Jamesi sõber abiellus ta kihlatuga. Samal ajal üritas James kätte saada oma haldjakest, oma unistust, kuid ta tantsiskles kogu aeg Jamesi eest ära, ning ei lasknud end kinni püüda. Balletis oli ka üks kuri nõid, kes mängis oma osa väga hästi. Ta oli küürakas, ta liigutused andsid väga palju edasi. Ta andis Jamesile õhulise salli, millega James saaks oma Sülfiidi kinni püüda. James pani haldjale salli kaela, mille peale haldjal kukkusid tiivad küljest, ning ta suri. Noormees suri kurvastusse. Kõige rohkem meeldisid mulle James ja Sülfiid. Nende näoilmed ja liigutused paistsid nii reaalsed ja siirad. Tantsijad tegid oma tööd hästi. Paar korda märkasin, kuidas mõnel läksid sammud sassi, aga eksimine on inimlik, ning see ei häirinud mind üldse. Ma pole eriti palju ballette käinud vaatamas ja arvasin, et see pole huvitav, kuid ,,Sülfiid" muutis mu eelarvamust.
sajandist, kuid haldja mõiste hakkab üha sagedamini esinema alles 19. sajandi keskpaigast alates. 1 On erinevaid teooriaid sellest, et miks on tekkinud läänemeresoome rahvaste pärimusse selline olend nagu metshaldjas. Siinkohal toon välja mõned, mis mulle Aino Laaguse artiklist tunduvad loogilisemad ning millega nõustun rohkem. M. A. Castrén on seisukohal, et haldjas on üldnimetus kaitsevaimudele, mis paiknevad looduses ja inimese enda loodud asjades. Haldjal on suhteliselt iseseisev eksistents, mis jätkub ka pärast eseme kadumist või selle olemasolu lakkamist. Haldjas valitseb ühe konkreetse metsa või metsatuka üle. Seega on metshaldjas lokaalse paiga vaim. Oskar Loorits peab loodushaldjate usu aluseks austavat suhtumist loodusesse. Suhtumises loodusesse avaldub esivanemate ürgdemokraatlik mõtteviis, mis peab inimest samaväärseks loodusega. Soomeugrilik loodushingedeusk andis maad germaanlastelt laenatud kaitsevaimudeusule. Ivar
Veres Higis Küüntes Silmas Juustes Sõna II HING Hing Inimese isikupära kandja ja elushoidja. III SUHTUMINE LOODUSESSE Animism Uskumus, mille kohaselt kõik eluta ja elusad asjad meie ümber omavad hinge. IV VAIMUD, HALDJAD, JUMALAD Mõnel üksikul haldjal/vaimul oli nimi. NÄITEKS. Tõnn koduhaldjas, keda austati Viljandi- ja Pärnumaal. Pekko setude viljakuse, karjaõnne ja koduhaldjas. Pekko kuju hoiti viljasalves ja viidi külvi ajal põllule. Väljas pidi Pekko olema peidetud. Suured ja tähtsad jumalad eestlastel praktiliselt puudusid. Nimetada võib .. Tarapita ehk Taara see on eestlaste kõige tähtsam jumal, kelle päritolu pole päris selge. Tegemist võib olla
üleloomulikku jõudu, elujõudu, rammu, võimu. (Eesti oma sõna, umbes 5000 aastat vana) Hing Eesti mõiste, inimese isikupära kandja ja elushoidja (umbes 3000 aastat vana) Tark ehk nõid inimene, kes oskas sõnadega ravida ja nõiduda. Mõnel üksikul vaimul-haldjal oli ka nimi: 1) Tõnn koduhaldjas, keda austati Viljandimaal ja Pärnumaal. 2) Pekko(Peko) setude viljakuse-, karjaõnne- ja koduhaldas, kelle kuju hoiti viljasalves ja viidi külvi ajal põllule, karja väljalaskmisel karjamaale. (Väljas pidi Pekko olema peidetud.) Eestlaste tähtsaim jumal oli Taara (Tara, Tarapita), kelle päritolu pole teada. Eestlased pöördusid tema poole enne lahinguid.
Tänapäeva eesti inimese kujutlus haldjast ehk kes haldjas on olnud ja kelleks ta on saanud LISAD Lisa 1. Küsimustik: Vanus ...... Sugu M N Palun vasta küsimustele lähtudes oma nägemusest haldjast: 1. Kes on haldjad? 2. Milleks on haldjad (mis võiks olla nende funktsioon)? 3. Kuidas/millest võiks haldjad tekkinud olla? 4. Mis keeles haldjad räägivad? 5. Kus haldjad elavad? 6. Mis võiks ühel haldjal seljas olla? 7. Mis võimed on/olid haldjatel? Kuidas ja milleks nad neid kasutavad/kasutasid? 8. Mis kultuurides tunti/tuntakse haldjaid? 9. Kas haldjatele toodi/tuuakse ohvriande? Mida ja mis puhul? 10. Milline oli vanade eestlaste suhe haldjatega? 11. Kust oled kuulnud haldjatest (raamatud, jutud jne.)? 12. Mis (lähtudes eelneva küsimuse vastusest) on enim mõjutanud sinu ettekujutust haldjatest? Miks? 40
annaabi.ee 
