80. the function of an ombudsman "õigusvahemehe" funktsioon 81. in addition lisaks 82. the institution of the... ... institutsioon/asutus 83. initially established esmakordselt sisseseatud 84. to supervise teostada järelvalvet 85. law-abiding seaduskuulekus 86. state officials riigiametnikud 87. parliamentary ombudsman parlamentaarne "õigusvahemees" 88. right to impose specific administrative penalties on... õigus kehtestada spetsiaalseid halduskaristusi 89. employees of state agencies riigiasutuste personal 90. the conducted proceedings juhitud menetlused 91. the administrative court proceedings halduskohtumenetlus 92. an infringement of law seadusrikkumine 93. right to make proposals and give recommendations, fulfilment of which is not compulsory õigus teha ettepanekuid ja anda soovitusi mittekohustuslikuks täitmiseks ??? 94. to improve the situation olukorra parandamiseks 95
Eesti õiguskorras täidavad haldusorganid ka jurisdiktsioonilist funktsiooni. See võib toimuda kolmel juhul: 1. PS par 46 järgi on igaühel õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poolt. Märgukirjade ja avaldustega võidakse vaidlustada haldusorganite teatud toiminguid või õigusakte. 2. Ametiisikud arutavad haldusõiguserikkumiste asju ja määravad halduskaristusi. Haldusõiguserikkumise asja arutama volitatud ametiisik võib kohaldada õiguserikkuja suhtes rahatrahvi või eriõiguste äravõtmist. 3. Riigi- ja kohaliku omavalitsuse teenistujate distsiplinaarsüüteoasjade arutamine ja distsiplinaarkaristuste määramine. Haldus formaalses mõttes on haldusorganite kogu tegevus, olenemata sellest, kas see on materiaalselt mõistetud legislatiiv-, haldus-või jurisdiktsiooniline funktsioon. Avalik haldus materiaalses mõttes
üksikjuhtude teisekordne lahendamine (kohtud). Eesti õiguskorras täidavad haldusorganid ka jurisdiktsioonilist funktsiooni. See võib toimuda kolmel juhul: 1. PS par 46 järgi on igaühel õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poolt. Märgukirjade ja avaldustega võidakse vaidlustada haldusorganite teatud toiminguid või õigusakte. 2. Ametiisikud arutavad haldusõiguserikkumiste asju ja määravad halduskaristusi. Haldusõiguserikkumise asja arutama volitatud ametiisik võib kohaldada õiguserikkuja suhtes rahatrahvi või eriõiguste äravõtmist. 3. Riigi- ja kohaliku omavalitsuse teenistujate distsiplinaarsüüteoasjade arutamine ja distsiplinaarkaristuste määramine. Haldus formaalses mõttes on haldusorganite kogu tegevus, olenemata sellest, kas see on materiaalselt mõistetud legislatiiv-, haldus-või jurisdiktsiooniline funktsioon. Avalik haldus materiaalses mõttes
funktsiooni. Reeglina on siin tegemist alternatiivse võimalusega, s.t. isik võib pöörduda ka otse kohtusse. Kui isik ei ole nõus haldusorgani poolt vastuvõetud otsusega, on tal õigus edasi kaevata kõrgemalseisvale organile või kohtusse, kohaliku omavalitsuse täitevorgani otsuse korral aga kas vastavale volikogule või kohtusse; 2) ametiisikud (seadusega või kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega volitatud ametnikud) arutavad haldusõiguserikkumiste asju ja määravad halduskaristusi. See õigus kuulub näiteks haldusõiguserikkumiste seadustiku järgi kohaliku omavalitsuse volikogu poolt volitatud ametnikele, politseiametnikele, kaitseväeametnikele, piirivalveametnikele, tuletõrjeametnikele, maanteeametnikele, tööinspektsiooni-ametnikele, tehnilise järelevalve ametnikele jne. Vastav loetelu on sätestatud haldusõiguserikkumiste seadustiku §des 188-216. Haldusõiguserikkumise asja arutama volitatud ametiisik võib
funktsiooni. Reeglina on siin tegemist alternatiivse võimalusega, s.t. isik võib pöörduda ka otse kohtusse. Kui isik ei ole nõus haldusorgani poolt vastuvõetud otsusega, on tal õigus edasi kaevata kõrgemalseisvale organile või kohtusse, kohaliku omavalitsuse täitevorgani otsuse korral aga kas vastavale volikogule või kohtusse; 2) ametiisikud (seadusega või kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega volitatud ametnikud) arutavad haldusõiguserikkumiste asju ja määravad halduskaristusi. See õigus kuulub näiteks haldusõiguserikkumiste seadustiku järgi kohaliku omavalitsuse volikogu poolt volitatud ametnikele, politseiametnikele, kaitseväeametnikele, piirivalveametnikele, tuletõrjeametnikele, maanteeametnikele, tööinspektsiooni-ametnikele, tehnilise järelevalve ametnikele jne. Vastav loetelu on sätestatud haldusõiguserikkumiste seadustiku §des 188-216. Haldusõiguserikkumise asja arutama volitatud ametiisik võib
4.2. Läti Vastavalt Läti tarbijakaitseseadusele peavad laenuandjad, kes ei allu finantsjärelevalvele, alates 1. jaanuarist 2013 taotlema litsentsi Tarbijakaitseametist. Litsentsi taotlemise tasu on 71 140 eurot ning iga-aastane järelevalvetasu on 14 225 eurot. Eelkõige on järelevalve suunatud teenuse järelevalvele (tarbijatele teabe andmine, lepingutingimused, kaebuste lahendamine). Järelevalve saab vajadusel rakendada halduskaristusi. Litsentsi tuleb igal aastal uuendada. Litsentsi saamiseks peavad ettevõtte juhid olema usaldusväärsed (kriminaalkaristuse keeld) ning täidetud peab olema kapitalinõue 425 000 eurot. Lisaks peab ettevõte: - olema registreeritud Äriregistris, - olema registreeritud isikuandmete käsitlejana vastavalt andmekaitseseadustele, - omama sisemist protseduuri laenude menetlemiseks (väljastamine ja monitooring), - omama sisemist protseduuri tarbija krediidivõime hindamiseks,
ning ametiisikute poole, ning nendega võidakse vaidlustada haldusorganite teatud toiminguid või õigusakte. Selline õigusvaidlus lahendatakse haldusorganis. Alternatiiv isik võib pöörduda ka otse kohtusse. 2. Ametiisikud arutavad haldusõigusrikkumise asju ja määravad halduskaristusi, nt politseiametnikud. Karistusena võidakse kohaldada rahatrahvi või vastava eriõiguse äravõtmist. 3. Karistuse määrab tõendite ja asjaolude vaagimise järel ametnik. Nt ametnike distsiplinaarvastutusele võtmine. Haldusorgan formaalses mõttes: põhifunktsioon on haldusfunktsioon Abifunktsioon legislatiivfunktsioon !!
annaabi.ee 
