haldusorgan ei ole võimeline välja selgitama; 3) haldusülesande täitmiseks on vaja teise haldusorgani valduses olevaid dokumente või muid tõendeid; 4) haldusorgan ei saa akti anda või toimingut sooritada muul põhjusel; 5) ametiabi kasutamine oleks majanduslikult oluliselt soodsam kui mittekasutamine 9. Ava teenistusliku ja riikliku järelvalve olemus. Teenistuslik järelvalve: Teenistuslik järelevalve on haldusorganisatsioonis kõrgemal asuvate asutuste teostatav kontroll neile alluvate asutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle. Teenistusliku järelevalve teostamisel on kõrgemalseisval asutusel õigus teha ettekirjutus alamalseisva organi akti või toimingu puuduste kõrvaldamiseks, peatada toimingu sooritamine või akti kehtivus või tunnistada akt kehtetuks Riiklik järelvalve: on haldusorgani poolt teise haldusorgani või haldusevälise isiku
tõendeid oma algatusel. Käesoleva kaasuse tekstist on selge, et X vallavalitsuse jaoks mudilase toetuse mitte maksmiseks olulise tähendusega asjaoluks oli see, et Martin Tammil on olemas maksetähtaja ületanud võlgnevus kooli suhtes, mille suuruseks oli 2,5€. Haldusorgani erapooletus: HMS §-s 10 sätestatud eeldused ei ole täidetud ehk haldusorgani erapooletus on täidetud. 3. Vorminõuded Käesoleval juhul ei ole võimalik järeldada kas haldusakti vorminõuded olid täidetud. Haldusorganisatsioonis oli see M.Tammi asi läbi vaadatud ning kuna see määrus oli X vallavalitsuse poolt tehtud, teoreetiliselt oli see kirjalikus vormis valmistatud. (vastavalt HMS §-ile 55 lg 2). Lisaks, kuna kaasuse tekstis ei ole teisiti kirjutatud meie eeldame, et X vallavalitsuse poolt on tehtud kirjalik haldusakt. Kaasuse tekstis ei ole piisavalt informatsiooni ning ei ole võimalik hinnata kas haldusakt oli selge, üheselt mõistetav ja põhjendatud vastavalt HMS §-le 55 lg 1, HMS §-le 56.
Halduse kontrollil on mitu eesmärki 1) haldusväliste isikute huvist lähtuvalt on eesmärgiks: a. kaitse halduse omavoli ja õiguste rikkumise eest; b. maksumaksja panuse ökonoomne ja õiguspärane kasutamine ning 2) halduse huvist lähtuvalt on eesmärgiks: a. tagasiside funktsioon b. usalduse hoidmine ja kasvatamine halduse tegevuse suhtes Halduse kontrolli liigid Vastavalt sellele, kas halduse üle teostatakse kontrolli haldusorganisatsioonis sees (halduse enda poolt) või väljaspool seda, tehakse vahet sisemise ja välise kontrolli vahel. 1. Internne ehk sisemine kontroll, mida teostavad halduse enda asutused ja ametnikud. Sellise kontrolli võib omakorda jaotada: - teenistuslikuks järelevalveks; - riiklikuks järelevalveks ja - enesekontrolliks. 2. Eksternne ehk väline kontroll, mida teostavad väljaspool haldusorganisatsiooni asuvad asutused ja isikud. Selle kontrolli alaliikidena on käsitletud:
riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole. Märgukirjade ja avaldustega võidakse vaidlustada haldusorganite teatud toiminguid või õigusakte. Nende lahendamise üldkord on reguleeritud avaldustele vastamise seaduses. Teatud liiki vaidluste kohustuslik kohtueelse lahendamise kord võib olla sätestatud eriseadustes. Sisuliselt on mõlemal juhul tegemist õigusliku vaidlusega, mis lahendatakse haldusorganisatsioonis. Haldusorgan või ametnik teostab sellisel juhul jurisdiktsioonilist funktsiooni. Reeglina on siin tegemist alternatiivse võimalusega, s.t. isik võib pöörduda ka otse kohtusse. Kui isik ei ole nõus haldusorgani poolt vastuvõetud otsusega, on tal õigus edasi kaevata kõrgemalseisvale organile või kohtusse, kohaliku omavalitsuse täitevorgani otsuse korral aga kas vastavale volikogule või kohtusse; 2) ametiisikud (seadusega või kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega volitatud
riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole. Märgukirjade ja avaldustega võidakse vaidlustada haldusorganite teatud toiminguid või õigusakte. Nende lahendamise üldkord on reguleeritud avaldustele vastamise seaduses. Teatud liiki vaidluste kohustuslik kohtueelse lahendamise kord võib olla sätestatud eriseadustes. Sisuliselt on mõlemal juhul tegemist õigusliku vaidlusega, mis lahendatakse haldusorganisatsioonis. Haldusorgan või ametnik teostab sellisel juhul jurisdiktsioonilist funktsiooni. Reeglina on siin tegemist alternatiivse võimalusega, s.t. isik võib pöörduda ka otse kohtusse. Kui isik ei ole nõus haldusorgani poolt vastuvõetud otsusega, on tal õigus edasi kaevata kõrgemalseisvale organile või kohtusse, kohaliku omavalitsuse täitevorgani otsuse korral aga kas vastavale volikogule või kohtusse; 2) ametiisikud (seadusega või kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega volitatud
keeles; 8) õigus tutvuda EL institutsioonide, organite ja asutuste mis tahes kandjal säilitatavate dokumentidega. Peale ülaltoodu on EL kodanikel loomulikult ka kõik teised EL põhiõiguste hartas igaüheõigusteks nimetatavad õigused. ____________________________________________________________________________________________________ § 6. KOHALIKU OMAVALITSUSE ASEND HALDUSORGANISATSIOONIS ____________________________________________________________________________________________________ Kohaliku omavalitsuse asend riigi haldussüsteemis. Kohaliku omavalitsuse üksused haldusekandjatena. Riigi ühe põhitunnuse - avaliku võimu organisatsiooni raames loetakse KOV-d kuuluvaks riigi (poliitilise) süsteemi sekundaarsete elementide hulka. Seega ei ole nad lahusvõimude element, kuid ei jää laialdasele autonoomiale vaatamata
annaabi.ee 
