suurrahvusliku teooria valem, mis tugines õigeusul, isevalitsemisel ja rahvuslusel. Selle teooria järgi oli vene rahval ja vene tsaaririigil eriline ülemaailmne ülesanne: rajada "kõdunevas ja hääbuvas" Euroopas parem ja täiuslikum kord ning päästa hukkuv maailm. Ühendada kõik õigeusklikud kirikud Moskva alluvusse ja vabastada slaavlased võõramaisest ikkest. Tol ajal tähendas see Balti aladel vene keele kui riigikeele kasutusele võtmist kõigil haldusaladel ning tugevat survet luterlikule kirikule. Vene tsaaririigi rahvuspoliitika põhimõtted ja suunad joonestusid üsna jõuliselt välja 19. sajandi lõpuveerandil. Selle põhiideeks oli riigialamate jaotamine etniliste ja usuliste tunnuste järgi kaheks erinevaks rühmaks. Esimese ehk põhirühma moodustasid õigeusklikud venelased, kui "kõige väärtuslikum" rahvuslik osa ehk nn. riiklik rahvus. Teise rühma moodustasid
a. oktoobris muudetud Ps-e uutes normistikes. Riiklikkude võimude rakkimis Riigikogu osatähtsus vähenes suuresti. Kuigi riigikogu jäi nüüdki nelja-aastase ametikestusega kestvaks seadusandlusasutiseks, tehti tema istungjärkude korraldamine ja isegi liikmeskonna volituste kestus sõltuvaks kõrgemast haldusorganist. Selleks seati viieaastase ametikestusega, veto- ja dekreediõigusega varustatud, ainult kriminaalkohtulikult vastutav plebistsitaarne Riigivanem, kes vähemalt haldusaladel 12 suudaks kindlasti hoolitseda selle eest, et seadusandlustegevus ei oleks tema tööle tõkkeks ees ega seisaks vastuoksuses tema isiklikkude taotlustega. Nüüd oli ainult Riigivanem selleks, kes riigihalduse saatuse määras ning murranguid ja uusi suunitlusi otsustas. Presidentaalsüsteemi põhimõtte kohaselt tema käes on riigiterviku halduslik ülemjuhtimine,
See on riigi sekkumine ühiskondlikesse suhetesse, et tagada kodanike heaolu. See on valdkond, mis seob endas erinevaid aspekte sotsioloogiast, politoloogiast, majandusest, õigusteadusest, psühholoogiast ja käitumisteadustest. Sotsiaalpoliitika eesmärkideks (Marshalli järgi) on vaesuse kaotamine, võrdsuse tagamine ja heaolu maksimeerimine. Sotsiaalpoliitika eesmärgiks on ühiskondliku heaolu arendamine, mis toimub nii riigi valitsuse, maa- ja linnavalitsuste kui ka valdade haldusaladel. Tagada inimestele sotsiaalne turvalisus Kollektiivse sekkumisega parandada individuaalset heaolu Vähendada klassivastuolusid Tagada õiglus ja võrdväärsus 9. Sotsiaalpoliitika mudelid Sotsiaaldemokraatlik (paks riik) Juhtmõtteks solidaarsus. Peamine heaolu pakkuja on riik. Sotsiaalhüvesid saavad kõik, olenemata nende sissetulekust või ühiskondlikust staatusest. Tasuta haridus, arstiabi, vajaduse korral sotsiaaltoetusi.
2. eetilised eesmärgid - õiguslikkus, õiglus, võrdsus, võrdväärsus, võrdõiguslikkus, 3. majanduslikud eesmärgid - majandusliku arengu toetamine. Eesmärgid võivad olla kas ühiskonnakesksed või üksikisikukesksed. Sotsiaalpoliitika eesmärkideks (Marshalli järgi) on vaesuse kaotamine, võrdsuse tagamine ja heaolu maksimeerimine. Sotsiaalpoliitika eesmärgiks on ühiskondliku heaolu arendamine, mis toimub nii riigi valitsuse, maa- ja linnavalitsuste kui ka valdade haldusaladel. 1. Tagada inimestele sotsiaalne turvalisus 2. Kollektiivse sekkumisega parandada individuaalset heaolu 3. Vähendada klassivastuolusid 4. Tagada õiglus ja võrdväärsus 9 9.Sotsiaalpoliitika mudelid Sotsiaaldemokraatlik (paks riik) 1. Juhtmõtteks solidaarsus. 2. Peamine heaolu pakkuja on riik. 3
Algusest peale kivilinnused, olid vaja meistreid. Ja meeskonna teenindamiseks oli vaja käsitöölisi ja kaupmehi , ja nendest hakkaski kujunema linnuse ümbrusesse asulad. 100 linnust oli aga umbes 10 linna oli olemas. Suurim ja iseseisvam oli Riia linn. Orduriigist Koiva ääres kaks linna Võnnu ja Valmiera. Ja Kuramaal Koldigen ja Venspils. Riia peapiiskopi aladele Koknese, Lemsalu,Straupe(eripära sai alguse kohalikust piiskopi vasallist). Kuramaapiiskopi haldusaladel Piltene, ja Aizpute. Nendest 10 linnast oli 8 hansalinnad, hansaliidust jäi välja Piltene ja Aizpute. Hansaliitu kuulumine tähendas et need osalesid hansakaubanduses ja said osa hansarikkusest. Hansa kaupmehi huvitas transiitkaubandus, hoidsid sidemeid lääne-euroopaga, skandinaaviamaadega , kasutasid Väinajõge kui olulist veeteed Venemaaga. Kohalik kaubandus etendas oma rolli, veeti välja laevaehitus
annaabi.ee 
