telefoniliinide. Interneti ajalugu 1957 NSVL saadab kosmosesse esimese maavälise satelliidi. Vastukajana luuakse USAs organisatsioon ARPA (ingl. Advanced Research Projects Agency), mille peamiseks uurimisobjektiks saab infotehnoloogia ja sellega seonduva tehnika arendamine. 1962 Hakati uurima, kuidas luua sellist arvutivõrku, mis suudaks säilitada oma funktsionaalsust ka peale osalise võrgu hävimist (näiteks peale tuumarünnakut). Idee seisnes hajusas võrgus, millel ei oleks keskset kontrollpunkti ja mille erinevad sõlmpunktid oleksid võrdväärsed. Probleemile leiti järgmine lahendus - info saatmisel ühest sõlmest teise jagatakse see pakettideks, kusjuures igal paketil on allika ja sihtpunkti aadress. Teekond mida mööda pakett sihtpunkti jõuab pole oluline. Kui mingi sõlmpunkt katkeb, siis saadetakse see mööda teist sõlmpunkti, kuni ta jõuab määratud kohta.
Veel on seal ka heeliumi, süsinikku ja teisi maal tuntud elemente. Kosmilise tolmu koostis teadmata. Planeedid telivad kolmest ainerühmast-gaas(vesinik, heelium), jää(hapnik,lämmastik,vesi) ning kivi(raud, mangaan ja räni). Maa rühma planeedid tekivad Päiksest ümbritseva gaasi tolmuketta seesmisest, raskeid elemente sisaldavast osast. Hiidplaneedid kujunevad ketta keskosas põhiliselt heeliumist ja vesinikust. Planeetide kaaslased tekivad koos planeetidega. Ketta välisosad on seni hajusas olekus. Oorti pilv- Päikese eelne udupilv väljaspool Pluuto ja Neptuuni orbiite. Tähed Päike on oma omaduselt tüüpiline täht. Kõik päikese kohta kirjapantu kehtib ka enamiku teiste tähtede kohta. Astronoomiline ühik on astronoomias kasutatav pikkusühik, mis võrdub Maa keskmise kaugusega Päikesest.(150 miljonit km). Päikesel ei ole kindlat pinda ja tihedus sisse minnes suureneb. Fotosfäär-valgust tekitav sfäär(päikese pind)
neljanda astmega (Rayleigh seadus): I= (astmes -4)= (astmes 4) (6) Neeldumine jälle on suurem lühilainelisel kiirgusel. Seetõttu on taeva värv keskpäeval sinine ja hommikul/õhtul punane (suurem valguse teepikkus õhtul ja hommikul kui keskpäeval). Maale jõudvas kiirguses on otsese ja hajusa kiirguse suhe (energiaühikutes) ca. 1, aga FAK-i osa on otseses kiirguses vaid. ca. 1/3. Päikesekiirguse spektraalne koostis on erinev otseses ja hajusas kiirguses. Otseses päikesekiirguses on ülekaalus valguse pikalainelisem komponent, sest atmosfääris neeldub eelistatult lühema lainepikkusega kiirgus. Hajusas kiirguses domineerib valguse lühilaineline komponent (Rayleigh seadus). Nii näiteks on FAK-i piirkonnas maale jõudva kiirguse keskmine lainepikkus päikesepaistelise ilmaga umbes 550 nm, pilves ilmaga aga umbes 500 nm. Seos (6) kehtib ainult siis, kui valgust hajutavad keskkonna heterogeensused on lainepikkusega võrreldes
(1:50) 6 Joonis 2. Päike koos teda ümbritseva gaaskettaga Maa rühma planeedid tekkisid Päikest ümbritseva gaasitolmuketta seesmisest, raskeid elemente sisaldavast osast. Hiidplaneedid kujunesid ketta keskmisest osast, põhiliselt vesinikust ja heelimust. Planeetide kaaslased kujunesid koos planeetidega. Ketta väliosad on seni hajusas olekus. (2:50) Kui mingil põhjusel tekib lähestikku kaks enam-vähem võrdset protoplaneeti, võib nende ühinemisel kujunev keha liikuda suhteliselt piklikul orbiidil. Võib isegi juhtuda, et planeedid ei ühinegi, vaid moodustavad kaksiksüsteemi (nii arvatakse olevat tekkinud Maa-Kuu süsteem). Päikesesüsteemi suurim "rike" on aga Maa ja Jupiteri vahel, kus korralikku planeeti polegi tekkinud -on vaid suhteliselt väike Marss ning terve hulk asteroide. (2:51)
Sebeok: kunst loomadel (kuidas seotud keelepõhine ja keele-eelne kunst) Kuivõrd eri organismide organiseeritus erineb, tuleks neid ka uurida vastavalt erinevalt: Zoosemiootika sobilik kõigi loomade uurimiseks, neil on Umwelt. Fütosemiootika – taimed – pole Umwelti, ei suuda ümbritsevat keskkonda nii üksikuteks osadeks jaotada, kui loomad seda teevad Endosemiootika – molekulaarne tase, rakutase Seente puhul pole tsentraalset organiseeritud süsteemi, kuidas hajusas võrgustikus saab signaalide vahetamine toimuda. Omailm võib olla eetiliste otsuste aluseks. Morten Tønnessen – omailma üleminek ja omailma trajektoor – mõisted võimaldamaks kirjeldada nähtusi, kuidas elusolendi subjektiivne maailm muutub või areneb Rakenduslik semiootika – applied semiotics Rakenduslik zoosemiootika: nt kuidas on võimalik koolitada delfiine miine paigaldama Adolf Portmann – loomade kehavormid kui sellised omavad tähendust
annaabi.ee 
