vilju, ravimtaimi, pähkleid, marju ja seeni (Lietuvos misku institutas 2009). 2.3. Võrdlus Eesti metsaseadusega Leedu Vabariigi metsaseadus on vastu võetud 2001. aastal ja hiljem on mõningaid paragrahve muudetud, kuid Eesti metsaseadus on vastu võetud 1998. aastal ja hiljem osaliselt muudetud. Mõlemas metsaseaduses on deklareeritud samad tähtsaimad eesmärgid: tagada kindel ja tasakaalustatud metsakasutus, ühesugused põhiõigused ja -kohustused kõigile metsaomanikele ja -haldajatele. Kuid nende eesmärkide saavutamise teed on üsna erinevad. Leedu metsaseaduse järgi saab metsaks pidada 5 korda väiksema pindalaga puistuid kui Eesti metsaseaduse järgi. Leedu Vabariigi metsaseaduses on kirjas, et mets on vähemalt 0,1 hektari suurune ala, kus kasvavad puud, mille kõrgus looduslikus kasvukohas küpses eas on vähemalt 5 meetrit, samuti muu metsataimestik, harvenenud või taimestiku kaotanud alad (raielangid, põlengukohad). Põldudel, teeäärtel, veekogude
haldusaparaadi koosseisus. Samas kui planeerija esineb mingi kitsama huvigrupi "advokaadina", on tegemist nn innovatiivse planeerija rolliga. Tarbija peab otseses mõttes elama selles keskkonnas (ja võib olla, et terve elu), mida haldusaparaat haldab vastavalt poliitikute poolt kehtestatud, kuid planeerijate väljatöötatud ja soovitatud planeeringute järgi. Tarbija peab oma soovid, vajadused ja argumendid poliitikutele, haldajatele ja planeerijatele teatavaks tegema, selleks et need saaksid neid soove, vajadusi ja argumente planeerimisprotsessis arvestada. Selleks on vaja aga ressursse (aega ja raha), initsiatiivi ja teatud aktiivsust ning häid kanaleid teiste planeeringu osapooltega suhtlemiseks. Tarbijate aktiviseerimiseks on mitmeid võimalusi, alates üldisest informeerimisest ja arutelude korraldamisest (sätestatud juba ka meie planeerimisseaduses) ja
erialaste ja asjaarmastajate veebikogukondade teke. Selle eesmärgi kvaliteetne täitmine eeldab kindlasti veebirakendust interaktiivseks muutvate sidussuhtluse võimaluste loomist (elektronpost, infolehed ja foorumid). Eesmärki nr 3 (kultuuriveebi missiooni läbipaistvus) saavutatakse rakenduse objekti (arhitektuuri ja pöördusteede) selge määratlemise kaudu. Kvaliteetsel veebirakendusel viidatakse ka rakenduse eri osade haldajatele ja toimetajatele. 59 Eesmärk nr 4 (sektorisisese võrgu tõhusus) on muuseumide puhul väga oluline. Veebirakenduse kvaliteetsus seisneb osaluse loomises eri tasandi teemavõrkudes (näiteks sidudes omavahel sama geograafilise piirkonna või geograafiliselt üksteisest kaugel asetsevad sarnase ainesega muuseumid). Lisaks sellele võib muuseumi veebirakendusel olla eri laadi võrgustikes tõhus roll.
Mesopotaamia kultuurina. Üksteise järel tekkinud riigid, mille majandus tugines eeskätt hästikorrastatud niisutussüsteemile rajanevale põllumajandusele, võtsid kõige varasematest aegadest üle usundi, kirja, ehitustehnika ja ehitustüübid. Eeskätt pöörati suurt tähelepanu suurele niisutuskanalite võrgule, mille korrastamisest pidi osa võtma kogu elanikkond ( sümboolselt isegi valitsejad ). Niisutussüsteem andis alade haldajatele kogu rikkuse, sest sealt saadud vee eest pidid tasuma kõik - kas siis riigile või templitele. Maapõuevarasid oli Mesopotaamias vähe - üldse ei olnud metalli, ehituskivi ja - puitu sai ainult põhjapoolsetel aladel, enamasti veeti see aga sisse. Peamiseks maapõuevaraks - ja seda oli kõikjal ning väga palju - oli savi, seetõttu polegi midagi imestada, et Mesopotaamia rahvaste esemelist kultuuri nimetatakse savikultuuriks.
Tihti tuleb prahilepingu sõlmimiseks kasutada vahendajate abi. Sellist tegevust nimeta- takse prahtimise vahendamiseks. Prahtimise vahendamine kujutab endast merendusalase vahen- dustegevuse ühte liiki – teenuse osutamist korraga kahele osalisele: lasti leidmist laeva haldajatele ja laevade leidmist lasti haldajatele. Vahendajaid kasutatakse enamasti juhul, kui prahilepingu või- malike poolte arv on suur ja nendest kas mitte ühelgi või mingil osal ei ole varem olnud kontakte või ärisuhteid. Prahilepingud sõlmitakse üldjuhul laevakompaniisid ja prahile andjaid esindavate
annaabi.ee 
