situatsioonid võrdlemisi levinud. Seepärast tuleb era- ja avaliku õiguse piiritlemise aspekte uurida lähemalt. a) Institutsionaalne aspekt. Avaliku võimu kandjad ehk halduse kandjad, kelle tegevust saab halduskohtus vaidlustada, on esmajoones riik ja kohaliku omavalitsuse üksused, samuti muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud (Kaitseliit, avalik-õiguslikud ülikoolid, Rahvusringhääling, Eesti Advokatuur, Haigekassa, Kultuurkapital jt). Haldusprotsessis osalevad riik ja omavalitsusüksused oma asutuste ja organite kaudu.4 Samuti võib halduse kandjaks olla eraisik, kellele on antud üle avalikud ülesandeid. Nendeks on: 1 RKHK 3-3-1-6-01 (Kõpu Vallavalitsus); 3-3-1-55-04, p 14 (Gogin); vt ka M. Ernits, Organitüli halduskohtus, Juridica 1999, lk 320. 2 RKHK 3-3-1-38-04, p 12. 3 RKHK 3-3-1-25-03. 4 VVS § 442, HKMS § 15 lg 2. Vastustajaks on riigi puhul reeglina konkreetne haldusorgan, omavalitsusüksuse
Kui kohtunik pole suuteline tõde teada saama (non liquet), tuleb otsus vastu võtta kindlate tõendamise reeglite alusel. Tsiviilprotsessis on tõendamise koormis poolte vahel ära jaotatud nii, et kumbki pool saab tõendada temale õigusnormis sisalduvad positiivsed eeldused. Üldjuhul ei kirjuta seadus siin tõendamiskoormist ette. Kriminaalprotsessis lasub süüdistajal täielik tõendamise koormis. Üldiselt (ka haldusprotsessis) kehtib subsumeerimisel tõe väljaselgitamise e uurimise printsiip. Subsumeerimist raskendab hüpoteesi üldisus, see on ainult siis võimalik, kui hüpoteesis on kirjeldatud kõiki tunnuseid. Nende esitamine on ühelt poolt nõutab ja teiselt poolt piisav, et nende kaudu subsumeerida. Iseloomustades faktilist koosseisu tunnuste abil, saame täieliku faktilise koosseisu mõiste. Sageli aga ei võimalda faktilise koosseisu kirjeldus mõisteni jõuda. Sellisel juhul on võimalik jõuda mingi
sh kohus. Haldusõigussuhted Haldusõigussuhe on tihedalt seotud subjektiivse avaliku õigusega. Õigussuhte all mõistetakse vähemalt kahe õigussubjekti vahelist õiguslikku seost, mis tekib õigusnormi alusel konkreetsest asjaolust. Kui need õiguslikud seosed on haldusõiguslikud, s.t nad on tekkinud haldusõigusnormide alusel, siis on tegemist haldusõigussuhtega. Haldusõigussuhte määratlemisel on praktiline tähtsus eelkõige haldusprotsessis, tema olemasolu on kaebuse esitamise aluseks. Haldusõigussuhete subjektid Põhimõtteliselt võivad haldusõigussuhete subjektideks olla kõik õigussubjektid niivõrd, kuivõrd nad on haldusõiguse poolt determineeritud õiguste ja kohustuste kandjateks. Haldusõiguse subjektideks on see osa õigussubjektidest, kes on haldusõiguslike õiguste ja kohustuste kandjateks. See tähendab, et neile on haldusõigusnormiga antud teatud õigused ja peale pandud kohustused
subjekt ning töövõtjaks üksikisik. Avaliku teenistuse ning erateenistuse: 1) ühine tunnus on põhimõtteliselt töövõtu võlaõiguslik suhe; 2) eristav tunnus on see, et üksnes avalikus teenistuses on ametiisikul vói teenistujal koos konkreetse pädevusega konkreetne täitevvõim ning otsustusõigus seaduse ja õigusaktide alusel. Avaliku teenistuse personali kui terviku hulgas võib olla ka eraõigusliku töösuhte alusel tegutsevaid töölisi, kellel pole otsustusõigust haldusprotsessis viimase laiemas tähenduses (st normatiivne+normivaba tegevus) - vabateenijaid. Avalikus teenistuses ollakse kindla palga eest ning reeglina täistööpäevaga, ehkki on ka osalise päevakoormusega ametikohti. Peale selle on USA-s ning sealt ka mujale hakanud levima kodustöötamise mall, mis eeldab suhtlemist bürooga arvutivõrgu kaudu. Avalikele teenistujatele laienevad põhimõtteliselt kõik rahvusvahelise õiguse aktid töö,
Haldusõigussuhe on õigussuhte üks liik. Õigussuhte all mõistetakse vähemalt kahe õigussubjekti vahelist õiguslikku seost, mis tekib õigusnormi alusel konkreetsest asjaolust. Kui need õiguslikud seosed on 31 haldusõiguslikud, s.t. nad on tekkinud haldusõigusnormide alusel, siis on tegemist haldusõigussuhtega. Reeglina korrespondeeruvad haldusõigussuhetes õigused ja kohustused. Haldusõigussuhte määratlemisel on praktiline tähtsus eelkõige haldusprotsessis, tema olemasolu on kaebuse esitamise aluseks. Haldusõigussuhte mõiste avamine eeldab selle sisu, tekkimise, lõppemise ja muutmise aluste, samuti subjektide käsitlemist. 2. Haldusõigussuhte subjektid Põhimõtteliselt võivad haldusõigussuhte subjektideks olla kõik õigussubjektid niivõrd, kuivõrd nad on haldusõiguse poolt determineeritud õiguste ja kohustuste kandjateks. Õigusalases kirjanduses kasutatakse ka mõistet haldusõiguse subjekt. Teda võib
Haldusõigussuhe on õigussuhte üks liik. Õigussuhte all mõistetakse vähemalt kahe õigussubjekti vahelist õiguslikku seost, mis tekib õigusnormi alusel konkreetsest asjaolust. Kui need õiguslikud seosed on 31 haldusõiguslikud, s.t. nad on tekkinud haldusõigusnormide alusel, siis on tegemist haldusõigussuhtega. Reeglina korrespondeeruvad haldusõigussuhetes õigused ja kohustused. Haldusõigussuhte määratlemisel on praktiline tähtsus eelkõige haldusprotsessis, tema olemasolu on kaebuse esitamise aluseks. Haldusõigussuhte mõiste avamine eeldab selle sisu, tekkimise, lõppemise ja muutmise aluste, samuti subjektide käsitlemist. 2. Haldusõigussuhte subjektid Põhimõtteliselt võivad haldusõigussuhte subjektideks olla kõik õigussubjektid niivõrd, kuivõrd nad on haldusõiguse poolt determineeritud õiguste ja kohustuste kandjateks. Õigusalases kirjanduses kasutatakse ka mõistet haldusõiguse subjekt. Teda võib
annaabi.ee 
