......11 2 Asutusüksuse paiknemine Eestis Meegomäe küla asub Võru maakonnas Võru vallas. Küla asub umbes 6 km kaugusel Võru linnast. (Eesti Entsüklopeedia 2006) Joonis 1. Meegomäe küla asukoha skeem. Allikas: Maa-ameti geoportaal Asutusüksuse piirid ja skeem käesoleval hetkel Meegomäe küla piirneb põhjast Võru linnaga, lõunast Puiga külaga, idast Kose alevikuga ja läänest Raudsepa külaga. (Kupits Halduspiiride kaardiserver). Joonis 2. Meegomäe küla piirid praegusel hetkel. Allikas: google map Küla kuuluvus varasematesse haldusüksustesse 1917.a. oli Meegomäe küla Saksa nimeks Kasseritz ning Eesti nimeks Vana-Kasaritsa. Kihelkonnaks oli Rõuge, Maakonnaks Võru ning Kubermanguks Liivimaa. Meegomäe on eraldatud Vastseliinast 1588 ja 1592.a. vahel. Alale jääb Vana-Kasaritsa riigimõis. Küla ümber oli okasmets ja paar talu, põllumaad.
· Katastrimõõdistamised- moodustava katastriüksuse või kinnisasja piiride määramine, märkimine ja mõõdistamine, situatsiooni mõõdistamine, kõlvikute määramine, katastriüksuse plaani ja piiriprotokolli koostamine ning piiri maastikul tähistamine · Maade hindamise korraldamine ja maade maksustamisega seonduv tegevus · Maainfosüsteemide loomine ja pidamine · Maa-asulate piiride kindlaksmääramine ja muutmine · Maakondade, linnade ja valdade halduspiiride määramine ning märkimine looduses · Mullastiku, geobotaaniliste jm ülevaatuste ja uurimistööde tegemine · Maade kasutamisega seotud majanduslike ja õiguslike probleemide lahendamine · Keskkonnamõjude hindamine 5. Feodaalaja maakasutuse iseloomustus. (lk 40) Alates 13.saj rajatud mõisad olid tekkinud talupoegadelt äravõetud maadele. Mõisa territoorium jagunes siitpeale mõisamaaks ja talumaaks. Talumaa oli talupoegade kasutuses olev maa, mõisamaad majandas feodaal
kaardiserver. Suuremad kollektsioonid ja kättesaadavus: · Rahvusraamatukogus on digiteeritud vanad kaardiharuldused, on kirjanduse temaatiline andmebaas ja Eesti Looduse artiklite andmebaas. · Rahvusbibliograafia registreerib Eestis ilmunud ja eesti kohta käivad kaardid. · Ajalooarhiivi kollektsioon: Põllumajanduslikud, geograafilised jms. Vt Ajalooarhiivi kaartide andmebaas, hetkel ei ole kättesaadav. · Halduspiiride kaardiserver Kupits EAA ja Regio koostöö. · Tallinna linnaarhiivi kaardikogu sisaldab palju ajaloolisi linnaplaane nii Eesti kui Venemaa ja muude maade kohta. Olemas pilootandmebaas. · Eesti kohta leidub ajaloolist kaardimaterjali hulgaliselt Rootsis ja Venemaal (Merelaevastik, sõjavägi, Teaduste Akadeemia)
Kasutatud allikad ja kirjandus 35 Lisad 37 2 Sissejuhatus Vahetult Esimesele maailmasõjale järgnenud periood oli murranguline aeg nii eestlaste kui lätlaste jaoks. Mõlemad rahvad lõid oma etnilistes piirides iseseisva rahvusriigi. Kuni iseseisvate riikide loomiseni polnud aga võõrvõimude poolt etnilist asustatust halduspiiride ajamisel kunagi peamiseks faktoriks peetud. Seetõttu oli loomulik, et piirialadel kulgesid üpriski laiad segaasustusega alad. Noorte riikide üheks esimeseks katsumuseks omavahelistes suhetes saigi ühise keele leidmine omavahelise piiri määramisel säärastes piirkondades. Päris ilma välise abita sellist ühist keelt ei leitudki. Peamiseks tüliküsimuseks Eesti ja Läti vahelise piiri kulgemisel sai Valga linna kuuluvus,
1974. aga nimetamist ja mitmete linnade (Narva, Kohtla Karotamme karjäär kujunes aastast hoopis hakati len vanad Järve) maakonnalinnad. halduspiiride muutmist. Uued Sillamäest rajoonid nukamaks. Karl Säre sai maaasulaid liigitama alevikeks ja küladeks. arreteerimise järel sai kujunesid eelkõige väikelinnade või suuremate 1957
kultuuriteemakaardid (näiteks haridusasutuste kaart, kinokülastuste arvu kaart, telejaamade vaadatavuse kaart jne) ajalooteemakaardid (näiteks Jüriöö ülestõusu kaart, Teise maailmasõja kaart, Euroopa poliitiline kaart pärast Versailles'i rahu jne) Selleks et teemakaardil kujutatu annaks õigesti edasi andmete sisu seda külge, mida kaardi koostaja soovib esile tuua, on tähtis andmete õige rühmitamine. Maa-ameti geoportaal, Kupits (halduspiiride kaardiserver), 195. Algandmete interpreteerimine Kõik GISs olevad andmed on seotud geograafiliste koordinaatidega, st. andmed on kirjeldatud asendiga Maa pinnal mingi koordinaatide süsteemi abil. • Üks tavalisemaid koordinaatide süsteeme on geograafiliste koordinaatide süsteem pikkus- ja laiuskraadidega. Selles koordinaatide süsteemis on asend kirjeldatud ekvaatori suhtes. Pikkuskraadi nulliks on Greenwichi meridiaan. On ka teisi
annaabi.ee 
