mõõdetakse sügavust, kaugust, pikkust jpm. * Projekteerimist; enne, kui üldse millegi kallale asutakse, tehakse projekt/plaan. Ilma selleta on üsna raske midagi täpselt teha. * Rajamist * Hooldamist; taimede ja puude aastaringne hooldamine kuulub kogu projekti juurde. Selle alla kuulub kastmine, oksade ja kasvu piiramine, väetamineja palju muud. * Rahastamist; ilma rahata ei saa kahjuks midagi korda saata. Raha linna haljastamise jaoks tuleb linnavalitsuselt. Uuringult on näha, et kõige tihemini on Tallinna linnaosadest haljasamisel Nõmme linnaosa.Veel on näha, et kõige rohkem kasutatakse puudest Tallinna linnahaljastuses pärnasid. Haljastus ei tule iseenesest, selleks on vaja teha rasket tööd, maksta suuri summasid ja ületada mitmeid takistusi leides uusi huvitavaid lahendusi. Peamiselt lihtsalt selleks, et meil, linnakodanikel (ja ka külastajatel) oleks parem olla ja ilus vaadata.
ka igikeltsa tingimustes. Kääbus-seedri puit on väga hea küte. Roomava seedermänni seemnetest saadakse toidu ja tehnilist õli. Pähkleid töötleb kohalik elanikkond, tööstuslikku tootmist peaaegu ei ole. Kultuuris leidub kääbus seedermändi harva. Ta 10 pakub huvi kaljuste pindade ja liivaste alade taimestamise , alpiaedade kujundamise ja põhjaalade parkide haljastamise seisukohalt. Kääbus-seedermänni iseloomulikuks ökoloogiliseks eripäraks on tema võime külmade tulekul vastu maad nihkuda. Nii elab ta edukalt lumekatte all üle karmid talved oma looduslikus kasvukohas. (15) 7. Loomastik 7.1 Sahhalini lähedal on suurimate loivaliste kotikute ja sivutside lesilaid, seal on kohatud ka üliharuldaseks jäänud merisaarmast. (2) Karud, rebased, saarmad ja sooblid on arvukad, nagu ka põhjapõder põhjas ning
vedada. Kohanimed: Vaiatu, Põltsamaa 2 korda, Kasepää, Elistvere, Mustvee, Jõgeva 3 korda, Kuremaa, Pala 4 korda. 4 6. Jõgeva linna uudised 6.1. Kolhoosnik 97. Sajad virgad kätepaarid andsid enne maid Jõgeva tänavaile, väljakuile ja haljasaladele nägusaima ilme, puhastades need talvisest saastast (Oras, Sarapuu, Rink: 1960). Möödunud aastal tehti Jõgeva heakorrastamise ja haljastamise alal riiklike summade arvel tõhusat tööd (Ibid). Jõgeval kui parkidevaeses linnas tuleb aga haljastamisele erilist rõhku panna, kuna iga haljastatud maa ala, iga puu ja põõsas on väärtuslikuks lisandiks linna üldpildile (Ibid). Jõgeval on praegu üle kahesaja individuaalehitaja, kuid nende arv, kes eesaedadesse ilupuid ja põõsaid istutab, küünib vaevalt mõnekümneni (Ibid). Kui vaadata nüüd Jõgevat, ei ütleks küll, et linn parkidevaene oleks. Jõgeva on hoopis
peruu palsamit. Põhja-Ameerika indiaanihõimud on valmistanud nuluvaigust antiseptilisi, dermatoloogilisi, günekoloogilisi, higistama ajavaid ja lahtistavaid vahendeid, samuti köha-, nohu-, tuberkuloosi-, podagra- ja reumaravimeid palsaminulust (A. balsamea), hiigelnulust (A. grandis) jt. nululiikidest. Nuluessents ergutab eneseteostust, loovust ja tervendamisvõimet. Oma tiheda ja korrapärase võra tõttu on nulud väärtuslikud ilupuud, mida istutatakse haljastamise ja koosseisu rikastamise eesmärgil parkidesse, parkmetsadesse ja metsateede äärde üksikpuude, gruppide, ridade või alleedena. Rohkesti on erinevaid nululiike kasutatud jõulupuudeks. Kesk- Euroopas (Taani, Saksamaa) on peamiselt kaukaasia (A. nordmanniana) ja hõbenulust (A. procera) rajatud rohkesti jõulupuuistandikke. Nulgude oksi turustatakse ja kasutatakse kaunistusteks, näiteks jõuluvanikute punumiseks, kuna nende okkad püsivad hästi küljes ja lõhnavad meeldivalt.
· kasutatakse saematerjalina ehituses, sisetöödel ja kergkonstruktsioonideks, taaraks ning tselluloosi, paberimassi ja puidulaastude tootmiseks. Kvaliteetsema puiduga liike kasutatakse ka laevaehituses, vineeri valmistamiseks, siseviimistluseks ja resonantspuiduks. Puidust saadakse ka puidusütt. Nulgude viimaste aastate okastest (koos võrsetega) saadakse nuluõli. · väärtuslikud ilupuud, mida istutatakse haljastamise ja koosseisu rikastamise eesmärgil parkidesse, parkmetsadesse ja metsateede äärde üksikpuude, gruppide, ridade või alleedena. Rohkesti on erinevaid nululiike kasutatud jõulupuudeks. 2. Siberi (Abies sibirica) ja euroopa nulg (Abies alba) Abies sibirica - areaal on väga lai. Põhjapiir Euroopa-osas ulatub 64. põhjalaiuskraadini ja lõunapiir Permini (57º laiuskraadini). Siberis ulatub areaal kuni Ida-Siberini. Eestus