Elukeskkond · Lendamiseks esimene tiivapaar · Tagatiivad muutunud sumisteks · Lendavad niiske ja tuulevaikse ilmaga · Päikesepaisteline ja tuuline ei sobi · Elavad varjulistes põõsastikes, tihedas rohus ja metsaservades. Pistesääsklased · Kahetiivaliste selts · Rohkem kui 2000 liiki · Taimemahl, lindude ja imetajate veri · Pistesääskedel pikk ettepoole suunatud iminokk ja läbipaistvate soomustega kaetud keha · Vereimejad: hallasääsed, linnusääsed, soomussääsed, metsasääsed, laulusääsed. · Puuduvad vaid kõrbetes Hallasääsed · Eestis 4 liiki- tavalisemalt metsa- ja harilik-hallasääsk · Metsa- hallasääsk: 2 põlvkonda aastas- juunis ja augustis · Harilik- hallasääsk- suurim malaaria edasikandja põhjapoolkeral · Äratuntav tagakeha püsti hoidva istumisasendi järgi. Linnusääsed · Kõige suuremad sääsed · Eestis 5 liiki · Imevad põhiliselt lindude verd
Sääsed on nii väikesed et ka nõrgema löögiga võib vaesekese täiesti lamedaks litsuda. Inimeste poolelt on see aga hea, et neist nõnda kergesti lahti saab. Nende kehas pole mürke, mis teeksid nende ärasöömise või puudutamise vaenlastele vastikuks. Pistesääski kogu maailmas on kokku umbes 2000 liiki. Kuid Eestis inimese naha sisse iminokka võivad tulla puurima hallasääsed, linnusääsed, soomussääsed, metsasääsed ja laulusääsed. Nende elus on neli järku: muna, vastne, nukk ja valmik. Enamuse oma elust veedavad nad varjulistes põõsastikes, tihedas rohus ja metsaservades. Hallasääsed Hallasääsed on meil ühed arvukamad sääsed metsasääskede kõrval, neid on neli liiki. Hallasääsked tulevad verd imema õhtu ja öötundidel juunis ja augusti lõpus. Sügisel, jahedamate ilmadega, imevad
suguhaigust trihhomonoosi. 3) toksoplasma - inimesel suurenevad lümfisõlmed, esineb palavik, üldine nõrkus, pea- ja kurguvalu ning lööve. Nakatumine toimub siirutajate (kasside) vahedusel. Nakatumise vältimiseks tuleb hoiduda kassi väljaheidete ja nendega kokkupuutes olnud esemete (nt kassiliiva) katsumisest. 4) lõunamaades levib malaaria, mida põhjustab samuti algloom. Mallariatekitajaid levitavad hallasääsed. Need algloomad arenevad vaid neis hallasääse kehapiirkondades, kus õhutemperatuur ei lange alla +15°C. Seega meil hallasääsed malaariatekitajaid ei levita. 1319659837129285.doc Kärt Roomäe 4
munade arengus. • Sääsk imeb enda kehaga võrreldes kaks- kuni kolm kord rohkem verd. • Isased sääsed surevad praktiliselt kohe pärast paaritumist. • Enne nõelamist süstivad sääsed haava sisse sülge koos vere hüübimist vältiva ainega. Sääsk ja inimene • Mõningad sääseliigid levitavad raskeid, isegi surmavaid haigusi, näiteks kollapalavikku ja malaariat. Malaariat levitavad troopikas esinevad hallasääsed (Anopheles). • Seoses atmosfääri soojenemisega võib juhtuda, et malaariat levitavad liigid levivad ka Euroopasse, kus neid esineb hetkel vaid soojadel ja niisketel aladel. • Igal aastal kannavad nad haigusi edasi ligi 700 miljonile inimesele. • Sääsed ei kanna HIV-i ega AIDS-i. VÕITLUS SÄÄSKEDE VASTU ● Troopikalistes piirkondades püüavad inimesed sääskedega toime tulla, kuivendades nende koorumispaiku ja kasutades
Sääsk Simone Sui Juhendaja: Siret Saarniit 8. Klass Ääsmäe Põhikool 10.03.13 Sääsk RIIK: loomad HÕIMKOND: lülijalgsed KLASS: putukad SELTS: kahetiivalised Paljud sääsed toituvad taimemahlast, suur hulk imevad selgroogsete loomade verd. Inimese naha sisse iminokka puurima võivad tulla hallasääsed linnusääsed soomussääsed metsasääsed Ainsad kohad maakeral, kus me neid ei leia, on kõrbed Click to edit Master text styles (Massiliselt elab sääski taigas ja Second level tundras) Third level Fourth level Fi...
kasutades. Paljudel inimestel ei põhjusta see nakkus mingeid vaevusi ja inimene võib olla parasiidiga nakatunud, ilma et ta ise seda teaks. Aja jooksul aga organism nõrgeneb ning tekib näiteks kerge palavik, üldine nõrkus, lihasvalud ning kaalulangus. * Mille poolest on osa algloomi inimesele kahjulikud? Mil viisil saab vältida nakatumist erinevate algloomadega? Lisa Lõunamaades on väga ohtlik haigus malaaria, mida põhjustab samuti parasiitne algloom ja mida levitavad hallasääsed. Need algloomad arenevad hallasääse kehas ainult neis piirkondades, kus keskmine õhutemperatuur ei lange mitme kuu vältel alla +15 °C. Seega meil hallasääsed malaariatekitajaid ei levita. Malaaria on nakkushaigus, millele on iseloomulik hootine palavik koos külmavärinate ja higistamisega, kehvveresus ning põrna suurenemine. Haigestunud inimesel hakkab algloom hävitama maksarakke ja punaseid vererakke, ning kui inimest ei ravita, võivad sel haigusel olla rasked tagajärjed, isegi surm
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
