osad tõstsid lasteaeda mööblist tühjaks jne. Peale lõunasööki viidi meid ka traktoriga metsa et seal oksi vedada ja mets üldiselt natuke korda teha. Sellel õhtul soovisime sammuti minna tähti vaatama kuid pilved olid liiga suured, et seda polnud võimalik teha sammuti hakkas vihma sadama. Peale hommiku sööki läksime ka ühte lähedal asuvasse muuseumiss mis oli suhteliselt igav aga tore ikkagi. Sealt naasedes söime lõunasööki ja pakkisime enda asjad kokku ning hakkasimegi Tartu poole tagasi sõitma. Kokkuvõtteks oli Saaremaa reis väga tore ja hea algus uuele kooliaastale ning hea võimalus kõikidega tuttavaks saada.
Kord avastasime ühe hästi suure ja vana lao, mis oli kokkuvarisemise äärel. Me kavandasime missiooni sinna sisse murdmiseks ja ringi kolamiseks, aga me ei teadnud, et see vana hoone on sõjaväe osa ning see on range valve all. Järgmise päeva õhtul oli meil plaan täpselt valmis, mis uksest sisse minna ja mis august välja tulla. Me kavatsesime sellest ka video teha ja youtube üles riputada. Varustus seljas ja kotid vajaliku nodi täis hakkasimegi sinnapoole astuma. Poolel teel lõin kõhklema ning küsisin siis sõprade käest: „On see ikka hea mõte mida teeme?” nad siis vastasid : „ Ära nüüd põnnama ka löö eksole, mis mõeldud see tehtud!” Nii me kõndisimegi kuni jõudsime sihtmärgini ja asusime oma paani ellu viima. Hiilisime kikivarvukil ukseni, võtsime kotist kangi ja taskulambi ning meil ei tasunud kaua ukse kallal võidelda, sest uks oli vana ja roostes ning tuli hõlpsasti lahti
Loodetavasti toob see mulle õnne ning järgmine kord ei pilla ühtegi nõud maha. Ema näeb mul nendega kõvasti vaeva, teeb erinevaid kujundeid sinna peale. Ma olen kohmakas ning lõhun paljud neist. Märkamatult on aeg nii kaugel, et metsapiirilt paistavad jahilt tulijad. Kõik hakkavad hõiskama, sest nad tulevad uhke saagiga - ühe suure isase metssea ning suure põdraga. Täna tuleb tõeline pidusöök suure lõkke ümber. Hakkasimegi loomadelt nahka maha võtma ning hiljem puhastasime need kõõvitsatega. Liha küpsetasime lõkkes ning lasime hea maitsta. Kolmekümnel inimesel sai kõht rasvast liha täis. Kuna nüüd on kõigil kõhud liha täis ning päeva töö tehtud, siis nokitsetakse veel natukene majade kallal. Mõned panevad loomanahku katusele, et öösel soojem oleks, noored mängivad omavahel mänge ning lõbutsevad. Väljas läheb juba pimedaks ning kõhedaks ja kõik lähevad vaikselt osmikutesse ära
Muki jäi kurvalt maha. Jooksin tagasi ja limpsisin Mukit. Ka väike tüdruk vaatas Mukit kurvalt ja ütles midagi emale ja isale. Siis võeti ka Muki puurist välja ja me läksime elama samasse perre. See pere elas maal väikeses majakeses. Meie Mukiga hakkasime magama ahju kõrval. Päeval lasti meid välja ja me saime joosta nii palju kui tahtsime. Seal õues oli ka tiik. Kord ei vaadanud ma ette ja jooksin kogemata tiiki. Muki tormas mulle muidugi järele. Peale seda hakkasimegi tiigis ujumas käimas. Elu seal oli väga tore. Koos Mukiga me vananesime ja lõpuks ka surime, kuid paremat elu kui meie oma ei saagi tahta.
kaldas ilma mõistuseta." Marie Rüütlil surid Siberis nälga kaks last, vangilaagris hukkus abikaasa. Samasugune saatus tabas tuhandeid eestlasi. 7 Kaisa Ilvese meenutusi küüditamisest Mind küüditati Venevõimude poolt ära. Ning kujutage ette, nad tungisid minu korterisse ja andsid mulle 20 minutit asjade pakkimiseks. Mis ma ikka kaasa oskasin võtta, võtsin õmblusmasina ja paar leivapätsi. Siis panin lapsed riidesse ja hakkasimegi minema. Nii, kui me küüditamisrongi juurde jõudsime tulid mingid püssidega mehed vastu ja peksid minu mehe läbi ning seejärel ütlesid nad, et mu mees peab kuskile sõjaväkke sõdima minema ja kusjuures venesõjaväkke. Siis pidime koos lastega mingisse loomavedamisvagunisse ronima ja seal ei saanud isegi istuda. Isegi oma loomulikke vajadusi ei saanud seal vagunis normaalselt rahuldada. Möödus kolm päeva ja kaks ööd, vähemalt ma arvan nii, sestsellel vagunil ei olnud isegi aknaid
Ta kallistas mind, et mul soojem hakkaks. Mul hakkas soojem, kuid siiski tahtsin teiste juurde minna. Siis ta sosistas mulle midagi, mis oli minu jaoks täielik üllatus; ta ütles, et armastab mind liiga palju. Ma küsisin, et miks ta siis seda teisipäeval juhtunut ära ei jätnud. Ma nutsin. Ta saatis mu koju ja lubas mitte kunagi enam nii teha, aga ainult sel juhul kui me käima hakkame. Ma ei taha enam vägistatud saada... Ning lasin sellel juhtuda:me hakkasimegi käima ja ma avastasin, et tegelikult on ta tore. Toredam kui ma arvata oskasin, kuid see vägistamine jääb mulle alatiseks meelde. *** See on väga piinlik ning tobedad kommentaarid hoidke endale. Minuga juhtus midagi kohutavat. Ma käisin kolmapäeval 15.juulil Pärnu veepargis. Kõik oli hästi kuni ühe hetkeni. See mis mulle tehti oli minu tahtmise vastu kuigi ma seda takistada ei saanud kuna olin seljaga selle inimese poole
,,Palju on ju uusi, kes teda ei tunnegi," ütles Indrek. ,,Aga need, kes teda tunnevad -- teie, Tigapuu, härra Ollino ja teised?" ,,Neid kõiki teate teie?" imestas Indrek, ilma et oleks vastanud küsimusele. ,,Aga muidugi," vastas neiu. ,,Tigapuul on alati kontsad viltu, teda tunneme sellest ja ütleme: näe, Viltu läheb. Härra Ollinol on pruun palitu, tema nimi on Kõrb. Ka Vainukägu tunneme, sest tema on ainuke, kelle pükstel on viik ja saabastel viks. Nõnda hakkasimegi teda hüüdma viksitud viik või viigitud viks, ükskõik kuis juhtub." Vihm jäi täiesti üle. Ainult laudseina taga aias krabises alles puielt sadada, kui tuli tuulepuhang. Sealtpoolt hakkas ka uuesti hüüdja hääl kostma. ,,Ema," ütles neiu tõustes ja näidates magavale lapsele lisas juurde: ,,Mis ma temaga teen? Ema süles jääb ta ka alati müristamise ja välguga magama." ,,Mina võiksin ta koju tuua, aga ma ei pääse ju kustki läbi," arvas Indrek.
annaabi.ee 
