Ajalugu kui ühiskondlik mälu M. T. Cicero kuulsad sõnad raamatust ,,De oratore" on, et ajalugu on ,,mälu elu". Ajalool ja mälul on väga lihtne seos. Ajaloolaste ülesandeks on hoolitseda selle aja avaliku elu sündmuste meelespidamise eest ja need niimoodi üles kirjutada, et järgnevad põlved saaksid nende eeskujust õppust võtta. Esimene uurija, kes käsitles mälu ühiskondlikku raamistikku oli prantsuse sotsioloog M. Halbwachs 1920. aastatel. Ta väitis, et mälestusi konstrueeritakse ühiskonnagruppides ja need grupid määravad, mis on mälestusväärne nind kuidas seda tuleb mäletada. Üksikisikud on need, kes otseses mõttes mäletavad ja nad samastavad end selliste avaliku elu sündmustega, mis on oluline tema grupile. Ta hoidis rangelt lahus kollektiivset mälu, mis on ühiskondlik konstruktsioon, ja kirjapandud ajalugu, mida ta pidas objektiivseks. Kindel aga on see, et
selliseid automaate oleks kergem luua" automaatselt) määrata ära täitmise järjekord ja kattuvus Süsteem on spetsifitseeritud kui suunatud [Halbwachs]. Alati tuleb valida see keel, mis antud süsteemi module p1: kahealuseline graaf, kus on kahte tüüpi sõlmi: Sünkroonsed keeled kirjeldavad samaaegselt jaoks ...........
Abstraktsete mudelite loomine F. Moretti: "A more rational literary history. That's the idea" (2003 68) Erilised/erandlikud tekstid vs. (mingi ajaperioodi) tekstid tervikuna Graafikud > zanri publitseerimisajalugu Kaardid > sisu/süzee elementide kaardistamine, toob esile varjatud struktuurid Geneoloogiad > tekstide suhestumismustrid, kirjandustekstide evolutsioon, hargnevused ühest tüvest, mingi zanritüübi lõpp jne. Kirjanduse ja mälukultuuri seosed. Maurice Halbwachs, kultuurimälu >kollektiivi teadmistevaramu oma identiteedi, ühtsuse ja eripära vastu Kirjandus kui kultuurimälu oluline teabekandja Kirjandusajalugu kui eesti kirjanduse ajaloolise identiteedi ja mälu allikas Kirjanduse roll rahvuse loojana, rahvuse `kirjutamine' (mitte peegeldamine) kirjanduses, Jaan Undusk : kirjandus kui rahvust loov tekst (tüvitekstid, ideoloogiline telg, mõttemallid ja tüüpkujud (vabadusvõitlus, Jüriöö mäss), 1994, 147-174
F. Moretti: “A more rational literary history. That’s the idea” (2003 68) Erilised/erandlikud tekstid vs. (mingi ajaperioodi) tekstid tervikuna Graafikud > žanri publitseerimisajalugu Kaardid > sisu/süžee elementide kaardistamine, toob esile varjatud struktuurid Geneoloogiad > tekstide suhestumismustrid, kirjandustekstide evolutsioon, hargnevused ühest tüvest, mingi žanritüübi lõpp jne. Kirjanduse ja mälukultuuri seosed. Maurice Halbwachs, kultuurimälu >kollektiivi teadmistevaramu oma identiteedi, ühtsuse ja eripära vastu Kirjandus kui kultuurimälu oluline teabekandja Kirjandusajalugu kui eesti kirjanduse ajaloolise identiteedi ja mälu allikas Kirjanduse roll rahvuse loojana, rahvuse ‘kirjutamine’ (mitte peegeldamine) kirjanduses, Jaan Undusk : kirjandus kui rahvust loov tekst (tüvitekstid, ideoloogiline telg, mõttemallid ja tüüpkujud (vabadusvõitlus, Jüriöö mäss), 1994, 147-174
Kultuuriajaloolisi lähenemisi: looduse, maastiku- ja riimukujutus kirjandused, soomudelid kirjanduses, kultuuride kohtumine, tõlkeprotsessid. Rõhuasetused on tihti võrdlevad (Kirjandus)traditsiooni mõiste ümbersõnastamine see ongi pidev loominguline kohandumine, mitte vastuvõtt. Üks traditsioon vs ,,mitu kirjandust", tervik sisaldab vastasmõjusid, muutusi, katkestusi. Kirjandus ja mälukultuur Maurice Halbwachs, kultuurimälu kollektiivi teadmistevaramu oma identiteeti, ühtususe ja eripära vastu. Identiteet, see kuidas midagi on mäletatud. Kirjandus kui kultuurimälu oluline teabekandja Kirjandusajalugu kui eesti kirjanduse ajaloolise identiteedi ja mälu allikas Kirjanduse roll rahuvuse ja identiteedi loojana, rahvuse ,,kirjutamine" (mitte peegeldamine) kirjanduses Jaan Undusk: kirjandus kui rahvust loov tekst (tüvitekstid ideoloogiline telg, mõtemallid ja
annaabi.ee 
