lahendada. Võrdsuse printsiibi kohaselt ei saa asjakohane isik nõuda, et haldusorgan kordaks tema kasuks viga, mida ta oli teinud teise juhtumi puhul. Haldusorgan ei ole kohustatud isiku jaoks tegema erandit põhjusel, et ta tegi selle erandi teise isiku suhtes. Kui haldusorgan kaldub ilma mõistliku ja asjakohase põhjuseta isiku kahjuks kõrvale väljakujunenud halduspraktikast. Haldusorgan võib end õiguslikult siduda halduspraktikaga. Võrdsuse printsiibi rikkumisega ei ole tegemist siis, kui ta muudab väljakujunenud halduspraktikat. Ei saa nõuda ka seda, et teisele isikule pandaks peale samasugune koormis, kui on pandud nõudjale. c. proportsionaalsuse printsiibi rikkumine. Kui diskretsioon on abstraktselt lubatud, kuid konkreetsel juhul on rakendatud selliseid õiguslikke tagajärgi, mis ei ole mitte ainult ebaotsarbekad, vaid ka ebasobivad ja mittevajalikud.
Võrdsuse printsiibi kohaselt ei saa asjakohane isik nõuda, et haldusorgan kordaks tema kasuks viga, mida ta oli teinud teise juhtumi puhul. Haldusorgan ei ole kohustatud isiku jaoks tegema erandit põhjusel, et ta tegi selle erandi teise isiku suhtes. Kui haldusorgan kaldub ilma mõistliku ja asjakohase põhjuseta isiku kahjuks kõrvale väljakujunenud halduspraktikast. Haldusorgan võib end õiguslikult siduda halduspraktikaga. Võrdsuse printsiibi rikkumisega ei ole tegemist siis, kui ta muudab väljakujunenud halduspraktikat. Ei saa nõuda ka seda, et teisele isikule pandaks peale samasugune koormis, kui on pandud nõudjale. - proportsionaalsuse printsiibi rikkumine. Kui diskretsioon on abstraktselt lubatud, kuid konkreetsel juhul on rakendatud selliseid õiguslikke tagajärgi, mis ei ole mitte ainult ebaotsarbekad, vaid ka ebasobivad ja mittevajalikud.
Võrdsuse printsiibi kohaselt ei saa asjakohane isik nõuda, et haldusorgan kordaks tema kasuks viga, mida ta oli teinud teise juhtumi puhul. Haldusorgan ei ole kohustatud isiku jaoks tegema erandit põhjusel, et ta tegi selle erandi teise isiku suhtes. Kui haldusorgan kaldub ilma mõistliku ja asjakohase põhjuseta isiku kahjuks kõrvale väljakujunenud halduspraktikast. Haldusorgan võib end õiguslikult siduda halduspraktikaga. Võrdsuse printsiibi rikkumisega ei ole tegemist siis, kui ta muudab väljakujunenud halduspraktikat. Ei saa nõuda ka seda, et teisele isikule pandaks peale samasugune koormis, kui on pandud nõudjale. proportsionaalsuse printsiibi rikkumine. Kui diskretsioon on abstraktselt lubatud, kuid konkreetsel juhul on rakendatud selliseid õiguslikke tagajärgi,
Võrdsuse printsiibi kohaselt ei saa asjakohane isik nõuda, et haldusorgan kordaks tema kasuks viga, mida ta oli teinud teise juhtumi puhul. Haldusorgan ei ole kohustatud isiku jaoks tegema erandit põhjusel, et ta tegi selle erandi teise isiku suhtes. Kui haldusorgan kaldub ilma mõistliku ja asjakohase põhjuseta isiku kahjuks kõrvale väljakujunenud halduspraktikast. Haldusorgan võib end õiguslikult siduda halduspraktikaga. Võrdsuse printsiibi rikkumisega ei ole tegemist siis, kui ta muudab väljakujunenud halduspraktikat. Ei saa nõuda ka seda, et teisele isikule pandaks peale samasugune koormis, kui on pandud nõudjale. - proportsionaalsuse printsiibi rikkumine. Kui diskretsioon on abstraktselt lubatud, kuid konkreetsel juhul on rakendatud selliseid õiguslikke tagajärgi, mis ei ole mitte ainult ebaotsarbekad, vaid ka ebasobivad ja mittevajalikud.
D. DISKRETSIOONI REDUTSEERIMINE NULLINI Vaieldavaim mõiste diskretsiooni teoorias. Diskretsiooni redutseerimine nullini tuleneb 2 õiguslikust alusest: 60 Tuletatud diskretsiooninormi enda abstraktsest teokoosseisust ja tema tunnuseks on diskretsiooni teokoosseisu teostumise intensiivsus. See on põhiline. Siin on kaks praktilist võimalust: o Administratsioon seob iseennast halduspraktikaga või eeskirjadega selliselt, et vastava üksikjuhtumi puhul on üksnes võimalik diskretsiooni redutseerimine nullini. o Seotud politseiõigusega, politseinik, kellele on antud diskretsiooniõigus on kohustatud rakendama abinõusid, kui seda nõuab ähvardava ohu tõsidus või ohustatud hüve väärtus. Ohustatud õigushüve on elu, tervis, omand. Nad