teostavad avaliku halduse kandjad ja nende organid. 3. formaalses mõttes haldusekandjate kogu tegevus, vaatamata selle materiaalsele sisule (peale materiaalselt mõistetud haldustegevuse ka teised riikliku tegevuse liigid). Riikliku tegevuse liigid: 1. legislatiivfunktsioon õigusnormide andmine parlament. 2. eksekutiivfunktioon õigusnormide rakendamine ja täideviimine halduskandjad koos oma haldusorganitega. Rakendamine jaguneb valitsemiseks (halduspoliitika väljatöötamine) ja halduseks (algab ministeeriumidest, ametid, inspektsioonid). Realiseerub eelarves, seadusandluses; tegeleb valitsus. Parlament põhifunktsioon on legislatiivfunktioon. Teatud juhtudel moodustab uurimiskomisjone, mis tegelevad valitsuse/ametnike probleemidega jurisdiktsiooniline funktsioon kui kõrvalfunktsioon
D. Õiguskaitsevahendi kohaldatavus I. Õiguse rikkumine II. Eeldused III. Õiguskaitsevahendi ökonoomsus IV. Muude piirangute puudumine 1 Jämedas kirjas on tähistatud eksami ja seminaride kaasustes käsitletavad probleemid. 2. Haldusõiguse üldosa kaasuse lahendamise skeem (detailid) 1. A. HALDUSTEGEVUSE LIIK (HMS §-d 51, 88, 95, 106) 1. I. Haldusorgani tegevus? 1. halduskandjad - Riik, KOV, muu avalik-õiguslik juriidiline isik või avalikku ülesannet täitma volitatud eraisik 2. Tegevuse omistatavus haldusorganile kui ei ole tegemist haldusorganiga, pole edasine analüüs võimalik II. Avalik-õiguslik suhe - avaliku õiguse presumptsioon riigi, KOV ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute puhul; - subjektiteooria - haldusorgan peab olema õigussuhtes positsioonil, milles
II. Eeldused III. Õiguskaitsevahendi ökonoomsus IV. Muude piirangute puudumine 1 Jämedas kirjas on tähistatud eksami ja seminaride kaasustes käsitletavad probleemid. 68 Haldusõiguse üldosa kaasuse lahendamise skeem (detailid) A. HALDUSTEGEVUSE LIIK (HMS §-d 51, 88, 95, 106) I. Haldusorgani tegevus? 1. halduskandjad - Riik, KOV, muu avalik-õiguslik juriidiline isik või avalikku ülesannet täitma volitatud eraisik 2. Tegevuse omistatavus haldusorganile kui ei ole tegemist haldusorganiga, pole edasine analüüs võimalik II. Avalik-õiguslik suhe - avaliku õiguse presumptsioon riigi, KOV ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute puhul; - subjektiteooria - haldusorgan peab olema õigussuhtes positsioonil, milles
Nad on avaliku halduse kandjad nii kaugele, kui ulatub nende õigusvõime (nt linnaosa, mis asub linna maa-alal ja koosseisus ning tegutseb volikogu kinnitatud linnaosa põhikirja alusel) Nt ka Ülikooli teaduskonnad. . § 2. Avalike ülesannete eraisikutele üleandmine. See on detsentraliseerimise kui protsessi üks osa. Neid ülesandeid, mis riik annab, täidavad eraõiguslikud subjektid iseseisvalt ja ainuvastavalt. Nendes piirides on eraõiguslikud subjektid ka halduskandjad. Eraõiguslikud halduse kandjad võivad olla nii füüsilised kui juriidilised isikud (nt notar). Kasutatakse mõistet privatiseerimine, mis küll pole täpne. A. PÕHJENDUSED: efektiivsus avalike ülesannete täitmisel riigi poolt puudub mehhanism, mis suurendaks efektiivsust ja produktiivsust. Erasektorite selline mehhanismide suurem ärakasutamine avalike ülesannete täitmisel. Riigil ei jätku jõudu täita kõiki avalikest huvidest tulenevaid ülesandeid.
seaduse alusel iseseisvalt. Selles lauses nähakse printsiipe, mis määravad KOV garantii ulatuse (universaalpädevuse, omavalitsusprintsiip ja selle tüüp, seaduse reservatsioon jt) 2. Institutsionaalne õigussubjektsuse garantii [PS §-d 154 lg 1; 155 puudutab KOV liike; 158 KOV õigust olla ärakuulatud, kui KOV piire muudetakse]. Eesmärk on: õiguslikult tagada KOV-i koht terviklikus halduse organisatsioonis, kus eri haldustasandid ja halduskandjad esinevad omavahel seotud ja tasakaalustatud süsteemina. Õigussubjektsuse garantii kindlustab ka vertikaalse võimude lahususe säilimise. Et KOV institutsioon jääks tervikuna püsima (liigid vallad, linnad). Ilma PS muutmata ei ole võimalik KOV liike kaotada. Hõlmab KOV üksuste liikide kaitse: ei luba kaotada valdu ega linnu KOV üksuste liikidena. Ei laiene iga üksiku KOV üksuse eksisteerimisele, kuid omab piiratud individuaalset mõju (PS § 158).