juhtudel need otsustused puudutavad ka kolmandaid isikuid (vara võõrandamine), linnavalitsus on eksternsed organid. Tehakse vahet ka kollegiaalsete (sinna kuuluvad teatud isikud ja otsustusi võetakse vastu kollegiaalselt – vabariigi valitsus, linnavalitsus) ja monokraatsete (otsustusi võetakse vastu ainuisikuliselt – president, ministrid, ametite ja inspektsioonide direktorid) organite vahel. 3. Organ. Asutus. Ametiasutus Ametiasutus (organisatsiooniline tähendus) – riiklikus haldushierarhias paiknev organ, samuti mitteriiklike halduse kandjate täidesaatev organ. Ametiasutus (funktsionaalses tähenduses) – kõik organid, mis on pädevad avaliku võimu teostamisel andma haldusakte või rakendama muid avalik-õiguslikke üksikabinõusid. 30 Ametiasutus – eelkõige riigi ja KOV avalikku võimu teostav organ Asutus – iseseisev õigussubjekt. 4. Organisisene organisatsioon
Tehakse vahet ka kollegiaalsete (sinna kuuluvad teatud isikud ja otsustusi võetakse vastu kollegiaalselt vabariigi valitsus, linnavalitsus) ja monokraatsete (otsustusi võetakse vastu ainuisikuliselt president, ministrid, ametite ja inspektsioonide direktorid) organite vahel. 27 3. Organ. Asutus. Ametiasutus Ametiasutus (organisatsiooniline tähendus) riiklikus haldushierarhias paiknev organ, samuti mitteriiklike halduse kandjate täidesaatev organ. Ametiasutus (funktsionaalses tähenduses) kõik organid, mis on pädevad avaliku võimu teostamisel andma haldusakte või rakendama muid avalik-õiguslikke üksikabinõusid. Ametiasutus eelkõige riigi ja KOV avalikku võimu teostav organ Asutus iseseisev õigussubjekt. 4. Organisisene organisatsioon Organ koosneb tavaliselt paljudest isikutest. See eeldab teatud sisemist organisatsiooni. See
materiaalne baas) kasutab oma kandja avaliku võimu volitust kandja huvides omab teatud kohta haldusorganite süsteemis pädevus peab olema õiguslikult määratletud Näiteks vallavolikogu on valla organ (vald on siin halduse kandjaks). Volikogu liikmed (organi käsutajad) kasutavad valla pädevust. Mõiste ametiasutus (asutus) on üldiselt käibel mõiste ,,organ" sünonüümina. ,,ametiasutus" organisatsiooniline tähendus riiklikus haldushierarhias paiknev organ, samuti mitteriiklike halduse kandjate täidesaatev organ. ametiasutus funktsionaalses tähenduses kõik organid, mis on pädevad avaliku võimu teostamisel andma haldusakte või rakendama muid avalik-õiguslikke üksikabinõusid. Avaliku halduse kandja (õigusvõime) organ A organ B organ C (teovõime A) (teovõime B) (teovõime C)
puudutavad ka kolmandaid isikuid (vara võõrandamine), linnavalitsus on eksternsed organid. Tehakse vahet ka kollegiaalsete (sinna kuuluvad teatud isikud ja otsustusi võetakse vastu kollegiaalselt vabariigi valitsus, linnavalitsus) ja monokraatsete (otsustusi võetakse vastu ainuisikuliselt president, ministrid, ametite ja inspektsioonide direktorid) organite vahel. 3. Organ. Asutus. Ametiasutus Ametiasutus (organisatsiooniline tähendus) riiklikus haldushierarhias paiknev organ, samuti mitteriiklike halduse kandjate täidesaatev organ. 33 Ametiasutus (funktsionaalses tähenduses) kõik organid, mis on pädevad avaliku võimu teostamisel andma haldusakte või rakendama muid avalik-õiguslikke üksikabinõusid. Ametiasutus eelkõige riigi ja KOV avalikku võimu teostav organ Asutus iseseisev õigussubjekt. 4. Organisisene organisatsioon
42 3. Organ, asutus, ametiasutus Organil on keskne koht riigi- ja õiguse teoorias. Õiguspraktikas seevastu kasutatakse sageli mõisteid asutus ja ametiasutus. Saksa haldusõigusteoorias loetakse ametiasutusi (Behörde) riigi või muude avaliku halduse kandjate organiteks. Vastavalt sellele, milliseid aspekte ametiasutuste puhul tahetakse rõhutada, võib rääkida ametiasutusest organisatsioonilises ja funktsionaalses mõttes. Organisatsioonilises tähenduses on ametiasutused riiklikus haldushierarhias paiknevad organid, samuti mitteriiklike halduse kandjate täidesaatvad organid. Funktsionaalses mõttes on ametiasutused kõik organid, kes on pädevad avaliku võimu teostamisel andma haldusakte või rakendama muid avalik- õiguslikke üksikabinõusid. Eesti keeles ja ka õigusaktides on käibel nii termin asutus kui ka termin ametiasutus. A.T. Kliimann püüdis luua nimetatud terminite kasutamise teoreetilised alused. Ta liigitas
42 3. Organ, asutus, ametiasutus Organil on keskne koht riigi- ja õiguse teoorias. Õiguspraktikas seevastu kasutatakse sageli mõisteid asutus ja ametiasutus. Saksa haldusõigusteoorias loetakse ametiasutusi (Behörde) riigi või muude avaliku halduse kandjate organiteks. Vastavalt sellele, milliseid aspekte ametiasutuste puhul tahetakse rõhutada, võib rääkida ametiasutusest organisatsioonilises ja funktsionaalses mõttes. Organisatsioonilises tähenduses on ametiasutused riiklikus haldushierarhias paiknevad organid, samuti mitteriiklike halduse kandjate täidesaatvad organid. Funktsionaalses mõttes on ametiasutused kõik organid, kes on pädevad avaliku võimu teostamisel andma haldusakte või rakendama muid avalik- õiguslikke üksikabinõusid. Eesti keeles ja ka õigusaktides on käibel nii termin asutus kui ka termin ametiasutus. A.T. Kliimann püüdis luua nimetatud terminite kasutamise teoreetilised alused. Ta liigitas
annaabi.ee 
