3. kui maksukohuslane soovib esitada tõendeid 4. maksuvõla ajatamisel 5. enammakse tagastamisel, kui maksukohuslane ei aita menetlusele kaasa 4. Maksuseadusest tulenevad rahalised kohustused ja nõuded on 1. trahvid ja viivised 2. asendustäitmise kulud 3. enammakse tagasisaamise õigus 4. maksukinnipidamiskohustus 5. maksuvõla ajatamise nõue 5. Menetlusosaliseks on maksumenetluses maksukohuslane, kes 1. on haldusakti adressaat 2. taotleb haldurilt mingit toimingut 3. esitab vaide maksuhalduri haldusakti kohta kohtule 4. ise ajatab maksuvõla tasumise 5. on kontrollitava maksukohuslase äripartner 6. Maksumenetluses võib kasutada 1. kokkuleppeliselt muud keelt peale eesti keele 2. riigikeelena ainult eesti keelt 3. vaid ühte esindajat 4. taandamisõigust ainult menetlusosaline 5. seadusest tuleneva menetlustähtaja pikendamist halduri poolt 7. Revisjon 1
3. kui maksukohustuslane soovib esitada tõendeid 4. maksuvõla ajatamisel 5. enammakse tagastamisel, kui maksukohustuslane ei aita menetlusele kaasa 4. Maksuseadusest tulenevad rahalised kohustused ja nõuded on 1. trahvid ja viivised 2. asendustäitmise kulud 3. enammakse tagasisaamise õigus 4. maksu kinnipidamiskohustus 5. maksuvõla ajatamise nõue 5. Menetlusosaliseks on maksumenetluses maksukohustuslane, kes 1. on haldusakti adressaat 2. taotleb haldurilt mingit toimingut 3. esitab vaidluse maksuhalduri haldusakti kohta 4. ise ajatab maksuvõla tasumise 5. on kontrollitava maksukohustuslase äripartner 6. Maksumenetluses võib kasutada 1. kokkuleppeliselt muud keelt peale eesti keele 2. riigikeelena ainult eesti keelt 3. vaid ühte esindajat 4. taandamisõigust ainult menetlusosaline 5. seadusest tuleneva menetlustähtaja pikendamist halduri poolt 7. Revisjon 1
*Vara välistamise taotlus tuleb esitada haldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. *Kui haldur võõrandas kolmandale isikule vara või kui vara ei ole säilinud, on vara omanikul õigus saada vara eest rahalist hüvitist pankrotivara arvel. Kui haldur võõrandas kolmandale isikule kuuluva vara, kuigi ta teadis või pidi teadma, et vara ei kuulu võlgnikule, või kui see vara ei ole halduri süül säilinud, võib vara omanik ühtlasi nõuda tekitatud kahju hüvitamist haldurilt. *Kui võlgnik on müünud kolmandale isikule kuuluva vara enne tema pankroti väljakuulutamist ning vara omanikul isikul ei ole väljaandmisnõuet selle isiku vastu, kes selle vara omandas, siis saab ta nõuda : a)müügihinna tasumise nõude loovutamist temale, kui vara omandaja ei ole seda veel tasunud, või b)võõrandamisest saadu väljamaksmist pankrotivarast, kui müügihind on tasutud pärast pankroti väljakuulutamist, või
korralduses. Omanik/ omanike ühendus sõlmib lepingu ametisse valitud haldustöövõtjaga. Tema saab volitused sõlmida edasi lepinguid alltöövõtjatega. Omanik suhtleb ainult haldajaga, kõik ülejäänud korraldab juba haldaja. Samas kuna tööde teostajad peavad viibima omanikule kuuluval kinnisomandil, siis saab lugeda igati põhjendatuks, et kõigi alltöövõtjate kandidatuurid kooskõlastatakse omanikuga enne töövõtu lepingu sõlmimist. Omanik võib kontrolliks haldurilt nõuda ülevaadet kuludest. Kinnisvaraomanik: valib usaldusväärse kinnisvarahalduri, kelle ülesandeks on kõigi omaniku kohustuste täitmise korraldamine. Kinnisvarahaldur: haldab kinnisvara korrashoiu standardi ulatuses ja kinnisvara vajadustest tulenevalt. Sõlmib kõik korrashoiuks vajalikud lepingud ja kokkulepped, koordineerib tegevusi ja võtab vastu tehtud töid 90. Kinnisvara korrashoiu tervikmudel; selle kasutamise võimalused
Tellijal on nõue tema vastu. Kas tellija seda nõuet saab p men-s esitada? Loomulikult mitte! See pole ju rahaline nõue! § 46- 53. üldreegel- § 46 ja erandid § 47-53. üldpm- kui on võ lepingupoolt, mille täitmine on pooleli, siis haldur on pädev otsustama, kas seda lep-t täita või mitte. Reeglina annab haldurile õiguse leping lõpetada, aga teisel poolel pole õigust nõuda p tõttu lepigu lõpetamist. Halduril on õigus otsustada, teisel poolel on õigus küsida haldurilt, mis saab. Kui teine pool kõsib, siis haldur peab 7 p jooksul teatama, mis saab. Kuni pole teatanud täitmisest/loobumisest, siis halduril pole õigust nõuda teiselt poolt täitmist. Kohus võib tähtaega pikendada. Teine pool ei saa lep-t lõpetada võ p tõttu. Kas on maj-lt kasulik või mitte? Selle järgi haldur otsustab. Kui haldur otsustab lep-t jätkata, siis lep jätkamisest tulenevad rahalised nõuded on
korralduses. Omanik/ omanike ühendus sõlmib lepingu ametisse valitud haldustöövõtjaga. Tema saab volitused sõlmida edasi lepinguid alltöövõtjatega. Omanik suhtleb ainult haldajaga, kõik ülejäänud korraldab juba haldaja. Samas kuna tööde teostajad peavad viibima omanikule kuuluval kinnisomandil, siis saab lugeda igati põhjendatuks, et kõigi alltöövõtjate kandidatuurid kooskõlastatakse omanikuga enne töövõtu lepingu sõlmimist. Omanik võib kontrolliks haldurilt nõuda ülevaadet kuludest. Kinnisvaraomanik: valib usaldusväärse kinnisvarahalduri, kelle ülesandeks on kõigi omaniku kohustuste täitmise korraldamine. Kinnisvarahaldur: haldab kinnisvara korrashoiu standardi ulatuses ja kinnisvara vajadustest tulenevalt. Sõlmib kõik korrashoiuks vajalikud lepingud ja kokkulepped, koordineerib tegevusi ja võtab vastu tehtud töid, tasub tööde tegijatele ja teenuste osutajatele. Korrashoidu
korralduses. Omanik/ omanike ühendus sõlmib lepingu ametisse valitud haldustöövõtjaga. Tema saab volitused sõlmida edasi lepinguid alltöövõtjatega. Omanik suhtleb ainult haldajaga, kõik ülejäänud korraldab juba haldaja. Samas kuna tööde teostajad peavad viibima omanikule kuuluval kinnisomandil, siis saab lugeda igati põhjendatuks, et kõigi alltöövõtjate kandidatuurid kooskõlastatakse omanikuga enne töövõtu lepingu sõlmimist. Omanik võib kontrolliks haldurilt nõuda ülevaadet kuludest. Kinnisvaraomanik: valib usaldusväärse kinnisvarahalduri, kelle ülesandeks on kõigi omaniku kohustuste täitmise korraldamine. Kinnisvarahaldur: haldab kinnisvara korrashoiu standardi ulatuses ja kinnisvara vajadustest tulenevalt. Sõlmib kõik korrashoiuks vajalikud lepingud ja kokkulepped, koordineerib tegevusi ja võtab vastu tehtud töid, tasub tööde tegijatele ja teenuste osutajatele. Korrashoidu
Haldur on kohustatud müümata pankrotivara müüma, välja arvatud juhul, kui vara müük ei ole võimalik olulise viivituseta ja toob endaga kaasa ebamõistlikke kulutusi. Massivõlausaldajatel ei ole käesoleva seaduse §-s 149 nimetatud õigusi. (3) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud toimingute tegemist esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama käesoleva seaduse § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. (4) Pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.
. nt pankrotivara on juba laiali jagatud). Keerulisem on juhul, kui pankrotivõlgnik on müünud asja edasi enne pankrotti. Kui omandaja oli pahauskne, siis saab asja AÕS alusel tagasi nõuda. Kui omandaja oli heauskne, siis asja enam tagasi ei saa. Mis edasi? ( 123 lg 5) 1. juhul kui raha ei ole veel makstud: Asja tegelik omanik saab nõuda müügihinna tasumise nõude loovutamist haldurilt endale ( 123 lg 5 p 1). 2. juhul kui raha maksti pärast pankroti väljakuulutamist. Asja väljanõudmisõigusega isik saab nõuda võõrandamisest saadu väljamaksmist pankrotivarast ( 123 lg 5 p 2). 3. juhul kui raha maksti ära enne pankroti väljakuulutamist. Nüüd on omanikul sisuliselt pankroti väl- jakuulutamise hetkel pankrotivõlgniku vastu rahaline nõue, seega ta on tavaline pankrotivõlausaldaja ( 123 lg 5 p 3)