Järelvalve ametnike üle: Vajadus jälgida, et see, mis teostub, on avalikkuse, aga mitte ametnikkonna erahuvi. Vajadus tõsta valitsemise tõhusust, et olulised küsimused saaksid kiiresti hallatud. Vajadus hoida kontrolli all võimalikku korruptsiooniohtu. Kontrolli vormid: Sisemine ehk ametkondlik – juriidiline (seadused), psühholoogiline (eetika). Poliitiline – seda teostavad vastavad järelvalveinstitutsioonid. Õiguslik – peab tagama haldussuutlikus ning vältima korruptsiooni. Toimub kasutades kas kohtusüsteemi või spetsiaalset ombudsmani institutsiooni. Ombudsman ehk sõltumatu lepitaja – ametiisik, kelle ülesanne on kodaniku ja riigiametniku konflikti korral kodaniku kaebuse alusel kontrollida ametniku teguviisi seaduskohasust. Eestis täidab lepitaja ülesandeid õiguskantsler (hetkel Indrek Teder). Riigibürokraatia formaalsed kontrollivõimalused: Poliitiline järelvalve:
Järelvalve ametnike üle: · Vajadus jälgida, et see, mis teostub, on avalikkuse, aga mitte ametnikkonna erahuvi. · Vajadus tõsta valitsemise tõhusust, et olulised küsimused saaksid kiiresti hallatud. · Vajadus hoida kontrolli all võimalikku korruptsiooniohtu. Kontrolli vormid: · Sisemine ehk ametkondlik juriidiline (seadused), psühholoogiline (eetika). · Poliitiline seda teostavad vastavad järelvalveinstitutsioonid. · Õiguslik peab tagama haldussuutlikus ning vältima korruptsiooni. Toimub kasutades kas kohtusüsteemi või spetsiaalset ombudsmani institutsiooni. Ombudsman ehk sõltumatu lepitaja ametiisik, kelle ülesanne on kodaniku ja riigiametniku konflikti korral kodaniku kaebuse alusel kontrollida ametniku teguviisi seaduskohasust. Eestis täidab lepitaja ülesandeid õiguskantsler (hetkel Indrek Teder). 6 Riigibürokraatia formaalsed kontrollivõimalused: · Poliitiline järelvalve:
Arendada tuleks ka lihtsamaid sotsiaalteenuseid vanuritele ja puuetega inimestele nagu näiteks sooja toidu kojuvedu, lõhutud küttepuude soodushinnaga müük, koduhooldajad ja õendustöötajad. See aitaks mitmetel kodanikel elada kauem kodus ja saada iseseisvalt hakkama mis ongi üldises plaanis sotsiaaltöö eesmärk. Paremaks kodanike teenindamiseks tuleb lähitulevikus kaaluda ühinemist mõne suurem omavalitsusega. Meie kõrval on Tartu vald ja tema haldussuutlikus on kordades suurem kui .............. oma. Ühinemine tuleks kasuks ka kodanikele paremate teenuste näol. 9 4. ÜHE PARKTIKAPÄEVA KIRJELDUS Praktikapäev 20.3. 2015 Päev algas koosolekuga toetuste teemal. Kestis 15 minutit ja selle käigus jagati ära tööülesanded seoses praktikandi tööga. 20-nes kuupäev on .............. Vallavalitsuse kehtestatud korra järgi viimane kuupäev
Ühtse Euroopa Akt KKP peatüki kaasamine Alates 1987: 15 Õiguslik taust Maastrichti leping 1992 Amsterdami leping 1997 Täpsustatud ja muudetud keskkonnapoliitika taust Keskkonnapoliitika integreerimine muude poliitikatega Olulisemad direktiivid: Vaba juurdepääs keskkonnateabele, Loodusdirektiiv, Välisõhu hindamise raamdirektiiv IV keskkonnaprogramm 1987-1992: Kompleksne kaitse Haldussuutlikus V keskkonnaprogramm 1992-2000: Säästev areng 5 peamist olulise mõjuga majandusharu Keskkonnaauditid VI keskkonnaprogramm 2001-2010: Prioriteedid: Kliimamuutused Bioloogiline mitmekesisus Tervisekaitse ja elukvaliteet Loodusvarad, jäätmed Põhimõtted: Haldussuutlikkus Keskkonnakaitse integreerimine teiste poliitikatega Juurdepääs keskkonnateabele Euroopa Liidu säästva arengu strateegia 2001: Göteborgi tippkohtumine 2001
PS ei anna alust KOV distantseeritus riigivõimust ka ülehinnata: KOV iseseisvus kohaliku elu küs-tes pole absoluutne, vaid PS § 154 järgi „seaduse alusel“. Linn ja vald peavad järgima riigivõimu poolt kehtest seadusi + riiklikud ül-d. KOV ei ole riik riigis: puud seadusandlik üldpädevus ja riigist madalam võimutasand. KOV üksustel puud põhiõigusvõime. KOV-del ebapiisav finants- ja haldussuutlikus, mis teevad ndd sõltuvaks riigi keskhaldusest. EE KOV-e - ajaloost KOV eelaste muinasajast 1866. a vallakogukonna seaduseni Muinasaeg (7. saj – 13. saj) Linnused ja tavaasulad. Külaühisk kujunemine. 45 kihelkonda ühinesid 8 maakonnaks. Iga maakond oli võimu poolest suveräänne riik, millel oli kaks võimuorganit: rahvakogu (sõjavõimelised mehed, maa küs) ja vanematekogu (maa juhtiv ja täitev organ). Kihelkondade võimuorganid olid rahvakogu ja valitsus vanematest