülged on loivalised imetajad. Kokku on neid 19 liiki. Nad kuuluvad hülglaste sugukonda.
Nende loibadel on tugevad küünised. Kõrvalesti neil ei ole, sukeldumisel sulguvad kõrva- ja ninaaugud. Hülged elavad külma- ja parasvöötme merede
rannavees ja mõnes järves. Eestis on hülgeid kahte liiki (väga harva ka randalhüljes). Huvitav on see, et nad kasutavad oma vuntse kalade ujumisjälgede
ajamiseks. Väiksem, viigerhüljes, on paiksem ja inimpelglikum. Hallhüljes rändab ringi vaata, et tervel Läänemerel, kuid naaseb koduvetesse poegimise
ajaks. Tahtsin neid ilusaid ja armsaid loomi paremini tundma õppida. Samuti on nad ka LK all olevad loomad. Referaadis kirjutan, milline on viigerhülge ja
hallhülge elu-olu. Uurin, mida nad söövad ja mis nende elu ohustab. 3. Hallhüljes (Halichoerus grypus Farb.) Hallhüljes on Läänemere suurim imetaja. Isased on tumedamad kui emased. Läänemeres on kuni 10000 isendit, Eestis kevaditi 7600. Nad on karjalise
eluviisiga, kogunevad vahel mitmesajapealistesse karjadesse. 3.1. Kehamõõtmed ja kehamass Täiskasvanud isasloomade pikkus on 2,5-2,7 m ja võivad kaaluda 250-300 kg.
Emasloomade pikkus on 1,6-1,9 m ja kehamass 180-250kg. 3.2. Elukoht Eestis elavad hallhülged Läänemere ulguosa saarte ja laidude ümber. Mujal


maailmas elavad Atlandi ookeani loodeosas ja Atlandi ookeani kirdeosas. Neid elab ka Gröönimaa ümbruses. 3.3. Toitumine Peamiseks toiduks on kalad  - tursk, lõhilased, lest, heeringlased. Veel söövad nad veeselgrootuid ja taimi. Kuna söövad samu kalu, mis inimesed, siis satuvad
neid püüdes hallhülged sageli kalavõrkudesse, kuhu võivad ka oma elu kaotada. 3.4. Areng Hallhülged kannavad poegi aasta aega. Pojad sünnivad veebruari lõpus või
märtsis. Tavaliselt on üks poeg. Vastsündinud pojad on hallikasvalged, pehme karvaga ja ei oska ujuda. Kui vanem poegi ei abistaks, sureks nad kindlalt. Jää
puudumisel on hallhüljes võimeline pojad ka maismaal üles kasvatama. 3.5. Ohustatus Vaenlaseks on Eesti vetes inimene. Poegadele ka kotkad. Neid ohustab Läänemere reostamine, laevaliiklus ja küttimine. Ohustavad tegurid Eestis on ebasoodsatest
poegimisoludest tingitud suur suremus ja hukkumine kalapüünistes. Hallhüljes kuulub kaitstavate liikide II kategooriasse. 4. Viigerhüljes (Pusa hispida Schreb) Viigerhüljes on üks kolmest Eesti rannavetes elavatest hülgeliikidest ning on ka maailma väikseim hüljes. Eestis umbes 1500 isendit. Viigerhüljes inimestega
eriti ei suhtle. Ta meenutab oma näolt natuke kassi. Viigerhüljes ei näe hästi, kuid kuuleb ja haistab hästi. 4.1. Kehamõõtmed ja kehamass Keha pikkus ulatub 120-180cm. Isased kaaluvad kuni 100kg ja emased kuni 40kg. 4.2. Elukoht Elab maakera põhjapoolkera kõikides meredes. Suurem osa viigritest asustab Euraasia ja Põhja-Ameerika arktilisi meresid. Meeliselupaigaks on rüsijää, kus
nad elavad suurema osa aastast. Suvel võivad moodustada suurtel kividel või klibustel laidudel väikesi lesilaid. 4.3. Toitumine Viigerhüljes jälgib põhimõtet  - vähese vaevaga priskeks. Peatoiduks on kergelttabatav parvekala või siis rammusad väiksemad põhjakalad ja
koorikloomad, kelle püüdmine pole raske. 4.4. Areng Läänemere asend ja nüüdne kliima pakub viigritele võimaluse sigida vaid mere piiratud osades, kus loomad saavad paksu rüsijää vallidesse endale koopaid
uuristada. Edukas sigimine on aga toiduvarude kõrval teine tugev sammas, mis ellujäämise tagab ja seega ka loomade levikut mõjutab.


Innaaeg on märtsist maini. Tiinus kestab 9-10 kuud. Tavaliselt on üks poeg. Pojad sünnivad rüsijääs, lume- ja jääkoobastes, mis pakuvad kaitset nende ainsa
tõsise loodusliku vaenlase jääkaru eest. Poeg on sündides koheva heleda karvaga. Poegi imetatakse umbes kuu aega. Maksimaalselt võivad elada 40
aastat. 4.5. Ohustatus Peamiseks ohuks meie aladel on soojad talved ja elupaikade nappus. Looduslikuks
vaenlaseks on jääkaru. Poegadele kotkad. Suureks vaenlaseks on ka loomulikult inimene. Inimene reostab keskkonda mürkainetega, kalapüüdmisel kasutavad
võrke, kuhu võivad hülged kinni jääda ja samuti ka kütitakse hülgeid. Viigerhüljes
kuulub kaitstavate liikide II kategooriasse. Kokkuvõte Referaadi tegemise käigus sain teada palju uut ja huvitavat Läänemeres elavate hülgeliste kohta.
Sain teada, mis vahe on viigerhülgel ja hallhülgel, kus nad elavad, mida söövad jne. Inimesed on neid küttinud, hävitanud nende elukohti ja võtnud kasutusele
nende ajaloolised asupaigad. Selle tulemusena on oht ilma jääda millestki nii ilusast. Sellest oleks kahju. Kasutatud allikad: http://www.miksike.ee/lisa/3klass/1LAHEME/viigerh.htm http://sunsite.ee/loomad/Imetajad/imindex.htm
http://kodu.neti.ee/~ur226a/huljes/ http://kodu.neti.ee/~ur226a/huljes/pildid/pildid.html
http://home.delfi.ee/~loodus/arhiiv/marts98/hyljes.htm
Hallhüljes ja viigerhüljes-põhifaktid #1 Hallhüljes ja viigerhüljes-põhifaktid #2 Hallhüljes ja viigerhüljes-põhifaktid #3
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2022-05-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 0 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 389971 Õppematerjali autor
Põhifaktid hall- ja viigerhüljeste kohta n. kus nad elavad, millest toituvad jne

Sarnased õppematerjalid

Hallhüljes ja viigerhüljese põhifaktid
3
txt

Hallhüljes ja viigerhüljese põhifaktid

HÜLJES referaat Axel S isukord: S isukord: 2 S issejuhat us 3 3 . Hal l hül jes (Hal ichoerus grypus Farb.) 4 3 .1. Kehamõõt med ja kehamass 4 3 .2 . El ukoht 4 3 .3 . Toit umine 4 3 .4 . Areng 4 3 .5. Ohust at us 4 4 . Viigerhül jes (Pusa hispida S chreb) 5 4 .1. Kehamõõt med ja kehamass 5 4 .2 . El ukoht 5 4 .3 . Toit umine 5 4 .4 . Areng 5 4 .5. Ohust at us 6 Pil did 7 Joonis 9 Kokkuvõt e 10 Kasut at ud al l ikad: 11 S issejuhat us Maail mas on 4 50 0 l iiki imet ajaid. Eest is on neist 6 5 l iiki. Val isin neist hül ge, kuna nendest on viimasel ajal pal ju jut t u ol nud. Hül ged on l oival ised imet ajad. Kokku on neid 19 l iiki. Nad kuul uvad hül gl ast e sugukonda. Nende l oibadel on t ugevad küünised. Kõrval est i neil ei ol e, sukel dumisel sul guvad kõrva- ja ninaaugud. Hül ged el avad kül ma- ja parasvööt me merede ran

Keskkonnakaitse ja säästev areng
3
txt

HÜLJES referaat Axel S isukord: S isukord: 2 S issejuhat us 3 3 . Hal l hül jes (Hal ichoerus grypus Farb.) 4 3 .1. Kehamõõt med ja kehamass 4 3 .2 . El ukoht 4 3 .3 . Toit umine 4 3 .4 . Areng 4 3 .5. Ohust at us 4 4 . Viigerhül jes (Pusa hispida S chreb) 5 4 .1. Kehamõõt med ja kehamass 5 4 .2 . El ukoht 5 4 .3 . Toit umine 5 4 .4 . Areng 5 4 .5. Ohust at us 6 Pil did 7 Joonis 9 Kokkuvõt e 10 Kasut at ud al l ikad: 11 S issejuhat us Maail mas on 4 50 0 l iiki imet ajaid. Eest is on neist 6 5 l iiki. Val isin neist hül ge, kuna nendest on viimasel ajal pal ju jut t u ol nud. Hül ged on l oival ised imet ajad. Kokku on neid 19 l iiki. Nad kuul uvad hül gl ast e sugukonda. Nende l oibadel on t ugevad küünised. Kõrval est i neil ei ol e, sukel dumisel sul guvad kõrva- ja ninaaugud. Hül ged el avad kül ma- ja parasvööt me merede ran

Kategoriseerimata
Prantsusmaa
32
pptx

Prantsusmaa

ma a s u s an t Pr An Ha t s V rm i s o l me I X Põ h r s o kl ik n 20 a s oo 10 s l e Vabariik tsus Pran Riik Euroopas is e , u e F anca , R e publiq F r a nce n im etus: lik Amet Pindala 5

Geograafia
Vundamendid-konspekt eksamiks
32
pdf

Vundamendid-konspekt eksamiks

SS.r-i jl i i I i I o ?We0;/^, a-- c-!--*Lo- clon'u!.*0A*n w+*n,*.*.-- " 0 o U0.+U^^- *f^r** /Lp^-,^-;* ^rE^J" U"^!rc-A^/-o- tpt^^,t t- kZzy"a- t^"M^h-r"^' G,tt- y,n**t-aoJ*t bqt'^'&o^---"^t 9 Nt"-"&a^- ".-&J t/^o'14^-^4^4y" Irrnqrlrr'ta!. 0"X^ !Ul^t- wta,Lt*ua*U,v(, g ^ ao -/" U i r/oh-{L la r#a^o!"nd;*. al--& Vou^e..^.!r}nr-),- *.b- N*tAtr"k ,/^o,fur.iaL fv[ nlto^ d, oc< cl'*r,Q'a* . -u H^r,vr;

Vundamendid
Student World Atlas-Maailma atlas
115
pdf

Student World Atlas (Maailma atlas)

Malestrom Major Rivers N am e Continent Out fl o w T o tal Lengt h (mi.) Nile Africa Mediterran ean Sea 4,1 60 Am azo n South Am erica Atlantic Oce an 4,000 Ch ang (Yangtze) Asia East China Sea 3,964 M ississippi-M iss o u ri N o rt h Am eri ca Gul f of Mexico 3,710 Major Deserts Name Continent Area (sq. m i.)

Geograafia
Upstream intermediate b2 teacher s book
309
pdf

Upstream intermediate b2 teacher's book

;P ulJbijlg lsBN 978-1-8432s-569-7 Illllll]ililil]t llll ||||rl 9 x781843x255697x Conlenls UNI T1 househol d & appl i ances; dw el l i ngs ln Searchof the Perfect My Home is my chores;colours& rooms;home H ome(mul ti pl choi e ce) Castle(pp. 5-19) safety TheCharmingPast:Blarney Castle- Du

Inglise keel
Inglise keele õpik
309
pdf

Inglise keele õpik

;P ulJbijlg lsBN 978-1-8432s-569-7 Illllll]ililil]t llll ||||rl 9 x781843x255697x Conlenls UNI T1 househol d & appl i ances; dw el l i ngs ln Searchof the Perfect My Home is my chores;colours& rooms;home H ome(mul ti pl choi e ce) Castle(pp. 5-19) safety TheCharmingPast:Blarney Castle- Du

Inglise keel
Upstream Intermediate B2 - Teacher book
618
pdf

Upstream Intermediate B2 - Teacher book

;P ulJbijlg lsBN 978-1-8432s-569-7 Illllll]ililil]t llll ||||rl 9 x781843x255697x Conlenls UNI T1 househol d & appl i ances; dw el l i ngs ln Searchof the Perfect My Home is my chores;colours& rooms;home H ome(mul ti pl choi e ce) Castle(pp. 5-19) safety TheCharmingPast:Blarney Castle- Du

inglise teaduskeel




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun