.......................................................................................................................9 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................10 Sissejuhatus Käesolev referaat käsitleb haldusmenetlust ning haldusmenetluse põhimõtteid. Haldusmenetlus on haldusorgani tegevus teatud alustel. Teemavaliku põhjuseks oli teadmine, et halduse, haldusmenetluse ning haldusseaduse ning nende põhimõtete tundmine on vajalik nii mulle, kui tulevasele juristile, kui ka tavainimestele, kes soovivad teada kuidas ja mille alusel haldusõiguslikud asjad toimivad. Olen referaadi jaotanud kaheks peatükiks ja need omakorda alapeatükkideks. Esimene peatükk käsitleb haldusmenetlust üldiselt. Toon välja kuidas see seostub põhiseadusega ning mis on haldusmenetluse eesmärk ning kellele on see suunatud. Teine peatükk käsitleb haldusmenetluse põhimõtteid, mida on kuus
Ta püüdis tegeleda kõigi eluvaldkondadega, muuhulgas kergendada talupoegade olukorda ja edendada kooliharidust. Kui Katariina kutsus 1767. aasta suvel kokku valitud esindajad, et arutada uut seadustekogu, olid Baltikumi esindajad uute seaduste vastu, kuna oli karta Baltikumi eriseisundi kaotamist. Seadustekogu jäi vastu võtmata, kuid oma plaanidest tsaarinna ei loobunud. 1770-ndate lõpul alustasid Vene võimud ettevalmistusi Venemaal kehtestatud uue haldusseaduse laiendamiseks ka Baltikumile. Aadli vastuseisu murdmiseks lubas Katariina II kuulutada siinsed mõisad alloodideks. 1783. Aastal kehtestati Balti provintsides asehalduskorraldus, mis püsis 1796. aastani, mil Katariina II suri. Uute maakondade lisandumisega muutus administratiivne korraldus. Eestimaa neljale maakonnale lisandus Paldiski maakond. Liivimaal lahutati Pärnu maakonnast Viljandimaa ja Tartumaast Võrumaa.
See deklaratsioon vastas kogu tollase mõisnikkonna suhtumisele talurahvasse ning seda asus toetama ka riigivõim. 28. Eesti 18.saj. II poolel (137-139) : Katariina II - 1762. Sai troonile. Tõi kaasa olulisi muudatusi balti aadli ja Vene riigivõimu suhetesse. Taotles impeeriumi piirimaade seniste privileegide kaotamist ning ühesugusele piiramatule keisrivõimule allutamist. Asehalduskord 1783-1796 - kuna oli oodata baltisaksa aadli vastuseisu Venemaal kehtestatud uue haldusseaduse laiendamise vastu, lubas Katariina II vastutasuks nende mõisad pärisomandiks kuulutada, mis tegi lõpu vastuoludele. 1783 aastal kehtestati Baltikumis asehalduskord. Lisati uusi maakondi ning muutus senine administratiivne jaotus. Eestimaa kubermangu 4 maakonnale (Lääne, Harju, Järva, Viru) lisandus Paldiski maakond. Kõik maakonnakeskused said linnaõigused, seega oli Eesti alal kuni vene aja lõpuni 12 linna. Olid ka poliitilised ümberkorraldused
28. Eesti 18. saj. II poolel Lk. 137-139 (Katariina II, asehalduskord 1783-1796, pearahamaks, positiivsed määrused 1765) *Katariina II- 1762. aastal Venemaa troonile tõusnu. Tõi kaasa olulisi muudatusi balti aadli ja Vene riigivõimu suhetesse. Taotles impeeriumi piirimaade seniste privileegide kaotamist ning ühesugusele piiramatule keisrivõimule allutamist. *Asehalduskord 1783-1796- kuna oli oodata baltisaksa aadli vastuseisu Venemaal kehtestatud uue haldusseaduse laiendamise vastu, lubas Katariina II vastutasuks nende mõisad pärisomandiks kuulutada, mis tegi lõpu ebakindlatele omandisuhetele ning kestvale reduktsiooniähvardusele riigi poolt. 1783 aastal kehtestati Baltikumis asehalduskord. Lisati uusi maakond ning muutus senine administratiivne jaotus. Eestimaa kubermangu neljale maakonnale (Lääne, Harju, Järva, Viru) lisandus Paldiski maakond. Kõik
hiljem suri PeeterIII ja troonile pääses ta naine, Katariina II) KatariinaII (valitses 1762-1796)- valgustatud absolutismi ajastu. Moskvas tuli kokku esinduskogu, et võtta vastu Vm jaoks vajalikud seadused=K II saatis esinduskogu laiali, kartis troonilt kukutamist, ja ühtegi seadust ei võetud vastu. 1773a. Jemeljan Pugatsov talurahvamäss. 1775 a. K II võttis vastu haldusseaduse, kubermangudes loodi kohtud ja politsei. 1785 a. linnade omavalitsuste loomine. Pilet 6 ???1.Foiniikia ja Iisrael. Monoteismi sünd Foiniikia ja Iisraeli alasid nimetati Kaanan'iks kreeklased nimetasid selle Foiniikiaks = purpurimaa Semiidi keeled Põllundus + vihm Seedrimetsad laevaehitus Asukoht Egiptuse ja Mesopotaamia vahel = laialdased välissidemed Kronoloogia 8500 eKr Jeeriko asula teke 3 at eKr tekkis Byblos(linn)
annaabi.ee 
