Muinaseestalse elu-olud Surnute austamine Surnud esivanemate hinged olid muistsetel eestlastel au sees. Surnule pandi kaasa mitmesuguseid tarbeesemeid ja toitu. Hingi pidi samuti kostitama,sest usuti, et aeg-ajalt käivad nad elevatel külas. Üleloomulikud jõud Esivanemate jaoks oli kogu loodus hingestatud ja elav. Üleloomulikud jõud ümbritsesid inimesi igal sammul. Nendelt või oodata nii heab kui ka halba.Selleks, et loota nähtamatutele jõududele- haldjatelt ja jumalatelt- abi või lepitust, toodi neile ohvreid. Riided Alustades väljanägemisest, tuli muinaseestlastel valmistada endale mõistagi rõivad. Kanti linast särki mehed lühemat, naised pikemat. Meestel olid särgi all linased või villased püksid. Aluspesu muinasajal polnudki. Särgi peal kanti umbkuube ja külmema ilmaga ka sõba ehk suurrätti. Jalas olid nõeltehnikas valmistatud sokid või jalasidemed, nende peal nahast pastlad või saapad. Kangad kooti
talupoegade nooremad pojad; vabatalupoeg, maksid koormisi, kuid olid teotööst vabad; maavaba talupoeg, nad ei maksnud talupojakoormisi; vabadik, maata talupoeg ning trääl ehk ori. Täites katoliku kiriku kombeid, sidus rahvas neid pikka aega varasemate arusaamadega. Seda enam, et vanadele vaadetele oli küllalt lähedane pühakute ja reliikviate kultus. Pühalikult hakati lootma samasugust abi, nagu oli harjutud ootama haldjatelt. Austades salaja edasi pühasid hiisi, puid, allikaid, kive ja jõgesid, tuues neile ohvreid. Iseloomulikuks jäi austus esivanemate hingede vastu. Ristiusu kaudu jõudis Eestisse usk taevasse ja põrgusse. Enne ei tuntud ka nõidu, kui kuradi käsilasi, mistõttu algas nende tagakiusamine. Katolikud jumalateenistused olid ladinakeelesed. Alles orduaja lõpupoole hakati preestritelt nõudma eesti keele oskust, mille tõttu jäi eestlaste teadmine ristiusust väikeseks.
- Luust õngekonksud - Ahingute, harpuunidega suuremad kalad Jahipidamine - Enim kütitud loomad olid põdrad ja koprad - Kütiti linde, esmajooneliselt veelinde - Jahiks kasutati püüniseid ja lõkse; lisaks odasid, vibu ja nooli; peeti varitsusjahti Olulised olid ka loodusannid - Taimed, juurikad, seened, marjad, pähklid. Esivanemate jaoks oli kogu loodus hingestatud ja elav. Üleloomulikud jõud ümbritsesid inimesi igal sammul. Haldjatelt ja jumalatelt looti abi ja lepitust, toodi neile ohvreid. Surnud esivanemate hinged olid muistsetel eestlastel au sees. Surnule pandi kaasa igasuguseid tarbeesemeid ja toitu. Hingi pidi samuti kostitama, sest usuti, et aeg-ajalt käivad nad elavatel külas. Ennustamine oli muistsete eestlaste elus tavaline asi. Seda toimetati tähtsate sündmuste eel. Ennustamisega tegelesid arbujad – inimesed, kes on hingede ja elavate maailma vahendaja.
15 saj hakati pagenud talupoegi välja nõudma ja tagasi tooma, ,,mees või võlg" põhimõte. · Haagi ja adrakohtunikud pagenud talupoegade kindlakstegemiseks, ülesotsimiseks ja tagasitoomiseks, olid feodaalide vahelised kokkulepped talupoegade väljaandmise suhtes. · Kehtestati sisuliselt pärisorjus. VAIMUELU: Iseloomulikuks jooneks, et muinasusundi arusaamu püüti kohandada katoliiklusega · Ristiusu pühakutelt hakati lootma samasugust abi nagu oli loodetud haldjatelt. · Salaja austati edasi pühasid hiisi, puid, kive, allikaid, jõgesid ja tuues neile ohvreid hakati ohverdama ka kirikuis ja kabeleis. · Uued jumalakojad rajati endistesse pühapaikadesse. · Kohati jätkati Taara ja Uku kummardamist, katolike pühakute kultusesse segunes paganlikke jooni. · 15. saj võeti kasutusele eesti keelele mugandatu kristlikud nimed.
· Valdavaks endiselt kolmeväljasüsteem, lapimaasüsteem · 16 sajandil rahvaarv 250000-280000 · Osa juurdekasvust ka sakslased, kes elasid põhiliselt linnades, rootslased lääne- ning põhjarannikul, 15 saj alguses püsiv vene asustus Peipsi põhjarannikul. Vaimuelu: Iseloomulikuks jooneks, et muinasusundi arusaamu püüti kohandada katoliiklusega · Ristiusu pühakutelt hakati lootma samasugust abi nagu oli loodetud haldjatelt. · Salaja austati edasi pühasid hiisi, puid, kive, allikaid, jõgesid ja tuues neile ohvreid hakati ohverdama ka kirikuis ja kabeleis. · Uued jumalakojad rajati endistesse pühapaikadesse. · Kohati jätkati Taara ja Uku kummardamist, katolike pühakute kultusesse segunes paganlikke jooni. · 15. saj võeti kasutusele eesti keelele mugandatu kristlikud nimed.
· Valdavaks endiselt kolmeväljasüsteem, lapimaasüsteem · 16 sajandil rahvaarv 250000280000 · Osa juurdekasvust ka sakslased, kes elasid põhiliselt linnades, rootslased lääne ning põhjarannikul, 15 saj alguses püsiv vene asustus Peipsi põhjarannikul. Vaimuelu: Iseloomulikuks jooneks, et muinasusundi arusaamu püüti kohandada katoliiklusega · Ristiusu pühakutelt hakati lootma samasugust abi nagu oli loodetud haldjatelt. · Salaja austati edasi pühasid hiisi, puid, kive, allikaid, jõgesid ja tuues neile ohvreid hakati ohverdama ka kirikuis ja kabeleis. · Uued jumalakojad rajati endistesse pühapaikadesse. · Kohati jätkati Taara ja Uku kummardamist, katolike pühakute kultusesse segunes paganlikke jooni. · 15. saj võeti kasutusele eesti keelele mugandatu kristlikud nimed.
vastu vastasid rüütlid, et neil ei ole vaega vahet teha nende vahel ning nad on kõik alles kultuuritud ja auta metsalsed kellel tuleb oma kaaslaste sigaduste eest maksta. Kui Leemet päris miks nad vastu ei hakka vastas Johannes , et nemad on ristiinmesed käed laiali taeva poole. Leemet oli juba hüvasti jätnud ja kõike head soovinud ning oli valmis lahkuma kui Johannes tõstis häält, et kuhu Leemet nüüd läheb, metsa haldjatelt teda kiusama paluma? Leemt garanteeris, et sellist jma ta ei tee, see on moest väljas nagu läheb ka kuangi moest välja Johannese jumalad ja jeesused. Kui siis taas teed hakkasid lahku minema ja Johannes kuulutas kuidas tema läheb ikka edasi valgust püüdma uues maailmas ja Leemet ürglooma moodi metsas konutama jääb võttis Leemet mõõga ja lõikas heameelest ilma raasugi vihata Johannese tagumiku küljest tükki, et tee kergem oleks rännak
annaabi.ee 
