Puukoolid Eestis Eestis on väga palju puukoole ja mõned neist on: Kanepi Aiand OÜ, Neeva Aed, Karukäpa Puukool OÜ, Riina Puukool, Luua Metsanduskool, Peter Kask Kalevi talu Kalevi Puukool, Aavo Laur FIE, Aedvara OÜ, Aivar Haak Arli Puukool, Aivar Saatmann Põhjatamme talu, Dendrohooldus OÜ Luigu puukool, Eesti Metsataim AS, Enno Loos FIE, Erra Aed Tulundusühistu, Estplant AS, Eve Metsalu Muru talu, Forestplanter OÜ, Gump OÜ, Haljassaare OÜ, Haljus Tulundusühistu, Harri Poom FIE, Ignase puukool, Jaak Rillo Palamuse Puukool, Juhani istikuäri Jõhvis, Juhani puukooli istikuäri Lohkvas, Nurga Puukool, Tartu Puukool, Seedri Puukool ja Päidre Puukool. Perefirma Kanepi Aiand OÜ tegutseb praegusel kujul alates aastast 1993. Kuni 2002. aastani olid nad registreeritud FIE nime all. Peale seda on nad registreeritud OÜ Kanepi Aiandina. Põhitegevuseks on alates 1994. aastast suvilille ja potilille kasvatus ning osaühingu
[2] Karner.(2011). Ilupõõsaste lõikamine. [WWW] http://www.karner.ee/kevadine-puittaimede-loikamine/ [3] Hortes. Ilupõõsaste lõikamine. [WWW] http://www.hortes.ee/?op=body&id=78&art=21 [4] Luua metsanduskool. (2011). Puude ja põõsaste hooldamine. [WWW] https://luua.kovtp.ee/kasulikku/-/blogs/puude-ja-poosaste-hooldamine-ii-osa [5] Seemnemaailm. (2002). Harilik kuldvihm Laburnum anagyroides. [WWW] http://www.seemnemaailm.ee/index.php?mark=5&vote=12380&lang=ee [6] Haljassaare. Harilik kuldvihm. [WWW] http://www.haljassaare.ee/puukool/?mod=2&taim=352%20%28 [7] Hansaplant. Perekonnakirjeldus. [WWW] http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=163&art=111 [8] Calmia. Harilik kuldvihm [WWW] http://www.calmia.ee/Taimed/laburnum_alpinum.htm [9] Vikipeedia. (2015). Kirsipuu [WWW] https://et.wikipedia.org/wiki/Kirsipuu [10] Rodoaed. (2013). Kirsipuude hooldamine ja kasvatamine. [WWW] http://www.rodoaed.ee/kirsipuude-hooldamine-ja-kasvatamine/ [11] Maakodu. (2011)
maikuust oktoobrini välja (Järv, 2001). Joonis 21. Valik elulõngasid. (Foto t. Kivistik) 5.1.2. Tagasilõikamine Ronitaimed, mille võrsed ei säili ületalve vajavad sügisel tagasilõikamist. Näiteks suureõielistel elulõngadel lõigatakse kõik varred 5-15 cm kõrguselt (1-2 pungapaari pealt) tagasi. Looduslikud elulõngad ei vaja tagasilõikamist, nad alustavad õitsemist kevadel eelmise aasta kasvudel (Haljassaare, 2013). 5.1.3. Hooldus Esimesed kolm eluaastat pärast istutamist on elulõngadele kriitilised. Sellel ajal tuleks neid talveks katta. Selleks lõigatakse nad kuni paarikümne sentimeetri kõrguselt maapinnast tagasi ja kaetakse turba- või kompostiga. Pärast kolmandat aastat satuvad nad aga hoogu ja parimad õitsejad on nad 4-7 aasta vanustena. Kui elulõngu ei väetata, siis jääb vanemate elulõngade õitsemine kiduramaks.
66 TUHKURENELAS Iseloomustus Tuhkurenelas (Spiraea x cinerea) (Joonis 15) on hübriidse päritoluga liik, esivanemateks hall enelas (Spiraea cana), mis on levinud Lääne-Euroopa kaguosas ja naistepunalehine enelas (Spiraea hypericifolia), mis kasvab Ida-Euroopa lõunaosast kuni Kirde-Hiinani. Kasvab 1,5 2 m kõrguseks ning võra poolest on kaarduvate okstega laiuv põõsas. Joonis 15. Tuhkurenelas (Spiraea x cinerea) (http://www.haljassaare.ee) 67 Tuhkurenelasel on terveservalised vahelduvad lihtlehed, ainult õitsevatel okstel võib lehe tipu osa olla peenehambuline, elliptilised, terava tipuga, kuni 3,5 cm pikad, hallikasrohelised. Noorelt mõlemalt poolt karvased. Sügisel värvuvad purpurpunaseks. Õitseb mais. Õitsemine tavaliselt väga rikkalik. Õied valged, paiknevad piki eelmise aasta võrset tihedates sarikpööristes. Viljaks
(15.04.2016). Folklore http://www.folklore.ee/rl/fo/databases/arboretum/puud/kuslap.htm (13.04.2016) Forest Ecology and Management, 2004 http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0378112702001342 Garden guides. Prune Viburnum Opulus. http://www.gardenguides.com/138880-prune-viburnum- opulus.html ( 12.04.2016) Godet J. 2000. Puude ja põõsaste määraja. Koolibri. Haak, M. 2010. Mida peaks arvestama kuuseheki istutamisel? http://www.haljastus.org/ 23.04.2012 Haljassaare. Harilik kuldvihm http://www.haljassaare.ee/puukool/?mod=2&taim=352%20%28 (14.04.2016) Hannust, A. 2007. Kodused ja kontvõõrad. Kodu & Aed. Hariduskeskus. Suur läätspuu. http://www2.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/suur_laatspuu.html (13.04.2016) Harilik ebajasmiin ‘Aureus’ 2014. Neeva aed. http://www.neevaaed.ee/2014/toode/harilik-ebajasmiin-aureus/ (13.04.2016) Harilik lumimari. Calmia istikuäri OÜ. [WWW] http://www.calmia.ee/Taimed/Hekid/lsymalbus.htm (19.04
Haigustest võib välja tuua tuhkpuu-koorepõletiku (Phompsis cotoneastri), mis toob kaasa võrsete kuivamise alates tipust. Samuti võib okste koorel näha kärbumislaike. Põletiku leevendamiseks tuleb nakatunud võrsed eemaldada ning parandada kasvutingimusi. 37 KAUNIS DEUTSIA (Deutzia gracilis) Joonis 15. Kaunis deutsia. http://www.haljassaare.ee/puukool/?mod=2&taim=223 Iseloomustus Kaunis deutsia on üks populaarseim deutsia sort ning kuulub koos teiste deutsialastega hortensialiste sugukonda. Kaunis deitsia on pigem laiuva kasvuga ning kasvab Eestis tavaliselt meetri pikkuseks olles ühtlasi ka sama lai. Tema pikad võrsed on suuresti kaarduvate otstega. Kaunis deutsia teeb eriliseks see, et tema õied vaatavad avanenult ülespoole. Eesti levinuim sort on `Nikki´, mis on hinnas just oma kaarjate okste ja aeglase kasvu poolest
annaabi.ee 
