Enamus halduslepinguid reguleerivad üksik- või vähemalt määratletud hulka juhtumeid. Sel juhul on lepingu reguleerimisese piisavalt täpselt määratletud (sh määratletud üldiste tunnuste alusel). Seevastu piiritlemata arvu juhtumite reguleerimiseks sõlmitud halduslepingute korralei ole lepingu pooled, menetlusosalised kolmandad isikud (st isikud, kellele lepingust tulenevad konkreetsed õigused ja kohustused) ning lepingu reguleerimisese üksikuna määratletavad. · Halduseeskiri on haldusesisene akt, mis on esmajärjekorras suunatud haldusele enesele ning siduv haldusorganitele. Halduseeskirja tunnustena võib nimetada tunnused: 1. halduseeskiri on suunatud vastava ametiasutuse töötajaskonnale; 2. halduseeskirja andmise eesmärk on ühtlustada organisatsiooni ametnike rakenduspraktikat; 3. järgimine on organisatsiooni liikmetele kohustuslik. RIIGIVASTUTUS Mõiste vastutus viitab eelkõige õigusvastasele tegevusele. Tegelikult on seaduse
soovitused ja seisukohad. EL-i määrused on samuti vahetult kohaldatavad.Direktiivid suunatud seadusandjale ja üldjuhul mitte vahetult kohaldatavad (erand juhul, kui a) on piisavalt konkreetne, et olla vahetult rakendatav b) tähtaegselt ei ole riik jõudnud üle võtta või on valesti üle võetud c) annab isikule subjektiivse õiguse liikmesriigi ees). Riigisisesed haldusõiguse allikad (riigisiseste organite õigustloovad aktid, tava, halduseeskiri, õiguskirjandus jm) Seadus formaalses mõttes (protseduur on oluline) Seadus materiaalses mõttes (sisu on oluline) Hierarhia PS Konstitutsioonilised seadused (PS § 104 lg 2) Lihtseadused + seadlus (aint mat mõttes seadus) VV ja ministrite määrused + Statuudid ehk KOVi määrused KOVi volikogu, linna või vallvalitsuse määrused riigi poolt antud ülesannete valdkonnas, seaduse alusel ja täitmiseks Tavaõiguson kirjutamata õigusnormid, mis on kujunenud pikaajalise ühetaolise
Enamus halduslepinguid reguleerivad üksik- või vähemalt määratletud hulka juhtumeid. Sel juhul on lepingu reguleerimisese piisavalt täpselt määratletud (sh määratletud üldiste tunnuste alusel). Seevastu piiritlemata arvu juhtumite reguleerimiseks sõlmitud halduslepingute korralei ole lepingu pooled, menetlusosalised kolmandad isikud (st isikud, kellele lepingust tulenevad konkreetsed õigused ja kohustused) ning lepingu reguleerimisese üksikuna määratletavad. · Halduseeskiri on haldusesisene akt, mis on esmajärjekorras suunatud haldusele enesele ning siduv haldusorganitele. Halduseeskirja tunnustena võib nimetada tunnused: 1. halduseeskiri on suunatud vastava ametiasutuse töötajaskonnale; 2. halduseeskirja andmise eesmärk on ühtlustada organisatsiooni ametnike rakenduspraktikat; 3. järgimine on organisatsiooni liikmetele kohustuslik. RIIGIVASTUTUS Mõiste vastutus viitab eelkõige õigusvastasele tegevusele. Tegelikult on seaduse reguleerimisala laiem,
sisalduva pädevusnormi alusel, kelleks võib olla isik, asutus või kogu/kollegiaalorgan. Haldusorgani välise pädevuse alusel määratakse lepingut sõlmiv haldusorgan, sisepädevusele tuginedes määratakse isik, kes haldusorgani nimel sõlmitavale halduslepingule alla kirjutab; e. Haldusleping sõlmitakse kehtivaõiguse alusel. f. Arvestatakse proportsionaalsust ja kaalutlusvigadeta. 5. Halduseeskiri 5.1. Halduseeskirjade mõiste. Halduseeskiri on halduse siseakt ega ole võrdsustatav haldusaktiga, kuna see ei avalda isikule vahetut mõju. Vahetut mõju avaldab isikule haldusakt, mille andmisel on kohaldatud õigust halduseeskirjast lähtudes. Seetõttu halduseeskirja koostamise menetlusele ei kohaldu haldusmenetluse seadus. Haldusaktide all peetakse silmas administratsiooni väljaantavaid haldusakte e. haldusakte formaalses mõttes. 5.2
Metsaõigus Kultuuri- ja teadushaldusõigus Eelarve- ja finantsõigus Andmekaitseõigus jt valdkonnad 49. Haldusõiguse allikad. Nimetada ja lühidalt teada sisu. Haldusõigus avaliku õiguse alaliigina koosneb paljudest eriliigilistest õigusallikatest Õiguse äratundmise allikas koht, kus õigust leida Põhiseadus Formaalne seadus Seadlus Määrus Kohaliku omavalitsuse määrus Tavaõigus Halduseeskiri Rahvusvahelised lepingud Põhiseadus riigi õiguslik kord, riiklikud institutsioonid ja nende funktsioonid. Riigi ja isikute suhe. Alus kõigile seadustele ja teistele õigusaktidele Ei ole haldusõiguse norm kitsamas tähenduses, moodustab siiski haldusõiguse alused ja sisaldab haldusele palju vahetult ja kaudselt tähtsust omavaid regulatsioone Formaalne seadus seadusandluse menetluses teoks saanud seadusandlusorgani tahteakt, sõltumata sisust.
Kohaliku omavalitsuse õigus Sotsiaalõigus Ehitusõigus Korrakaitseõigus Metsaõigus Kultuuri- ja teadushaldusõigus Eelarve- ja finantsõigus Andmekaitseõigus jt valdkonnad 49. Õiguse allikad Haldusõigus avaliku õiguse alaliigina koosneb paljudest eriliigilistest õigusallikatest Õiguse äratundmise allikas koht, kus õigust leida Põhilised õigusallikate liigid: Põhiseadus Formaalne seadus Seadlus Määrus Kohaliku omavalitsuse määrus Tavaõigus Halduseeskiri Rahvusvahelised lepingud 50. Formaalne seadus seadusandluse menetluses teoks saanud seadusandlusorgani tahteakt, sõltumata sisust. 2 viisi - Riigikogu rahvahääletus (PS § 105) Tavaõigus Pikaajaline Kõik oleks veendunud Peab olema kujunenud teatav norm (peab olema seadusesarnaselt reguleeritud Kohtunikuõigus Sekundaarne tähendus (lünk õiguskorras) Formaalselt ei ole kohtud, isikud, haldusorganid seotud 51-52. Avalik haldus - riigi materiaalne tegevus
annaabi.ee 
