Astronoomia On teadus, mis uurib taevakehade, nende süsteemide ja kosmilise hajusaine liikumist,ehitust, tekkimist, arengut.Tuleb kreeka keelest.Astronoomia tekkis praktilisest vajadusest tuhandeid aastaid tagasi nt Egiptuses, Hiinas. Astronoomiat saab jagada: 1. Astromeetria-taevakehade asukoha määramine ja taevakaartide koostamine. 2. Taevamehhaanika-uurib taevakehade liikumist 3. Astrofüüsika-uurib taevakehade kiirgust. Kiirguse põhjal püüab määratleda taevakehade asukohta ja arengut. Saab veel peenemateks jagada: 1
on ta aga koondunud selles keskkonnas ujuvatesse suurema tihedusega tolmupilvedesse. Keskmiselt nõrgeneb valgus Galaktika tasapinnas 1000 pc pikkusel teel 1,5 tähesuuruse võrra. Mõned pilved on neis sisalduva tolmu tõttu läbipaistmatud ja me näeme neid tumedate udukogudena. Et tähtedevahelised kaugused on tohutud, võib hõredastki gaasist moodustuda väga suure massiga pilvi. Linnutee galaktika massist umbes kümnendik on tähtedevaheline hajusaine. Kosmoses leidub nii gaasi kui ka tolmu. Suurem osa gaasist on vesinik, millest koosneb ka enamik universumist. Linnutee tähesüsteemis on vesinikki toheduseks keskmiselt üks aatom suhkrutükisuuruse ruumiosa kohta. Maa-suurusesse kerasse mahuks vesinikku paar kilo. Peale vesiniku leidub maailmaruumis raskemaid aatomeid ja mitmesuguseid molekule. Linnutees leiduv tolm on erakordselt peenike. Tolmuosakeste suurus on umbes sama mis tubakasuitsus
Astronoomia uurimismeetodid lk 3-4 Pildid lk 5-6 Kasutatud materjalid lk 7 2 Astronoomia Enne kui saan asuda teema kallale ,,astronoomia uurimismeetodid," pean ära selgitama, mida tähendab astronoomia. Astronoomia ehk täheteadus on teadusharu, mis uurib taevakehade ja nende süsteemide ning kosmilise hajusaine ehitust, liikumist ning arengut. Erinevalt paljudest teistest teadustest ei ole astronoomia nimetuse lõpus "-loogia", vaid "-noomia" kreeka sõnast nomos 'seadus'. Nimetuse esimene osa tuleb vanakreeka sõnast astr 'täht, taevakeha'. Astroloogiat peetakse pseudoteaduseks. Astronoomia jaguneb omakorda kolmeks: astromeetria tegeleb taevakehade asukoha määramisega ning taevakaartide koostamisega; taevamehhaanika uurib
suure täpsusega absoluutselt musta keha kiirgus (temperatuuriga 2,73 K), s.t. ainega soojuslikust tasakaalust pärit olev kiirgus. Selline kiirgus on seletatav kõige loomulikumalt Suure Paugu teooriaga. [1] 5 TEKKEMEHANISM Kui galaktikad praegu eemalduvad üksteisest, siis pidid nad kunagi varem olema nii tihedalt koos, et aine, millest koosnevad tähed, ja muu hajusaine moodustasid tiheda ülikuuma plasma. Selline ürgaine oli soojuslikus tasakaalus kiirgusega, mis täitis varast Universumi. Universumi paisudes nii aine kui ka kiirgus jahtusid. Kiirguse jahtumine tähendab tema lainepikkuse kasvamist. Sellel hetkel, kui Universum jahtub nii palju, et kiirgus ei puutu enam ainega kokku, muutub aine kiirgusele läbipaistvaks. Toimub kiirguse eraldumine ainest ja hõre aine ei ole enam olulises vastasmõjus kiirgusega. Sellisesse kiirgusesse
Astronoomia tähendab kreeka keeles täheteadust. Astronoomia on teadus, mis käsitleb taevakehade, nende süsteemide ja kosmilise hajusaine paigutust, ehitust, liikumist ning arengut. Erinevalt paljudest teistest teadustest ei ole astronoomia nimetuse lõpus "loogia", vaid "noomia" kreeka sõnast nomos ,,seadus". Nimetuse esimene osa tuleb vanakreeka sõnast astr 'täht, taevakeha'. Astroloogiat peetakse pseudoteaduseks. Astronoomia andmestikku kogutakse peamiselt astronoomiaobservatooriumides elektromagnetkiirugst registreerides ning atmosfäärivälise astronoomia meetodeid rakendades
KORDAMINE KT 6 1.Mida uurib astronoomia? Astronoomia ehk täheteadus uurib taevakehade ja kosmilise hajusaine ehitust, liikumist ja arengut. 2. Mida mõistetakse tähtkujude all? Tähtkuju all mõistetakse kindlat piiritletud taevaala. 3. Tähtede värvused, millest on tingitud ja mida iseloomustab näiline tähesuurus? Tähtede värvus valged, punased ja kollased. Tähtede värvus on seotud nende pinnatemperatuuriga. Mida soojem, seda (sinakas) valgem. Tähesuurus iseloomustab tähelt Maale jõudvat näilist valgusenergiat. 4
tunnustus: 2002 Eesti Vabariigi teaduspreemia täppisteaduste alal TAAVET ROOTSMÄE Taavet Rootsmäe sündis 27.juunil 1885.a Võnnu vallas Rookses Roosa talus. Taavet Rootsmäe teaduslik töö käsitleb tähtede liikumist ja arengut Linnutee tähesüsteemis. Neid töid alustas ta 1924.a ja jätkas kuni surmani. Tema tööde põhiidee seisnes selles, et tähed tekivad Linnutee hajusainest tolmust ja gaasist. Hajusaine koondub aga aja jooksul põrkumiste ja gravitatsiooni tõttu ikka rohkem Linnutee tsentri ja tasandi lähedusse ning hakkab üha kiiremini tiirlema. Sellest hajusainest järk-järgult tekkinud tähede liikumine peegeldab hajusaine olekut vastaval ajal. Seega on tähed seda nooremad, mida kiiremini nad Linnutee tsentri ümber tiirlevad ja mida lamedama süsteemi nad moodustavad. See T. Rootsmäe poolt avastatud tähtede vanuse
Kuigi erinevus tähe ja galaktika tekkimisel on nende suuruste vahe. Seetõttu, et galaktika on tähest ligi miljon korda suurem, suurendabki kokkukukkumise aega. Sellel ajavahemikul võib too gaasipilv jaguneda enne tema tipphetkeni jõudmist tähtedeks. Seepärast ei teki ka galaktikas sisemist rõhku. Kõik muu tekkimine on sarnane tähega- saavutab piisava kuumuse ja kiirte tugevuse kuni plahvatab läbi hajusaine maailmaruumi misjärel ta kiirgab. Hääbudes ja kustudes ta kas plahvatab vaikselt rahulikult või tugevalt. Seega galaktika tekkimise käigus tekkivad tähed ja gaasiketas. 8. Kirjelda universumi tekkimist ja arengut. V: esimeseks hetkeks universumi tekkimisel on aine eraldumine antiainest. St prootonite järelejäämine ja vaakumi seisund on põhjuseks teiste keemiliste ainete tekkele. Need tekkisid iga üks omal ajal vastaval seisumassile ja temperatuurile.
(Päikeselt tuleb valgus u. 8min. , teiselt tähelt 4 aastat) Tähtede vaheline keskkond ehk difuusne mateeria · Tähtede vahel leidub nii gaasi kui ka tolmu. Enamik gaasist on vesinik. Tolm on nimega kosmiline tolm, st. et tolmuosakeste mõõtmed on võrreldavad valguse lainepikkusega. Maapealses mõistes on tähtede vahel vaakum. Valgus selles keskkonnas neeldub. Gaas ja tolm ei jaotu galaktikas ühtlaselt, võib olla koondunud pilvedesse, kus hajusaine e. difuusse aine tihedus on suurem. Neid nim. udukogudeks. Koostiselt võib olla gaas, tolm või gaastolm udukogud. Udukogud võivad olla heledad ja ka tumedad. Tume udukogu ei lase tema taga olevate tähtede valgust läbi, põhiliselt koosneb tolmust. Hele on siis, kui ta peegeldab valgust; selle udukogu lähedal on hele täht või tähed; paistab meile heleda koguna. Kujult võivad olla difuussed ehk ebakorrapärase kujuga või
kujunemisega. Oluliseks erinevuseks on võrreldamatult suurem mastaap (protogalaktika läbimõõt on prototähe omast miljon korda suurem), mis teeb kokkukukkumise aja pikemaks. Seetõttu võib kokkukukkuv gaasipilv jaguneda ammu enne suurte tihedusteni jõudmist tähtedeks, mistõttu seesmist rõhku ei teki -- galaktika kujuneb mitte gasodünaamika, vaid stellaardünaamika seadustele vastavalt. Muu osa, kaasa arvatud "üle jäänud" hajusaine laialipuhumine valgusrõhu poolt, on sama, mis tähe kujunemisel. Niisiis kujuneb protogalaktika kokkutõmbumise käigus kaks populatsiooni: tähepilv ja gaasiketas. Nende vahekord sõltub pöörlemise olemasolust, viimane omakorda kollapsi sümmeetriast. Tähepilv on suhteliselt väikeste mõõtmete ning suure tihedusega, mistõttu ta stabiliseerub kiiresti elliptilise galaktika või spiraalgalaktika mõhna kujul; ketta areng võtab tunduvalt rohkem aega. [3]
Eristatakse järgmisi evolutsiooni vorme: Füüsikaline (kosmiline) evolutsioon: ebapüsivatest elementaarosakestest aatomite ja molekulide teke, Universumi (tähede ja galaktikate) ja planeetide (Maa) teke. Belgia astronoomi G. Lemaitre´i ,,suure paugu" hüpoteesi kohaselt sai Universum alguse üliväikese ja tiheda mateeriakogumi plahvatuslikust laialipaiskumisest ca 15 miljardit aastat tagasi. Algne hajusaine hakkas teatud piirkondades tihenema, moodustades tähesüsteeme. Päikesesüsteem tekkis arvatavalt ca 5 miljardit aastat tagasi. Universum ehk kosmos (maailmakõiksus) paisub tänapäevani. Keemiline evolutsioon: aatomite koondumine molekulideks, molekulide keerukamaks muutumine , ainete teke ja nende keerukamaks muutumine (orgaanilised polümeerid). Maa algne atmosfäär koosnes lihtsatest gaasidest: näiteks CO, CO,
Elliptilise galaktika teke on sarnane tähe sünniga, spiraalgalaktika õigemini küll selle ketta oma aga planeedisüsteemi kujunemisega. Oluliseks erinevuseks on võrreldamatult suurem mastaap, mis teeb kokkukukkumise aja pikemaks. Seetõttu võib kokkukukkuv gaasipilv jaguneda ammu enne suurte tihedusteni jõudmist tähtedeks, mistõttu seesmist rõhku ei teki- galaktika kujuneb mitte gaasidünaamika, vaid stellaardünaamika seadustele vastavalt. Muu osa, kaasa arvatud " üle jäänud" hajusaine laialipuhumine valgusrõhu poolt, on sama mis tähe kujunemisel. Niisiis kujuneb protogalaktika kokkutõmbumise käigus kaks populatsiooni: tähepilv ja ggasiketas. Nende vahekord sõltub pöörlemise olemasolust, viimane omakorda kollapsi sümmeetriast. Tähepilv on suhteliselt väikeste mõõtmetega ning suure tihedusega, mistõttu ta stabiliseerub kiiresti elliptilise galaktika või spiraalgalaktika mõhna kujul. Ketta areng võtab tunduvalt rohkem aega. 11 6.
Oluliseks erinevuseks on võrreldamatult suurem mastaap (protogalaktika läbimõõt on prototähe omast miljon korda suurem), mis teeb kokkukukkumise aja pikemaks. Seetõttu võib kokkukukkuv gaasipilv jaguneda ammu enne suurte tihedusteni jõudmist tähtedeks, mistõttu seesmist rõhku ei teki - galaktika kujuneb mitte gasodünaamika, vaid stellaardünaamika seadustele vastavalt. Muu osa, kaasa arvatud "üle jäänud" hajusaine laialipuhumine valgusrõhu poolt, on sama, mis tähe kujunemisel. Niisiis kujuneb protogalaktika kokkutõmbumise käigus kaks populatsiooni: tähepilv ja gaasiketas. Nende vahekord sõltub pöörlemise olemasolust, viimane omakorda kollapsi sümmeetriast. Tähepilv on suhteliselt väikeste mõõtmete ning suure tihedusega, mistõttu ta stabiliseerub kiiresti elliptilise galaktika või spiraalgalaktika mõhna kujul; ketta areng võtab tunduvalt rohkem aega.
annaabi.ee 
