Karli Udso, G3R Analüüs “Ilus pikk poiss tantsis kaerajaani” Mõtted: Kriitilisus Nõukogude võimu vastu Eesti rahvavaimu – “ilus pikk poiss” Tants kui tähelepanu hajutaja Purpursedteod – punase võimu ja ideoloogia kandjad Hando Runnel püüab antud luuletusega edasi anda Nõukogude võimuga kaasnenud raskusi. Selle põhisõnumiks on see, et omal ajal saabus NSVL võim vägagi ootamatult suure armeega. Luuletust läbiv metafoor “ilus pikk poiss” kujutab endast eesti rahvavaimu, mis üritab jääda isegi karmi võimuga saabunud korraga tugevaks. Hando Runnel kritiseerib halba režiimi, aga ka seda, et eestlased ei pannud
ilmaradari andmestik, mille põhjal saab määrata pilvede veehulga, mis on tähtis nii sademete kui atmosfääri termodünaamika seisukohalt. Ka enamik saasteaineid ei jäta endast piisavalt tugevat ja üheselt tõlgendatavat jälge elektrimagnetkiirgusesse, näiteks toksilised gaasilised mikrolisandid maapinnalähedases õhukihis. Hajunud kiirgus kannab endas palju informatsiooni aerosooli kohta, kuid hajumise pöördülesande lahendamine (hajunud kiirguse järgi hajutaja omaduste määramine) sisaldab endas nii palju määramatusi, et aerosooli suurusjaotuse ja keemilise koostise määramine maapealsetes seirejaamades on endiselt möödapääsmatu. Kaugseire ei asenda taimekoosluste liigilise koosseisu seiret, sest kõrgelt alla vaadates ei ole lootust leida näiteks väikese katvusega rohttaimi, mis võivad olla väga tundlikud teatud inimmõjuritele nagu näiteks leelissaaste Kirde-Eesti rabades.
Olenevalt söe niiskussisaldusest moodustuvad orgaanilistest ühenditest uued ained tänu eralduvale veeaurule. Kui põletamisel on temperatuur üle 300°C, katkevad alküül- ja eetersidemed ning eralduvad funktsionaalrühmad koos mitte-kondenseeruvate gaasidega, nt CO2, H2O, SO2, NO2 ja CH4. Lisaks eelnimetatud ühenditele kujuneb ohtlikuks söe põlemisel tekkinud tuhk, mis edasi põledes lendub kerge lendtuhana atmosfääri, olles väga tugev päikesekiirguse hajutaja. Kuigi lendtuhka on võimalik filtreerida väga tõhusalt, on õhku paiskuva lendtuha kogused suured. Lendtuhk sisaldab: 15-60% ränidioksiidi, 5-35% alumiinium(III)oksiidi, 4-40% raud(III)oksiidi ja 1-40% kaltsiumoksiidi ning MgO, SO3, Na2O ja K2O. Lisaks on lendtuhas 4 veel mitmeid toksilisi aineid, mis kahjustavad hingamisteid, ja radioisotoope, mis põhjustavad radioaktiivsust vahemikus 218-293mBq/g.
andmete kasutajale vajalikeks suurusteks. Tuntumad Maad uurivad satelliidid- Elektromagnetkiirguse lainepikkusteskaala- spektri nähtav piirkond, lähisinfrapunane spektripiirkond, soojusliku infrapunase piirkond, mikrolainepiirkond raadiolainepiirkond. kaugseire mootmised erinevates spektrivahemikes- spektraalsed signatuurid- aluspinna SS defineeritakse kui spektri lühilainelises piirkonnas kindla spektraalse lahutusvoimega moodetud heledusena, tavaliselt normeerituna etalonpinna, ideaalse hajutaja suhtes, ehk heleduskordaja spektrina passiivne kaugseire- Passiivses kaugseiresüsteemis votab lennukile voi satelliidile paigutatud kaugseireinstrument vastu aluspinnalt peegeldunud voi kiirgunud kiirgust ja registreerib seda kindlas lainepikkuste vahemikus. aktiivne kaugseire- Passiivses kaugseiresüsteemis votab lennukile voi satelliidile paigutatud kaugseireinstrument vastu aluspinnalt peegeldunud voi kiirgunud kiirgust ja registreerib seda kindlas lainepikkuste vahemikus.
Et uurida, milised ruumiakustika parameetrid on olulised, kasutatakse psühholoogilisi meetodeid. Miks on erinevate saalide akustikat üksteisega raske võrrelda?Sest saalid paiknevad ruumis (geograafiliselt) üksteisest kaugel ning sellest tulenevalt jäävad neist saadud muljed ka ajas eraldatuks REVERBERATION järelkõla. Aeg mis kulub heli vähenemiseks ruumis. Mida suureb ruumala, seda pikem järelkõla. Mida rohkem heli neeldub ruumis, seda lühem on järelkõla aeg. Diffuser hajutaja. Nt kipsornamentika saalides. Järelkõla kestus eri tüüpi ruumides: kajavaba ruum (olematu järelkõla) tavaline elutuba (lühike järelkõla) suur, kontserdisaali tüüpi ruum (keskmiselt pikk järelkõla) Akustika on kuiv kajavabas ruumis. Väliskeskkond sarnaneb kajavaba ruumiga pole objekte, mis heli tagasi peegeldaks. Teised tegurid (peale järelkõla), mis mõjutavad saali akustikat: otseheli ja selle esimese peegelduse vaheline ajaline erinevus (sõltub heli peegeldava
vastasservadesse infrapunaandurid. Kui kiir ei levi ekraani pinna sees, vaid ekraani sees oleva kaitseklaasi sees, on tegu täieliku sisepeegeldusega infrapunapuuteekraaniga. Optiline puuteekraan Puute asukoha koordinaatide määramiseks kasutatakse kaamerat. Hajutatud valgustuse meetod : Tekitatakse infrapuna ühtlane foon. Hajutatud pinnavalgustuse meetod : valgusdioodid asuvad pleksiklaasi servades, puutepinnal valguse hajutaja. Jõutundlik puuteekraan keskkonnakindluse(automaadid). Puutepind kinnitatakse piesoanduritele, mis muudavad füüsilise jõu elektrisignaaliks. Mida suurem surve, seda suurem laeng. Survete erinevuse järgi koordinaadid. X. Enamkasutatavad kombinatsioonskeemid Kombinatsioonskeemid on sellised loogikaskeemid, millel ei ole mälu omadusi. Välistav VÕI - y = x1x2 +x1x2 Funktsioni väärtus on 1, kui seisendite väärtused on
esinevate temperatuuride juures asetseb kiirgusenergia maksimum u 10 µm juures. HELEDUS, heleduskoefitsent objekti heledus on sellelt objektilt ajaühikus pinnaühiku kohta ruuminurgaühikus (sterdiaan) lähtuva energia hulk (w m-² sr -1). Sõltub seega nii obj langevast kiirgusest kui obj peegeldumisomadustest. Heleduskordaja on suhtarv, mis näitab uuritava objekti heleduse suhet samades valgustustingimustes oleva ideaalse hajutaja heledusse. Võrreldakse ideaalse hajutajaga, mis peegeldab talle langenud kogu kiirguse tagasi difuuselt (kõigis suundades), Lamberti seaduse järgi. Heleduskoefitsendi neli juhtu: 1) kahesuunaline heleduskoefitsent 2) poolsfääriline, suunatud 3) suunatud-poolsfääriline 4) kahe-poolsfääriline langev kiirgus saabub poolsfäärist ja ka peegeldunud kiirgus mõõdetakse poolsfääris nt pilves ilmaga albeedo mõõtmine.
Tekitatakse ühtlane foon. Puudutustel tekib peegeldus ja osa valgust lahkub keskkonnast. Muutused fikseeritakse kaamerate abil, mis asuvad ekraani taga. Hajutatud pinnavalguse meetod – infrapunavalgusdioodid asuvad endiselt pleksiklaasist puutepinna servadel. Kasutatakse spets pleksiklaasi, mille osakesed on nagu peeglid, mis jaotavad infrapunase valguse välja ühtlaselt. Puutepinna peale paigutatakse valguse hajutaja, millele võib suunata infrapunavalgusdioodide valguse alt või õlevalt. Puutepinna eest suunatud valguse korral registreerib kaamera puutekohas varju. Tekib suurem peegelddus. Pindakustilised lained. Vähe levinud. Pindakustilised lained tekitatakse ekraani nurkades piesogeneraatorite abil. Jõutundlik puuteekraan. Kasut pangaautomaatides jne. Puutepind kinnitatakse piesoanduritele, mis muudavad füüsilise jõu elektrisignaaliks. Mida suurem surve, seda suurem on tekkiv laeng. Pilet 20 1
Kaks varianti: Hajutatud valgustuse meetod – kasutatakse täielikku sisepeegeldust, kuid dioodidega tekitatakse ekraani ees infrapunavalguse ühtlane foon ja pildi fikseerib kaamera. Puudutusel tekib peegeldus ja osa valgust lahkub keskkonnast. Kaamera fikseerib muutuse. 35 Hajutatud pinnavalgustuse meetod – dioodid asuvad puutepinna servades. Pinna peale paigutatakse valguse hajutaja. Kaamera fikseerib puutepinna eest suunatud valguse korral puutekohas varju ning puutepinna tagant tuleva valguse korral puutekohas peegelduse. Nende järgi määrab koordinaadid. 21.6. Pindakustilised lained (Surface acoustic waves) Ekraani kahes nurgas on piesogeneraatorid, servades pindakustiliste lainete peegeldajad ning kahes teises nurgas on piesovastuvõtjad mis fikseerivad tekkiva võngete pildi. Puute korral võnked selles punktis sumbuvad.
Ekraan kaetakse tihti silikooniga, et tekitada ühtlasem peegeldus. Võimalik on tuvastada mitut puudet, kuni valgust jätkub. Seega on otstarbekas paigutada dioodid kõikidesse servadesse - Hajutatud pinnavalgustuse meetod – dioodid endiselt puutepinna servades. Kasutatakse spetsiaalset pleksiklaasi, mille osakesed on nagu peeglid, mis jaotavad infrapunase välja ühtlaselt. Puutepinnale paigutatakse hajutaja, millel võib suunata valgust alt või ülevalt. Eest suunatud valguse korral registreerib kaamera puutekohas varju, tagant tuleva valguse korral tekib puutekohas suurem peegeldus, mille fikseerib kaamera. Selle järgi saadakse puutepunkt. Pindakustilised lained Tekitatakse ekraani nurkades piesogeneraatoritega, tavaliselt kahes nurgas. Servades asuvad pindakustiliste lainete peegeldajad. Teises kahes nurgas on piesovastuvõtjad, mis registreerivad võngete pildi
Fotosünteesi efektiivsus pinnaühiku kohta ◦ Erinev pinna katvus ◦ Erinev liigiline koosseis Toitainete kättesaadavus FS efektiivseks toimimiseks Ressurss Toit ◦ Loomad, putukad ◦ Inimesed ,Peatuspaik,Elupaik,Vari,Materjal,Sümbioos,Bioloogilise mitmekesisuse tagamine Reostus Tolm ◦ Puud suudavad puhastada õhku 5x enda kõrguse ja 25x enda raadiuse osas ◦ Aitavad pidurdada tuult, Müra ◦ Looduslik müra hajutaja ja summutaja, Keskkonnamürgid ◦ Osoon, sudu, SO2, NOx ◦ Taimede lehed koguvad endasse õhus leiduvaid ühendeid ja seovad need enda sisse Temperatuur ◦ Puud pakuvad varju ◦ Kasutavad ära päikeseenergiat FS käigus, Liigvesi ◦ Veel pole kuskile imenduda “Sooja-saare” effekt Linnades on tº ümbritsevate looduslike aladega võrreldes 1-6º kõrgem ◦ Katuste temp on ca 60C, rohealade ja veepinna ca 29-36C ◦ Vegetatsiooni hulk väiksem ◦ Raisku minev soojus majadest ja